maskuliinne masendus on
üksildus kui maraton -
sest endast andes vaat et kõik
jääb jooksus samaata sul võit.
nii oledki sa üksida
ning küsida võid sa ju ka
kas kaua veel sa sellel teel
või annad alla, jättes meelt.
misiganes! sa mõtled siin
on kahekesi olla piin
kuid samuti on üksida
nii kokkuvõttes lühidalt.
no, mis teha siis, sa vaene mees,
kas ees on surm või marseljees,
sa oled kaotaja ja julm
on surm, kui maso-marsi-ulm.
mul pohhui, mul pohhui, ma kepin läbi ukse.
/ tegelt peaks rohkem magama /
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar