unised silmad ja päev,
sombune udu õhu on määrd,
astudes välja, tänavad katki,
kopsudes seguneb vesi ja hapnik.
unised silmad ja udu,
kärbatandnd mõtted, vaid usu
on pressinud mõistuse asele,
tänaval astud sa paatide vahele.
unustad silmad ja uinud,
taskutes kobades suitsu
sa unistad leida mõtteid ja tahet,
tikkudest sooja, suitsusõõmude vahelt...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar