hiilivalt 
roomasid püksikud me öödesse
hommikuses unisuses
häbemest mööduva sõrme 
surm

aastaid paar edasi
on liiga higine
on liiga karvane
hoia parem eemale
...
palun ka munn

— 

kui ei kaisuta
ei seksi
siis mida vittu 
me koos veel magame?

--

kui lai on piisavalt lai voodi?
kaks voodit.

matused

ma viskan kolm kamalut soola
su kalmule
kolm kamalut pipart
koolnud keelele

teiste nähes
valged lilled
lindikene viisakas

sa vana raisk

pingutame kuni ninast veri väljas
valu ei hoia meid tagasi
me heitlus on täiesti lõputu
see kestab ja kestab ja vahel tundub
et sääremari jääbki sinna pläga ja rusude mülkasse
reielihas aga pingutab edasi
ja sääreluu jääb karguna toeks

ma ei tea kust see tuleb
ma ei tea kust tuleb see ebainimlik pingutus
ma ei tea kust tuleb see tahe

see pole ammu enam soov
ma ei soovi olla siin
ma ei soovi taluda valu
see ei tule südamest - seal kus tunnetel kodu
see on tahe - see on midagi kõva ja paindumatut
terav naaskel ajude vahel
midagi sellist mis surub küüned pahupidi
ja sõrmeluud kui kihvad siia võitlusse

soovid on vedelad ja unistused on aur
see mis mind tõukab ei ole midagi ilusat
see on valu, millega põletan valu
see on jää
mis põleb mu sees ja hävitab hinge
see on kõva ja kõlisema külmunud soo
mis nihkub üle paese pinna

ma olen paratamatus - lühikeseks kulunud puss
ma ei murdu, vaid kulun
ja ei lõpeta enne kui kõik on otsas
kui kõik on lõppenud

kvaliteetne postiteenus emale

on kaardid lastelt
jõulud ja sünnipäev
on värsked lilled
abikaasalt aastapäevaks

et poja laip ei laguneks
kui saadetakse kaugelt sõjast

arvasin alati
et lein on loogiline
et kellestki loobuda
on lihtne

sest elu
läheb alati edasi



arvasin ka alati
et surma
pole vaja karta
see on loomulik

valu ja haigused
on samuti kaduvad



kõik oli lihtne
kuni ükskord tutvusin
oma poja
tütre
ja abikaasaga



nii lein
kui tõik
et surres
neist ilma jään

andsid mu surmale hirmu
ja leinale meeleheite