Elas kord väike poiss nimega Urmas. Urmasele meeldis väga hambaid pesta, sest talle meeldisid ta valged hambad ja talle ei meeldinud hambaussid. Sellepärast oli ta väga hea sõber oma hambaarjaga.
Hambahari ja Urmas pesid ta hambad igal hommikul ja õhtul. Õhtuti läks Urmas peale hambapesu alati magama ja Hambahari jäi hambaharja topsi kuivama.
Hambaharjal oli veel üks sõber peale Urmase, nimelt sõbrustas ta Hambahaldjaga, kes käis tal öösiti külas juttu ajamas.
Täna öösel lendas Hambahaldjas läbi vannitoa akna sisse otse kraanikausi servale, voltis oma õhukesed tiivad kokku ja hakkas jalgu kõlgutama.
- Tšau Hambahari! Mis teed :)
- Kuivan praegu, lõpetasime Urmasega just hammastepesu. Kõik toiduraasud ja mustuse puhastasime ära, ühtegi hambaussi polnud näha.
- Jaa, Urmasel on ilusad valged hambad, kunagi armastavad kõik ta säravat naeratust.
- Mis uudist Hambahaldjas.
- Tead ma nägin väljas vägevate hammastega autot.
- Tõesti :O,
ei suutnud Hambahari uskuda,
- autodel ei ole ju hambaid!?
- Minuarust kah ei ole, aga vot sellel olid. Ja suured.
- Ma ei usu, sa pidid valesti nägema.
- Olid noh, sellised suured hambad. Kui sa ei usu, siis tule lähme ja vaatame.
- Arvad, aga mul pole ju tiibu.
- Sa võid mulle ju selga ronida, ma lendan.
Hambahari roniski Hambahaldjale selga. Hambahaldjas voltis oma tiivad lahti ja nad lendasid koos vannitoa aknast välja.
Lennates läbi õhtu, jõudsid nad suure augu juurde. Hambahaldjas näitas näpuga augu põhja:
- Näe seal all
Hambahari vaatas ja nägi tõesti suuri taeva poole sihtivaid kihvasid, roomikuid ja kollast keret.
- Kuule, see pole auto, see on hoopis ekskavaator. Kopp, mis kaevab maad.
- Aga kust sina tead.
- Urmasel on piltidega raamat, seal sees olen näinud. Seal on ka traktoreid ja veomasinaid.
- Aga miks tal nii suured hambad on.
- Vot seda ma ei tea. Ja huvitav, kas tal kah hambausse on?
- Kuule, äratame ta ülesse ja küsime :)
- Äratame!
Nad maandusid kopa katusele ja Hambahari koputas vaikselt oma peaga ekskavaatori katusele.
Kopp, kopp, kopp. Kopp, kopp, kopp.
- Möh,
ärkas eksakvaator vaikselt
- kes siin koputab
- See olen mina Hambahari
- Ja mina Hambahaldjas :)
- Miks te mind üles ajate keset ööd.
- Me tahame su hambaid näha ja küsida, kas sul hambausse kah on?
- Mis hambausse :O
- No sul on hästi suured hambad ja need on päris mullased, kas hambaussid sind ei kimbuta ja neisse auke ei tee?
- Oh väikesed, need ei ole hambad, need on kihvad mu kulbi küljes, millega ma maad kaevan. Kulp ja kihvad on terasest. Vahel võib seal kihvade vahel olla mõni vihmauss aga hambausse seal kindlasti ei ole.
- Aga miks hambauusid siis su kihvasid ei taha?
- Sest hambaussid söövad ainult luust hambaid nii nagu need inimestel on või kassidel, koertel või lehmadel, aga minu kulp ja kihvad on terasest. Mul võivad need vahel ainult veidi rooste minna, aga siis ma kaevan maad ja rooste kulub maha. Tulge vaadake.
Eksavaator tõsist oma kulbi maast lahti. Hambahaldjas võttis hambaarja selga ja nad lendasid vaatama. Ja tõesti, kopa kulp ja kihvad polnud üldse valged vaid hallist terasest.
Hambahari koputas vastu kihva ja see kõmises. Hambahaldjas katsus keelega ja see oli kõva ja külm.
- Need on tõesti sul hoopis teistsugused kui mu sõbral Urmasel.
- On jah ja nii suured,
kiitis Hambahaldjas takka.
- No näete, te olete täitsa muhedad, aga laske mul nüüd edasi magada, varsti on hommik ja ma pean seda auku edasi kaevama.
Hambahaldjas ja Hambahari lendasid tagasi, siuh läbi vannitoa akna. Hambahari potsatas oma topsi ja kui nad kuulsid hommikust äratuskella hakkas Hambahaldjas ennast sättima, sest haldjaid ei tohi inimesed näha.
- Pese siis minu poolt kah Urmase ilusaid valgeid hambaid.
- Pesen ikka, siis ei saa ta endale kunagi selliseid rauast hambaid,
naeratas Hambahari vastu.
- Tule mulle homme õhtul jälle külla
- Tulen ikka
ja Hambahaldjas lendas siuhti läbi vannitoa akna uuesti välja.
Urmas astus uniste silmadega vannituppa, võttis Hambaharja pihku ja hakkas hambaid pesema.
Hambahari ja Urmas pesid ta hambad igal hommikul ja õhtul. Õhtuti läks Urmas peale hambapesu alati magama ja Hambahari jäi hambaharja topsi kuivama.
Hambaharjal oli veel üks sõber peale Urmase, nimelt sõbrustas ta Hambahaldjaga, kes käis tal öösiti külas juttu ajamas.
Täna öösel lendas Hambahaldjas läbi vannitoa akna sisse otse kraanikausi servale, voltis oma õhukesed tiivad kokku ja hakkas jalgu kõlgutama.
- Tšau Hambahari! Mis teed :)
- Kuivan praegu, lõpetasime Urmasega just hammastepesu. Kõik toiduraasud ja mustuse puhastasime ära, ühtegi hambaussi polnud näha.
- Jaa, Urmasel on ilusad valged hambad, kunagi armastavad kõik ta säravat naeratust.
- Mis uudist Hambahaldjas.
- Tead ma nägin väljas vägevate hammastega autot.
- Tõesti :O,
ei suutnud Hambahari uskuda,
- autodel ei ole ju hambaid!?
- Minuarust kah ei ole, aga vot sellel olid. Ja suured.
- Ma ei usu, sa pidid valesti nägema.
- Olid noh, sellised suured hambad. Kui sa ei usu, siis tule lähme ja vaatame.
- Arvad, aga mul pole ju tiibu.
- Sa võid mulle ju selga ronida, ma lendan.
Hambahari roniski Hambahaldjale selga. Hambahaldjas voltis oma tiivad lahti ja nad lendasid koos vannitoa aknast välja.
Lennates läbi õhtu, jõudsid nad suure augu juurde. Hambahaldjas näitas näpuga augu põhja:
- Näe seal all
Hambahari vaatas ja nägi tõesti suuri taeva poole sihtivaid kihvasid, roomikuid ja kollast keret.
- Kuule, see pole auto, see on hoopis ekskavaator. Kopp, mis kaevab maad.
- Aga kust sina tead.
- Urmasel on piltidega raamat, seal sees olen näinud. Seal on ka traktoreid ja veomasinaid.
- Aga miks tal nii suured hambad on.
- Vot seda ma ei tea. Ja huvitav, kas tal kah hambausse on?
- Kuule, äratame ta ülesse ja küsime :)
- Äratame!
Nad maandusid kopa katusele ja Hambahari koputas vaikselt oma peaga ekskavaatori katusele.
Kopp, kopp, kopp. Kopp, kopp, kopp.
- Möh,
ärkas eksakvaator vaikselt
- kes siin koputab
- See olen mina Hambahari
- Ja mina Hambahaldjas :)
- Miks te mind üles ajate keset ööd.
- Me tahame su hambaid näha ja küsida, kas sul hambausse kah on?
- Mis hambausse :O
- No sul on hästi suured hambad ja need on päris mullased, kas hambaussid sind ei kimbuta ja neisse auke ei tee?
- Oh väikesed, need ei ole hambad, need on kihvad mu kulbi küljes, millega ma maad kaevan. Kulp ja kihvad on terasest. Vahel võib seal kihvade vahel olla mõni vihmauss aga hambausse seal kindlasti ei ole.
- Aga miks hambauusid siis su kihvasid ei taha?
- Sest hambaussid söövad ainult luust hambaid nii nagu need inimestel on või kassidel, koertel või lehmadel, aga minu kulp ja kihvad on terasest. Mul võivad need vahel ainult veidi rooste minna, aga siis ma kaevan maad ja rooste kulub maha. Tulge vaadake.
Eksavaator tõsist oma kulbi maast lahti. Hambahaldjas võttis hambaarja selga ja nad lendasid vaatama. Ja tõesti, kopa kulp ja kihvad polnud üldse valged vaid hallist terasest.
Hambahari koputas vastu kihva ja see kõmises. Hambahaldjas katsus keelega ja see oli kõva ja külm.
- Need on tõesti sul hoopis teistsugused kui mu sõbral Urmasel.
- On jah ja nii suured,
kiitis Hambahaldjas takka.
- No näete, te olete täitsa muhedad, aga laske mul nüüd edasi magada, varsti on hommik ja ma pean seda auku edasi kaevama.
Hambahaldjas ja Hambahari lendasid tagasi, siuh läbi vannitoa akna. Hambahari potsatas oma topsi ja kui nad kuulsid hommikust äratuskella hakkas Hambahaldjas ennast sättima, sest haldjaid ei tohi inimesed näha.
- Pese siis minu poolt kah Urmase ilusaid valgeid hambaid.
- Pesen ikka, siis ei saa ta endale kunagi selliseid rauast hambaid,
naeratas Hambahari vastu.
- Tule mulle homme õhtul jälle külla
- Tulen ikka
ja Hambahaldjas lendas siuhti läbi vannitoa akna uuesti välja.
Urmas astus uniste silmadega vannituppa, võttis Hambaharja pihku ja hakkas hambaid pesema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar