tunnid pole vennad

on kevad...
ja inimesed lähevad segi

kägu ei kuku
kännust kaugele

/ mingi vanasõnade teema on jälle käima läinud... /

kõik teed viivad lahku

kui ootused on suured,
on lootused tühised.

alpide loodus

lennukid lendavad siin madalalt

on hea,
et ma olen.

/ see on siis tänase päeva 'statement' ja kehtib peale minu enda ka mõne teise inimese jaoks... aga tema jaoks ikkagi tema vormis, ehk siis, et mina olemas olen, st mina kui isik nimega priit, eks. /

leina tundmine
tähendab rõõmu
rõõmu
et olnud on armas
keda leinata

tsitaate

- kuhu lähed eesti kirjandus...
- bussi peale...

/ kui suudaks vaid meenutada veel... neid teisi kolme ütelust... igatahes andraga, on ikka viljakas /

- näe! alasti inimesed.
- nemad võivad, nad on pronksist.

/ ühiste pingutustega hakkavad meenuma... ka rahaautomaadi ümbrusest /

- ma jätsin su pin koodi meelde.
- mult pole nii kui nii midagi võtta.
- aga kas ma võin sulle panna?
...
- palju sa paned?

/ kirjandusega oli veel midagi /

- kuhu lähed eesti kirjandus
- lapse suhu, trolliga

/ ning /

- must kinnas on minu toal
- sinna sobivad kõik kahesilbilised sõnad... ei, tegelikult kõik sõnad

/ tulemus /

- must, must, must-musta, mustal.

eila zavoodis nii umbes 04:30

ja zavood on minu lemmikmülgas tartus, oleks ta vaid hommikuti kauem lahti. igatahes, nüüd olen ma ka oma silmaga näinud, kuidas omandab zavoodi pool'i laud vaid eneseomase, kordumatu tekstuuri.

tõdesin jälle: 'kõik teed viivad zavoodi'