lamba läätse püreesupp

lamba kõhuääre liha (mis muidu kunagi pehmeks ei muutu) haudus küll 3h koos:
suure sibula
terve küüslaugu
3 loorberilehe
piripiri kauna
5 pipratera
ja vähese oregaanoga.
soola panin kah

peale 2-3 tundi kui lihast hakkab asja saama läksid lisaks
3 porgandit
1-2 õuna
tomat
kartul mis käepärast
8 musta suitsuploomi
seesami seemneid

siis läks supp tallinnakäiguks külmkappi

tallinnast tulles panin tulele
lisasin 5 kartulit
ja 4-5 peotäit rohelisi läätsi (lääts ja lammas peaks kokku sobima küll).

peale tundi aega haudumist (konsistents juskui ühepajatoidul)
püreestasin ära
happesuse reguleerimiseks panin supilusikatäie mett (võttis teravama õuna ja tomati happe maha).

edasi käitusin nagu kartulipüreega
panin päris tublisti võid - maitse paranes
ning siis siidisuse lisamiseks (ning seepärast et supp oli pigem puder)
pool liitrit piima
püreestasin edasi
ja keetsin veel korra läbi (sest muidu läheb piima tõttu supp liiga kiiresti hapuks)

lapsed sõid mõlemad

eila tegin vanaemaga pasteeti

ma kuulates klappidest pärti
mõtlen eestile, me keelele,
kuidas eila tegin pasteeti,
kuidas me keel mekib meelele.

ses maitses on midgi erilist...

kuid,
kas midagi väikest on erilist,
kas miskit imelikku on erilist,
kas midagi keerulist on erilist?

on,
kuid vaid meile on,
ei teistele vist.