(ilgelt väikse võimsusega) supernoova

kunagi: "süda karjub sees kui hull,
rabeleb ja rapsib rinnust välja..."

praegugi, on miski õnnemull,
mul lõhkenud kui (ilgelt väikse võimsusega) supernoova,

rebestades hingesisikonna rääma,
on lõpeks haprast ulmast päästja...

miks asjad nii on, ma ei tea,
nad lihtsalt on ja vaheldus
on ehk hea, kuid kas tead,
on tegelt väsitav see masendus.

/ mnjah see keskmine imeriim võiks olemata olla, nii näiteks: /

kunagi: "süda karjub sees kui hull,
rabeleb ja rapsib rinnust välja..."
praegugi on miski õnnemull,
mul rebind hingesisikonna rääma.

miks asjad nii on,
ma ei tea,
nad lihtsalt on ja vaheldus
on ehk ka hea,
kuid kas tead,
on väsitav mu masendus.

/ üldse võiks teine salm olla omaette riim /