mingi pilt

et, kerly ikka oskab kohe... leida selle deemoni minus ülesse. ma oleks ta ees nagu alasti. kurask

iroonilised arooniad ja aroonilised irooniad

iroonilised arooniad ja aroonilised irooniad,
ma ei tea, kas agoonia või begoonia oli toona
see mis arooniad irooniliselt koondas,
nii et anatoomiline beib agooniliselt hoomas,
et ta huuled ja suu on lillas sinikoomas,
et rikutud on rikkuriga deit ning võimalikud pulmad Roomas.

'vittu!' sisistast ta siis...

/ kadri palvel /

õlu on selline

igatsen sind,
ja tõsi on,
et ei sina mind,

olen väsinud,
ja tõsi on,
et usk on kuhtund

kas võtan, ei võta,
ette midagi... endaga... klaasi... või jalgele tee
kas väsimust hüljates tõttan
ja unustan luhtunud suhte, kui sulamisvee.

eks näis

/ pealkirjaga sama jama, mis eelmisega ... ja tuligi hannalt/

sabasuled

seal on midagi,
mida sa peaksid teadma
ning lisakski,
ehk midagi, mida tundma.

vat, mu sõber,
asi on lihtsalt nii,
et kui nõder
su mõistus ja sooviks on piin,
siis proovi,
tee häda mu kalleile
ning soovid,
et sündind poleks sa ilmale.

masõnaotsesesmõttes
võtansuosadeksraisk
igastkuradilõpmest
sullesaabvaludeaist
igasukeahkuradiraku
malitsunjarebinjapoolitan
hingesöönhoolegapõrgu
roostenüridahoobiga

/ midagi agresiivselt kaitsvat ühesõnaga... kuna blogipostid vajavad ikka pealkirja ning ma ise ei taha/oska/viitsi neid mõelda, siis võiks keegi jälle (olen tähele pannud et mõni inimene loeb isegi seda soga siin) pealkirja soovitada - kes ees see ees... olgu siis kommentaarina või mulle isiklikult /

/ pealkiri sillelt ning põhjendus

"Sille says:
kukkede teema
priit says:
???
Sille says:
vaat akui nad kaklevad
Sille says:
siis nad tapavad juba 50% pilguga teineteist ära"

:)/

olen keskendunud ja peaaegu Jeesus

kas sa nutad vaikselt... omaette, tihkudes patja
või krigistad haiget saades vihaga hambaid.

kas sul midagi juhtus, et nõnda ärritunult
oled selleks puhuks tasakaalu minetanud.

kuku!

vaata mulle otsa palun, rahune, kõik on ju hästi
ma tajun ja paska talun ning eelmisel korral su päästsin.

sa oled mulle väga kallis, ma sind igatahes hoian,
ka siis, kui ise olen masin, kes su tundeid on roojand.

vaata mulle otsa... kõik on ju hästi,
vaata mulle otsa, lihtsalt räägi. ma kuulan.

/ pealkiri my'lt :) /

ei hooli

rahu on südames,
kuigi väljas on raju,
pikali külamees,
tuules on vajund.

ma astun tast mööda,
ehk hoopis on kerjus,
on kottide mööda,
ta tuul või siis kerjus.

nii lähen, ei hooli,
mul rahu ja tuimus,
see hea või hoopis
ignorants-julmus...

/muide, kirjavigadeparandused on teretulnud kommentaaride näol :P ning sellele asjale oleks ka pealkirja vaja vist... enke panigi/

unised silmad ja päev

unised silmad ja päev,
sombune udu õhu on määrd,
astudes välja, tänavad katki,
kopsudes seguneb vesi ja hapnik.

unised silmad ja udu,
kärbatandnd mõtted, vaid usu
on pressinud mõistuse asele,
tänaval astud sa paatide vahele.

unustad silmad ja uinud,
taskutes kobades suitsu
sa unistad leida mõtteid ja tahet,
tikkudest sooja, suitsusõõmude vahelt...

naeratan, ja sa ei tea, sa sirutad :)

naeratan, ja sa ei tea,
kas see mida väljendan
tähendab halba või head :)

naeratan, ja on valik,
kas see mida alustan
on surmav või parim.

näiteks
naeratan ja heldinult
ütlen, sind armastan,
oodates samagi sinult...

näiteks
naeratan ja vilunult
terava kirvega virutan,
piinadest lahti, sa sirut.

on see hea või halb?

ma olen ikka ise

ei... ma olen ikka ise,
ehk isekam kui tavaliselt
kuid läheduse igatsuse
taas leidnud olen vaevaliselt.

või siiski, ehk olen puru,
jätkuvalt ei terve,
liimun kauem ma kui muidu,
ehk homme parem saab kui eile...

... nii loodan ma

naturaalne tutvumiskuulutus

olen nii väga meeldiv noormees,
ajan habet korra aastas,
siis ka üle kere, kuumas vees,
ja alevis ma elan, pole maakas.

ei elu ette kujuta ma spordita,
olen väga tugitoolisportlik mees,
ja radikat ma panen karvamütsita:
ma nõnna raju väljast, hellmees seest.

jätke suu kinni,
ma tahaks veidike rahu,
ja vaikust ehk paluks?

ei lärmis selgelt saa mõelda...
või kas üldse saan mõelda?

kas armastan vaikust ja üksinda olekut?
pagan, miskit on minu sees nihkund...

persse, on südametunnistus ees

mis ma siis tahan vahel,
süüa, panna ja keppida,
vahel ka söömise asel
võiks veidike rohkema ma seksida.

et olen murdja loom või?

või kuidas nüüd võtta,
või keda, ehk unes?
kas keha jääb lõtva,
kui puuduvad tunded?

mis siis - südametunnistus... kas ikka murdja?

ahoi, ahoi, on tantsulust

hüpe, mats, hüpe, mats,
ta kargab nagu rõõmus krants
ja siis kui kits
või hoopis laps,
ahoi, ahoi, on mõnus laks!

nii rõõmus, naljakas ja hea,
ta hüppab, keerutades pead,
oh rõõm, oh lust on tantsulust,
tal segi pea, oh hingetust!
ahoi, ahoi, just tantsulust!

reaalsus lajatab

reaalsus laksuvalt lajatab,
vaata mu armas sinisilm,
statistika tõsiselt pajatab:
on hukas su kaunis maailm.

meid tapavad H I V ja massikultuur,
südamehaigused ja ühiskond murega,
me lapsed ei sünni ja kihistus suur,
on eestlased ilmselgelt välja ju suremas.

200 aastat ja veidike veel... und is over me jisade kjeel.



/ teises salmis on viidatud kaheksale artiklile... ning massikultuuri üks säravamaid kommentaare on siin... /

/ on veel mõned artiklid mida siin viidata tahaks, teemal rahvuskeele säilimiseks vajalik minimaalne kõnelejate arv ning rahvusülikooli olemasolu, tarbimismahtude jagunemine elanikonna kihtide vahen jne... aga neid ei leia ülesse /

muigle

priit says:
muigle :)

priit says:
ma vist koju,
kopp on ees ja hea tuju
ja kell on peagi pool ju
nii et mida siis, pole lugu
koju ma poju,
jah, lähengi koju

priit says:
marss

/ sitt sai /

on õhtu ja päev on läbi... hea, kas tead.

mul saab tööpäev läbi
olen tuim ja olen väsind
kuid tunne on hää, sest!
oli edu mu tänastes töödes.

nüüd suundungi välja,
peatselt kustutan nälga,
ära siit kontorist, õue -
kodus... saan koduse tunde ma põue.

on hea kas tead, minema siit, on hea...

väiksele my'le eksamisessiks

ole eemal ja ole tubli
õpi, õpi hullunult ja tuubi
proovi ja lahenda
hoides mõistuse vaheda

siis

eksamil rabad ja rokid,
pungis kui rabases rokis
on valik sul, otsuseid üks
ning hinne on tulemus, 5 või ka 1

/ ole tubli /

haldjakoletis

käsi liigub,
kui aeg mis luubis
vaatad viivu,
kuis nihkub ruumis
see kaunis hetk,
see täius kuubis,
kui meelepett,
sest sähvilt puurib
ta selle käega sulle sügavale silma...

teine löök on hullutav,
selle stiil on rohkmakas,
see lihtsalt räigelt purustav,
kui megatapri pohmakas -
see tulebki - nii lihtsalt vasakult...

kui nüüd küsid, mis asi see on, siis kujuta ette olevust, kes graatsiliselt kaunis ja mitmekülgselt kole, tappev ning mängulustiga, kasutades kahte täiesti erinevat võtlusstiili, peksab baarikaklust laiali... mõnuga. teda võiks kirjeldada järgnevalt:

haldjakoletise
vasak kehapool hõbevalt hukutavas kauniduses...
ta parem nõnda sõgedalt rohmakuses, koleduses,
on vääramatud mõlemad... ja tapvad oma olemuses.

nii kolekaunis mitmekülgne hukuriist... on mu armas haldjaskoletis


/ vot see sai huvitav riim, või mis... /

unagi

ja päev algab,
kui perssekeeratud hapukurk,
helen jätab oma mehe ning
mul kuivab pohmakast kurk...
pagan, ma magasin sisse.

ja ei, mitte Kelle sisse,
lihtsalt suikusin kauem,
kui tahtnuks ma ise,
ja mõte... unagi is power.

/ tegelikult on siin kuskil üks poollame nali /

juhekoos

sööge palun sitta, kõik,
plus veel mõned üksikud,
kes ka juba enne sõid
või keelelutsund püksikud.

jätke rahule ja mind
võiks saata päris seenele,
et puhata saaks jamast ning
saaks pasast rahu meelele.

möödas on ööpäev

möödas on ööpäev,
nii mustav et kole oli,
ei praegugi näe,
sest öö on see päev.

masendus, raev
nii pimeedad koleolid,
kui põhjatu kaev,
on praegugi vaev...

kuid möödas on ööpäev
veidi valgust mu koleporis,
ei värise käed,
ehk paremaks läeb.

/ päris huvitav, kust need viimased tulnud on, sest tuju pole ometi nii paha... /

raev on meeltes kui mürk

mürk on meeltes kui katk
kulmud kortsudes ninale kokku,
pilk on silmades kalk,
pole raevule asu ja rohtu.

raban kätega terava kirve,
kahe teraga tapariist lööb
su kolba pooleks ja irve,
on kättemaks verine röök:

sure raisk!!!

needus

manan,
manan põhja,
maapõhja manan su raisa
manan ja managa tapan
su õnne ja põletan laiba.

manan,
manan ma põhja,
maapõhjast manan,
õnnetuse, häda,
hulluse ja katku,
silmisse sul mäda:

etssssa sureks raisk!!!

üks samm, palun

ei..
hingeldan..
lööb...
süda vist,
veel samm,
kaks,
ei jõua,
pöörab sisikond, ramm raugend...

miks? ei..
proovin.. jõua!
ei jõua..
üks samm..
proovi palun, palun nõua endalt ja minult...
see samm.

naha all

ma pääsuna liuglen üle tartu,
mu alt lendab jõgi ja kaarsild.
õhk mu läbides vihinal kaardub,
olen vaba ja päikeses sillerdav lind.

siit ülevalt vaadates alla
on asjad nii kaugel ja tühiselt väiksed,
on üllatav tähele panna,
et mured, neid pole siin päikses.

ma tõusen veel, kuni tõusta veel jaksan,
siis ohkan ning panen tiivad kokku -
ma tagasi alla, sinna kus asjad,
reaalsus ja maapind käib nahaga kokku.

/ tänud kerlule pealkirja eest /

midagi vahele

midagi siia vahele,
kas rõõmu või vihaga -
mõlemad tahtele vastavalt
aitavad piisavalt edasi.

nii ma siis astungi ette
läbistes elu, ta read,
mis päevades moodustand kette,
lootes kohata kedagi...

mõnel meist veab

pagan... aga mõnel meist täna ikka veab,
kui naine ta linade vahele veab ja head
ta tegevus lubab ning kumab ta keha seal
pimedast mustavas toas ja tuba, kas tead,
on täis nende erutusmuskuse lõhna...

ah, kurat, tahan kah, ma lihtsalt pean...

/ kusjuures... see kellest jutt, teab seda isegi /

on sünnipäev

:) -

on sünnipäev, tore päev, tore päev,
ja aasta läeb, mööda läeb, mööda läeb
uut nägu näed, nägu näed, nägu näed,
surud käed, rõõmu näed, sünnipäev.

või siis -

on sünnipäev, kole päev, kole päev,
sul aasta läeb, mööda läeb, mööda läeb
uut nägu näed, kortsu läed, kortse näed
on vanad käed, noori näed, sünnipäev...

- pooldan esimest varianti :)

mida te teete inimesed!

mida me teeme inimesed, hullud.
miks või kelle jaoks põleb
me elu, sigarett või kevadel kulu?

keda teenid, või kes on su sõber,
kas tulu või mõte on jäägitult põnev,
kas polsterdad kodu, või jood nagu sõge...
ei tea!

kes teab?!

ehk mõnel on veidike aimu,
kes kellega mida ja miks teeb,
või millega raiub,
või KES teda raiub,
et öelda, et vist olen elus.

hanekured

täna lendas mööda 100 hanekurge
või noh, mingid tiibadega loomad,
lehvitasid nagu vit, vit, vitt umbes...
kuid hägu jäi - ma Tormas joomas


/ sven andis ainest - ei ikka jama, pressitud mõte ja otsitud sõnad /

kleepuv tõnismägi

mnjah, liimi pargis kajakad on narkareile tüli...
ning tõnismäele lajatab veel paranoikust Jüri...
kas tõesti ei saa rahu siin, ei vanamehed nügiks,
kas aitab kui ma ljoha viingi kalmistule prügiks?

vaevalt, arvan ma...

/ mu vanaisa teenis punaarmees ja vanaisa vend wermacht'is, mõlemad olid head mehed ja tulid eluga tagasi... tra, püüdke olla noh... see sõda on ammu läbi ja eestlased jäid lihtsalt haamri ja alasi vahele, mingi süljepritsimine ja mõttetu vaen ei vii meid kuhugi... rumalad /

/ märkusena... selle pealkirja alla annaks riimida ka midagi mis... seonduks liimiga ja punasõduri verega ning üldse vägivalla ja huvitavate vandenõuteooriatega, no näiteks ... aga ei tahagi /

kumb?

kas nukker või väsind,
ei teagi kumb perse,
päev murega päädind -
kas pole ehk terve?

ega polegi veel,
ikka tükid on taga -
veel hõõgud mu leel,
ehk kustuksid pagan...

/ mnjah, märkasin, et blokki ongi saanud üle 400 kande... aeg lendab /

/ libakevad pole ikka möödas .../

suur surm väikese tüdrukuga

suur surm väikese tüdrukuga,
hing nööriga kaelas, kannab
ja kannatades küürutada
tahaks, aga alla ei anna.

paar puud läheb huviga punga
on tolmu ja kruusane tee
tüdrukut kandes ta raskus on tunda,
ta naerab - oh, professorid, allee.

/ mõnikord veeretab elu ise nimede ja kohanimede seletusi /

allergikutele

silmasügeluse punsund laud,
on kaunilt punased,
on allergiline suu- ja sõrataud
meil toonud kevade!

me sööme keemiat, sööme rohtu -
allergianähte ravida,
me sööme kunstjat, rämpsjat toitu,
et rasvuda ja ravida :)

habemest aetud nägu (tätte teemadel)

mu habemest aetud nägu
on puru ja kraabitud kirge,
on kiisu ja kadunud läbu,
ja samm pole jätkuvalt sirge,

on joodik vist hammustand kägu
ja karu on nikkunud kurge,
on riimid mul alustand käru,
mis tättesed muusikatunded...

/ avastasin et fraas 'habemest aetud nägu' kõlab täpselt nagu tätte ühe laulu esimene rida /

mu habemest aetud nägu

mu habemest aetud nägu
on korralikus ilmes
see nõnna tavaline hägu
on pühit mu siga-silmest.

ma lähen kohtama, ma lähen kohtama,
oh see on nii hea, ma lähen kohtama.

mu pidudest kurnatud keha,
on hingeräbalais singel,
lasknu teha klubides reha,
kuid praegu nii kena ja kindel.

ma lähen kohtama, ma lähen kohtama
oh, see on nii hea, ta läheb kohtama:

vend väljast nii valge, nii sile
läikima kasitud larp,
kuid sisemas jätkuvalt lige,
end osavalt haletsev parm.

ta läheb kohtama, ta läheb kohtama,
oh, on lõpeks nii hea, nii hea,
ta läheb kohtama, läheb kohtama...

ma armastan siin enda ette

ma armastan, armastan, armastan,
või tegin seda kunagi, või kujutasin ette?
Ei tea, kas ehk niisama kannatan,
otsin seltsi kuidagi ma lihtsalt end pettes?

Ei, ma armastan, ma armastan siin enda ette,
ma armastan elu ja ennast ja tulevat hetke,
mil naine kes minule loodud on toodud ja minuga olnud...
nii tahan ja armastan sind, sind armastan aegades ette...

/ see mõtegi või tunne on kordunud... mingi tarkuse ema... või seniilsus? /

Tallinnas Liimi pargis

Tallinnas Liimi pargis pesitsev
kajakakoloonia häirib naabreid,
on tingimused muutund kesiseks,
sest kilekott täis nokatorkeid
teeb kummiliimiaurud vesiseks.

today's spam mail

summary from the spam mail subjects - Abe, Yevgeni, Marchia wrote:

your medicine is ready
and waiting for you
get your penis so steady
new cials for U

your business must grow
and africa's waiting
amazing this loan
could fuck even babies...

lugu lendas kui...

täna mul kott ongi peas,
öösel sai kõvasti loetud
olid toredad raamatu read,
hoidsid ärkvel mu, täiesti neetud.

nii lugesin hommikuks öö
lugu lendas kui hollandi laev
nüüd persse läind päevane töö
progemine olnd häda ja vaev.

libakevade jätk

olen siin tartus ja kevad on sellises meeleolus,
kui langeks laia lund, kui vaikus oleks tipptund...
nii olengi ma päris üksi ning talv on hingepüünis.

maskuliinne masendus

maskuliinne masendus on
üksildus kui maraton -
sest endast andes vaat et kõik
jääb jooksus samaata sul võit.

nii oledki sa üksida
ning küsida võid sa ju ka
kas kaua veel sa sellel teel
või annad alla, jättes meelt.

misiganes! sa mõtled siin
on kahekesi olla piin
kuid samuti on üksida
nii kokkuvõttes lühidalt.

no, mis teha siis, sa vaene mees,
kas ees on surm või marseljees,
sa oled kaotaja ja julm
on surm, kui maso-marsi-ulm.

mul pohhui, mul pohhui, ma kepin läbi ukse.

/ tegelt peaks rohkem magama /

...

pärnu peeretav pasakukk,
puuksus veidi kõvemini kui vaja,
nii kuke mulgule sai lukk
kui kinni situtud barschaja.

/ misasi see nüüd oli /

veidi rüütliromantikat veel

kangelane, ja headus,
mõlemad võidavad,
kangelane elab ja naitub -
võttes vaid kauneima.

aga mis edasi saab,
kari lapsi ja farm
elu lõpuni elavad,
ei roosteta arm...?

või tüdimus võtab,
kust võtta on õnne,
rutiin mu sõbrad,
närtsib naise ja...

mürgiselt ilus naine

mürgiselt ilus naine...
on korduv see mõte,
kuid jah, see aine
võtab tugevaid, nõrke.

mis ta siis teeb,
vaid naeratus relvaks,
ta vaadates meest,
võtab elu ta kehast.


nii lihtsalt see käibki -
ma näind ta hammaste läiki...

(ilgelt väikse võimsusega) supernoova

kunagi: "süda karjub sees kui hull,
rabeleb ja rapsib rinnust välja..."

praegugi, on miski õnnemull,
mul lõhkenud kui (ilgelt väikse võimsusega) supernoova,

rebestades hingesisikonna rääma,
on lõpeks haprast ulmast päästja...

miks asjad nii on, ma ei tea,
nad lihtsalt on ja vaheldus
on ehk hea, kuid kas tead,
on tegelt väsitav see masendus.

/ mnjah see keskmine imeriim võiks olemata olla, nii näiteks: /

kunagi: "süda karjub sees kui hull,
rabeleb ja rapsib rinnust välja..."
praegugi on miski õnnemull,
mul rebind hingesisikonna rääma.

miks asjad nii on,
ma ei tea,
nad lihtsalt on ja vaheldus
on ehk ka hea,
kuid kas tead,
on väsitav mu masendus.

/ üldse võiks teine salm olla omaette riim /

ekspodentsiaalne keerukus

krt... üks väike asi oli veel teha,
hakkasin süvenema ja... opla
sihke pähkel jälle otsas.

vahel ongi nii, et avades sõrmusekarpi,
eeldades sära ja valgust, sa vaadates sisse
kukud niiskesse, hallitand õhuga keldrisse.

vat sulle persekukkunud tööpäeva siis...

roheliste rattaretk (rattahooaeg on alanud)

perkele ja paska,
päev algab ja kurat
võttes jalgratta,
jätab järgi vaid huiat

Ei! miskit veel jääb
tühjaks tühjenend paika:
mu roppust täis hääl,
mis vandudes raiska.



nii et robinson,
reedel...
jääb mul minemata

volbrihommiq

nonii,
varahommik,
paar kalameest,
ja suitsetav priit,
tahtsin sul kõllata,
aga meelest läks siis...

lahenduseta tähelepanek

tühi, meeletu, vihane
masekas persevest
mis ütlen või kellele
on mahlakas keeletest
mürgitat meelele.

mida sitta, kas kibestund
olen, et nõiaring
kitseneb, et kordund
on kaotus või tõesti mu hing
iseeneses moldund?

/ see pole tegelikult luuletus, vaid kaks murtud ridadega lauset - märkus ja küsimus... /

Tühi, meeletu, vihane, masekas persevest, mis ütlen või kellele, on mahlakas keeletest mürgitat meelele... Mida sitta, kas kibestund olen, et nõiaring kitseneb, et kordund on kaotus, või tõesti mu hing on iseeneses moldund?

on minuga vaid laupäev

kuidas see siis nüüd on,
kevad, nartsissid ning
sinised lilled õitsevad
ning minuga on laupäev -
siit üksi lähen maale.

/ see oli siis libariim - ei mingit riimi, vaid mingi vaba mõte, ehk isegi tühine, kuid ikka päris vaba /

rüütliromantika

parm, must, kuid tugev
joonud liitreid on mõdu,
mis kohe üldse ei lugend,
sest näinud ta elu ja sõdu.

ta lihtsalt rabades laualt
pruunikashalli kannu,
virutas rüütlile, laubalt
lendas veri, sai siruli pandud.

nii et ära köhi oma turvises, molu,
kel munad on väiksed ja lõhki on kolu.

reede... robinson... et mis siis täna?

et, mis siis täna?
kohustused, töö
ja õhtul peokära?
või möödub rahulikult öö?

veel ei tea ma,
kas üldse tuleb öö,
kas kõrtsus õll ja väike plära,
või tõesti klubis tantsu löön...

eks näis...



enke võiks helistada ja öelda...
näiteks

valu lõikab aju, nii valust kokku vajun

valu, valu, valu -
ma talun valu, valu

tuikav tuim valu -
kontides on, tajun

kuumav, tukslev, palju -
ma pulsirütmis palun.

valu, valu, valu -
räme, lõhkuv, raju.

kolm lõtva tulpi

kolm lõtva tulpi,
üksik padrun, vana kolt.
ma sihin täitsa huupi,
mu elu polnud tolk.

mis pigis ma kaleda päikese käes
vahkhigis vahedat tera siin näen,
kas kohe on mõtet,
neid kolme siin lõpet,
ei tea ja vahet ju pole vist ka.

lahku lõigat

Maapealne paradiis
oleks sinuga võimalik,
kus mina ja Riin,
kuid lahku meid lõigati,

Nii ma siis olengi,
kesk kevad, kuid sügis
veidike toregi,
kuid sinuta küpsis

kevadriim

Et täna on siis kevad käes või?
päike särab hakkajalt taevas
nagu noor kuu, kes läikima lõi
oma pale ja hõõglambi laenas,
kaotades neidudelt riided kui või.

Mnjaaa, mulle meeldib, sest ma
olen selline väike kaabakas,
kellele just tükike valget nahka
või tumedat, siis just katmata meeldima hakkab.

Nii et mu sõbrad, kevad on käes :)

/ täna öösel öölaulupeole /

pahupoolelt

Mulle meeldib lolli mängida,
kuni miskit tarka pole alles
ei mõistust, keha, nägu millega
võiks häbis punastada talle.

Nii juhtubki et häbiga
vahel vastust annan talle,
et mooga vaevuks lävima
kuni mõistus on veel alles.

madratsitestija

Mööblimaja kuulutab:

noorele naiste- või meesterahvale:

teid ootame hästi tasutud tööle,
ametikoht - madratsitestija,
tööaeg - õhtul ja ka öösel,
nii suht vabagraafikuga seksija.
---

tänavakogenud müügimehele:

teid ootame hästi tasutud tööle:
müügimees ja madratsite testija,
müüte, palkate, te prooviks sööte,
middle-managemendis kaasa lööte.
---

tänavakakelnud turvamehele

teid ootame hästi tasutud tööle:
turvamees ja madratsite kaitseja:
te me majas korra majja lööte,
boonusena saate kaupa maitseda.

kalbasa

kas viha, või masendus,
ei tea, mis liha või kalandus
on võitnud, kuid vaheldus
ei teeks paha...

predikaatpõmmpea / paper accepted / vahuteadlased

niih,
täna on siis nii,
et predikaatloogika
rammib seina ja matemaatik
võib küll proovida
kuid olles fanaatik,
jääb võitluses alla
krohvilegi seinal.

Et mis siis? lootusetu?
ega pole küll tegelt
sest vaata:

Juba jooksus on veidike klatši,
seal väikesed lohud on krohvis
ja veri annab kunstilist touch'i
ja rääkida võib,
kuis võttis hoogu
ja jooksis,
kuis protsessiga
pärast seina lõhkuda tahtis...

See ongi tänapäeva teadus.

raske on, kas tead

ma ju proovin,
ma proovin sulle mitte mõelda,
ma tõesti soovin,
olla kahekesi ainult selle tõega,
et sa ei hooli
segust, kuhu segatud meid mõlemat
nii, et soovin, ma tõesti proovin mitte mõelda...

aga raske on, kas tead...

sinust eemal

kängub, pitsitab,
ja raske on, kas tead,
kui saatus itsitab
sind hoides eemal seal.

leidsin rea:

"mu armastus valutab sees ning tühi tunne pitsitab pisaraid välja"

nii kirjutas siia allakirjutanud mees, kui augustis vahetas juulikuu välja...

ja praegu, mis praegu siis on, kas sama, või teine?

kas korduv jällegi möödanik on, kas täna on sama, mis homme on eile?

võibolla ongi, ja olgu siis juba, mul olla on lahke, mul olla on luba...

koos ...

olen suht hea suhtleja,
kuna mõnda aega on mul
aega lausa laialt käes.

olen hooliv hoolitseja
kui mu armukeha kasvab,
olen hea armastaja...

/ koos... juhe vist /

imetav jõuluvana

nii... ja nüüd kujuta seda ette...




/ mõtle, mõtle... ning kui midagi huvitavat välja mõtled, kirjuta selle kande kommentaaridesse... mindki huvitavad huvitavad asjad /

/ ise arvan, et see on perfektne näitusetöö pealkiri /

kui ei taha

kui ei taha sallida,
kui ei taha hoolida,
kui ei taha leppida,
siis oledki sa üksinda

rannarõivad - kalliskreem (puhasriim)

/ see variant on siis puhasriimi armastajatele... nagu näiteks kerly :P /

täna ostan kalli kreemi,
õhtul tervist klubis treenin
pärast trenni seebitan
valget nahka kreemitan.

täna kaunis pesumood
otse moeloojalt toond -
on see must mu valgel kehal
nõnda luksuslikult kena.

ja mul on ükstakõik, kas...

kreemitootja üüritult
on kreemitanud küülikut
või neegrilaste näljas suud
on õmmelnud need trussikud.


/ ei, mitte ainult hea animatsioon aga lugugi:
Ans Andur "Rannarõivad" /

rannarõivad - kallis kreem

täna ostan kalli kreemi,
õhtul tervist klubis treenin
pärast trenni seebitan
valget nahka kreemitan,
nagu kreemitootja küülikut...

täna kaunis pesumood,
otse moeloojalt toond,
on must mu valgel kehal
sobiv nagu laibalehal näljas moorapoisile...

Lihtsalt tase animatsioon - Ans Andur "Rannarõivad"

/ et nii palju siis teemal kallid kreemid, seelikud ja trussikud /

võta või jäta

olen hea inimene,
mitte ilus aga kenakene,
loll ei ole, targakene,
kuid vat iseloom ja olemine
on mul vahel keerulised.

nii et võta või jäta,
tema, näed, jättis...

partituurimuutus

partituur on muutunud,
on minoorne toon...
kevadkuu on ärganud,
sügiseks on loond
mu mõtted ja on paraku,
siin pruuni välja toond.


/ ning olles tüüpiliselt ropp võiks asendada viimased read sellega:

mu mõtted ja on päraku
siin pruuni välja toond...

olekski ehk parem :P /

kevad... ehk eelmine

see vaikne nukrus
kui sügis südames
kui leht, mis kukkus
ja tärkas kevadel,
kuid eelmisel... kuid eelmisel...

mida saab?

mis saab, mina ei tea
kas saab, sina ei tea,
kuna saab, kas on ka hea
kui saab, kes seda teab...

pulmakiimlusriitused

maandun katusel, mis vihmast libe,
ma koperdan selt kiiruselt
ning püstijääda on mul kibe,
sest kevad, pulmad kiimlused...

/ mida ma nüüd sellega öelda tahtsin? /

suure venna silmad

lendan madallenul
üle kvartali,
ja lasen ühe junni.

te unistage edasi,
kui teleris
reklaamib punapulli...

mõte riimidest

mõte tuli:

ibariim
libariim
ebariim
kenariim
kehariim
pilleriin
masturbiin
lepatriin
ot... pomeriim
ei, nõmeriim
lameriim
hameriim
paleriin
häberiim
käberiim
säderiim (oi see peab hea olema)
haberiim... (see võib häberiimiga koos olla)
koberiim
igale neist, kirjutan salmi või kaks... kunagi :)

libariim

- ükskord on ka sinu päev

tean...
aga ma olen väsinud ootamast
seda päeva, mil tõesti näen
tead,
seda naist,
kelle silmadest omakorda näen,
et mind kallistades hingamast
võiks jääda ta
ainult selleks, et mind kallista.

/ nende ridade riimist ei saanud ma isegi enam aru...
seega libariim... ma vabandan /

/ja nüüd midagi täiesti erinevat:

mul on olnud päris huvitav pikk nädalavahetus seljataga... neljapäeval käisin purjetamas esimest korda... ning seejuures jääpurjetamas Saadjärvel - äärmiselt lahe. Neljapäeva õhtul käisin samade märgade teksadega, millega purjetasin klubis Tallinn Märka Märki lõpetamisel. Üritus oli raju, alkohoolne ja prominentne, reedel käisin jalutamas ja nautisin kevadet, käisin sõpradega hapukurke, alkoholi kaanimas ja klubis ja umbes poole kuu ajal hommikul nägin ühes mülkas päääris ehtsat baarikaklust nii kuue osavõtjaga, lendavate toolide, laudade, vere ja muu sisustusega, pilbasteks. Laupäeval võtsin kasemahla, laupäeva öösel käisin autoga Tartus isa järel, kes tuli Itaaliast ning pühapäeval suitsetasin kana ja kalkunit, mille valmides rüüpasin kasemahla peale... elu on nauding, üks suur nauding... ning masendav, ka see on nauding.

ongi kõik. /

imeriim

Ma ei tea, võibolla olengi
ennasthaletsev, destruktiivne,
halehalisev kontorirott, kel polegi
muud teha, kui lihtsalt aktiivselt
nädalavahetustel pohmelli ravida,
suitsu kimuda, klubis traalida
ning endale naist otsida.

Ja mis siis, Võibolla olengi!
Võibolla tahangi just praegu olla
destruktiivne, haisev ja kolegi:
nagu habetunud prügikastinavitrolla...


/ mnjah, see viimane oli jälle imeriim -
mitte sõnast ime, vaid hoopis imev riim.
oh, imeriim: olla prügikastinavitrolla... /

/ ahah ja K'le:
kui ei meeldi lugeda, ära loe,
kui on masendav, ära loe
mine tee tööd, ära loe
mine poe ülemusele, või kodus mehele kaissu -
ja ära loe! /

Mina lähen ja käin juuksuris ära - juuksed on jälle pikaks kasvanud... elagu kiilakad ja homme ajan vist habet..

mida veel - ma rõhutan veelkord - ma ei ole luuletaja, riimida meeldib ja nii elan end välja, sest sisse ei kavatse sitta koguguda - lihtne eks. Siia panen ka enamasti kõik mis tuleb, ei hakka sortima, mis hea mis halb... seda võib keegi teine kunagi hilijem teha. Endale meeldib üldse suht vähesed tükid... mõned siiski.

Üldise info korras - paljud siinsed kirjutised ongi kirjutatud kas endale või kellelegi spetsiaalselt - need kellele on, teavad seda, või võivad vihjetest aimata. Ega muud polegi öelda.

'k' meeldib tüskraafikulle

no ja kommis keegi mulle,
et kerbera on g'ga
on ju õige seegi...
et tee on maitsev meega...

no kurat, aga iga mats,
ei armasta teed meega,
ei maitse üldse magus laks,
teed keedan mereveega!

on öö

enke says:
;)

tarbat says:
ei ole minul sihke nägu
tarbat says:
on lihtsalt kole väsinud
tarbat says:
on loppis nagu sombuhägu
tarbat says:
on mahakäinud
tarbat says:
räsitud

enke says:
ma kahhhh
enke says:
magame välja

tarbat says:
head ööd

segad suhrkut malbelt tassis

segad suhkrut malbelt tassis,
see nii sinu moodi on,
naeratades vaikselt passid,
räägid siis, kui soovi on.

jalutades vaatad maha,
ettevaatlik, mõtiskled?
mõtlen ma, mis minust tahad,
kui otsa vaatad, tõsine.

esimene vihm

selle kevade esimene vihm
pühib niisutavalt üle maa.
kastab mind ja kastab sind
ning mu pisarates silmi ka.

selle kevade päikseline ilm
on kulu kuivatanud, maa,
selle pruuni viib niisutav vihm,
kutsub rohelist, rohelist taas...


/ miski teine-teise salmi versioon... minimaalse erinevusega /

selle kevade päiksene ilm,
kuivand kulu ja tänavad ka,
selle kevade esmane vihm,
kutsub rohelist, rohelist taas...

/ kas sai ka parem? /

/ aga näriks tähti edasi? /

selle kevade esmane vihm
pühib elustes üle me maa.
kastab mind ja kastab sind
ning mu pisarais silmi ka.

selle kevade päiksene ilm
on kulu kuivatanud, maa,
selle pruuni viib niisutav vihm,
kutsub rohelist, rohelist taas...

/ kas tähenärijad on kunagi ka millegi sisulisega hakkama saanud? /

kerbera

su kerbera on närtsinud
mu laual vaasi sees
ta kaua vastu pidanud
kuid kuivas vaasivees

vastamata

teeme vastamisi vastamata kõnesid,
helistame, vaatame telefoni ja mõtleme,
miks ta vastu ei võta,
miks ma vastu ei võta...

me teeme vastamisi vastamata kõnesid.

ülestõusmispühad

et jeesus tõusis ülesse, jah?
tegi vee veiniks ja kala leivaks,
et seal nad siis sõid, jõid ja
laaberdasid, kuni päike koitis hommikutaevas...

Ja järgmine hommik, et mis siis?
kas pühast veinist võis omal ajal
tulla ka jumalik pohmell, et öökis
jeesus, ning ta jüngrite kartell
kui üksmees püha viigipuu najal?

kolmteist neljapäev

kolmteist, neljapäev,
on sama sitt kui iga päev
sel nädalal või lausa kuul
ma ropendangi avat suul,
ning blogis laksin avat käel,
on kevad käes, on neljapäev...

presekas

puskarinussimees says:

ma loodan, et tuleb tore õhtu,
sest hing on sees raisk täitsa haige
pisar silmas, kramp lööb kõhtu
asjad puruks löönd on raibe.

/Mitte, et ma tema kohta kunagi nii ütleks,
pigem vannun saatust taga.
ah, möla maha,
maadlen tööga - presekas saab valmis üheks/

puskarinussimees

mu igatsus on suur,
niiet mul iiveldab
see oksendama ajab,
kas see on armastus?

see on ju karistus,
sind vaja hinges kajab
see oksendama ajab,
miks mul see armastus?!

/ver.2.0/

mu igatsus on suur,
see oksendama ajab,
miks mul see armastus?!
sind vaja hinges kajab...

krt

selline tunne, et talv, küll kevadele alla vandudes on suutnud minu hinge ikkagi talvise käru keerata... on jälle ribadeks ja üksildus ukse ees... no kurat ma ei või, nagu eelmine kevad: häälekas.

tra, kopp on ees

on aeg... jälle

on aeg... jälle masenduda,
sest süda võttis murduda
sel kaunil kevadkuul...

on aeg... veidi kirjutada,
nõnda mõtteid kihutada -
nii tunne kergem mul.

on aeg... jälle veidi loota,
et mind mitte ta ei murra
sel kaunil kevadkuul...

vahetan?

mu armas, vahetan midagi...
kas suhtumist?
võibolla valetan praegugi...
kuid proovimist on asi ehk väärt?

mis arvad, kas arvad,
või kas avaldad arvamust,
sest harva saan sult vastust oma küsimustele.

Kuid praegu, võiksid tõesti vastata.

homme

on p2ev ja 88 on m88d,
on hommik koidikul,
ma m6tlen kuidas 88ld
mul sulle s6natult...:

mu arm, mu arm,
kas tead sa t6de,
kas liiga karm
on arm, mu m6te,

et sind igatsen,
sind armastan,
mu arm, mu arm...
ma armastan

blaah

blaah, mis seal ikka
masendun, m6tlen ja joon
ja kirjutades sitta,
kas endale pisara palgele toon?

ehk kainena kyll
praegu aga mitte
sest 88sel on sul
uni ja minul on alkohol...

for ben and tom

nice!
we have two batteries
no really, we do!
so we can fuck one of these
and really we`ll do!

so what the fuck!
I own two batteries
this aint your luck
cos' I`ll fuck you with these.

sõbrad

sõbrad, te olete lahedad,
mina aga söön nüüd sitta
ja seejärel võtan ja vahetan
selle maski, mis mitte... midagi ei ütle teile.

tulenja naeratan
tulen ja kallistan
tulen ja suudlen
sest teid ma armastan

mu sõbrad

vesi peale

täna olen destruktiivne...
destruktiivne, nikotiinne
valusängistatult tiine
armuvalus piinlen...

ah, sitta kah,
vesi peale ja edasi...

küsida

appi, ma armastan sind,
appi, naine, miks.. miks
ma armastan sind ning
miks! jumal, oh miks!

ei küsigi sinult...
ei küsi kelletki, vaid
saatusel naha koorin ihult
ta raisk mind ainult on peedistand...

loogikavastaselt

nonii... võtan kaks sammu, hoogu... ja lendan.

Raisk, kuidas hing kisab sees -
nii kõvasti, et maapoole ei lange vaid ülesse...

märgiviga ütleks matemaatik,
aga nii ongi,
et mu kirg,
mu armastus
on loogikavastaselt võimsam kui see hädine gravitatsioon, mis ülekaalulistele nii muret teeb.

Täna sooritan enesetapu hüpates
ning lämbudes avakosmose vaakumis...

roppus

kas midagi muud ongi öelda...
see roppus, mis armastus
on valus isegi kui ei lööda
vaid öeldakse et... lahutus,
või ei öelda, kui tänaval mööda kõndides käsi riivab vaata et kätt...

näoli maas

see ainuke relv mu vastu
on kärgatand... ja jälle kord,
kasutades ainsat lasku...

/siit algab siis järjekordne antikevad.../