fotograafid omavahel

:G
ma ju eriti ei pildista loodust vms...
aga vahel tripib ära...
see asi mida väiksena vaadanud oled..
kõrsi ja puuukoori..
tundideviisi vaadanud


:P
ma ei tea, kas mina olen
mind huvitasid juba lapsena
naiste siidised sukad
kummuvad rinnad
ja silmad, mis võisid vihata
armastada ja luua

vene indeks kerkis
peale järglase ilmumist
nagu oleks monarhipere
saanud esimese poja

kõik juubeldasid
ja mõned lootsid
ehk mõjub baltigi indeksile

nagi versus blogi - klikkide/külastuste arv

Täna avastasin, et mul on nagis kasutajana aasta täis saanud. Suht mõnus koht oma piltide arhiveerimiseks ja eksponeerimiseks ning samuti märkasin, et aastaga on nagis mu piltide peal kogunenud klikke / fotode vaatamisi - 326 956.

Naljakas on see, et seda on viis korda rohkem, kui mu blog on kogunud pooleteise aastaga...

Arvutasin ka oma nagi 8.8GB'se pildimahu juures, palju üks megabait on aasta jooksul keskmiselt vaatamisi/klikke genereerinud ja tulemuseks on - 37,15 :) Arvestades, et fotod on mul keksmiselt umbes 2MB suurused, siis vaadatakse nagis ühte mu pilti aasta jooksul üle 70 korra - päris muljetavaldav tulemus, mis räägib vaid nagi kui keskkonna vaadatavuse kohta midagi ja jätab mu blogi loetavuse rämedalt varju. Huvitav, milline võiks olla nagi keskmine megabaidi klikkide arv?

mees says:

vaid kolm päeva me tutvusest on möödas,
nii kaugele on jõudnud vähesed,
see on ime, kuidas ühes taktis löövad
me hulluks läinud südamed.

naine says:

esimesed tunnid sinuga, mu armas,
mul ärevus ja nõrkus elas jalgades,
see aeg nii kiirelt lendas, kuid ka samas
need hetked olid päevadeks.

mees says:

ja õhtul, kui me kehad leidsit teineteist,
nad oleks justkui tundnud üksteist aastaid,
nii loomulikult armastajad said siis meist,
et kokku jäimegi me tervelt kaheks aastaks.

naine says:

kuid siis sa läksid kord vaid korraks ära
sa läksid siit ja mina mõtlema jäin üksi
ja mingi viga midagi meil rikkus kuskil ära
ja nõnda saidki alguse me tülid

mees says:

me hingasime, lõime mõned aastad.

naine says:

me armastasime ja kaklesime koos.

mees says:

ei tea kas võitsime või kes meist kaotust kannab.

naine says:

kuid lõpuks, me lõpuks lagusime koost.

/ mingi duett kahele, võib skisofreenikuna ka üksi lugeda /

/ iisrael saatis transseksuaali, keegi saatis transvestiidid, miks ei võiks meie saata skisofreenikut sellise lauluga eurovisioonile? /

ma võiksin olla rämeropp ja kole,
oma loominguga laksida, kui roostes nuga,
ennast paljastada, teisi, naisi, kõiki kohe,
sõnul taha panna, kui vaid minul oleks luba.

kuid machovärk... vist pole päris mina,
lauldes karjudes ei taha hääldada vaid sõnu,
olla mugavalt neis lugudes ja ainult mina,
olla isiksus, mu muusika, ning olla sõnum.

ma võiks kaootilisel teemal laulda,
seda nii kaua kuni see muusikasse sobib
nii kaua, kuni tunnen enda, muusika ja sõna vahel seost,
nii kaua, kuni lõpuks jälle leian enda.


/ pühendusega mihklile /

aiai

sõbrad jätad sa hätta
kuigi õige kah
kepp ja papp on kõigest ees

aga kui kepp on käes
ja lapsed oskavad raha lugeda

sul kui vaja, kas sõbrad leiad ülesse?
kas tead siis veel kust otsida?

kuuba blogi

niipalju infoks, et sama moodi nagu ma kirjutasin vietnamis käies, kavatsen ma kirjutada ka nüüd kuubasse minnes... või kuubale... suva. igatahes ilmselt peale kaamera võtan kaasa ka läppari, millega loodan sealt tagasi jõuda ja... ehk leiab seal piisavalt võrguühendust, et ka tekstid maailma jõuaksid.

see tähendab siis seda, et järgmise nädala keskpaigast on see blog kuni jaanuari alguseni üsna vaikne ning paralleelselt tekib üks teine (reisi) blogi selle ajavahemiku tarvis...

muidugi võib juhtuda, et ma ei kirjutagi midagi, kuna... lihtsalt ei taha. eks näis.

kaitseventiil

ei taha teha ühtegi asja mida peaks tegema
kuid teen
sest kohusetunne kannustab

nagu kukk mis lööb oma kanna sulle sääremarja
kui kass
ainult laisalt haigutab

siis susiseb juhe kuid seda vaid tuhmi häälega
sest aju
on märg ja haiglaselt turses

ja selle asemel et persse saata või lõhki minna
ma ohkan
ja kirjutan ühe teksti

kas olete näinud süsteemi töös
neid raskeid rattaid keerlemas
või udupeeni elemente arvutamas
kui mõtte-stants mis tekste lööb

kui heegelnõela kergusega
rabatakse mõtteid õhust ning saatusele
sobiva kindla raskusega
lüüakse tekstiga tempel me teadvusesse

kuid tõrge - ja mõte on kõver
ülekoormusel süsteemis tekivad vead
ja tõde näeb peeglitest vale
ning tempel on puue me ihus ja hinges

haige mõtleja võimsa süsteemi
väljapursatud väärastav ideoloogia
võtab ja vabastab mõistused raami
...
üks väikeriik jälle saab ohtliku naabri


/ tegelikult mul endal täna pea valutab ja see kui kott nöörib suuga mu kõri, selline tunne et ülekoormusel masina kõverdunud hoova töö, lööb korpusest sätendavaid laaste /

mu armas sind otsin
sügaval baaride suitsus
tänava pimedas
purjus
kus hoidsin
sind suudlesin
lootsin
et hommikul meenub
su nimi ja nägu

kuid meenus vaid lõhn
ja armunud hägu
ja burgeri putka
näppudel niiskus
et ema ei luba

mul peenis raisk magnificence
on püsti nagu pöial
sest kõigil ajab märjaks Benz
ma gaasi andes möirgan

---

keppi tunnustust ja pappi
nii et elust tunnen mõnu
ei neil vanust karvast lappi
tüdrukuil kes mulle lõbuks

mul isa surnud ja ka memm
see puhkab hooldekodus
mu armukesel värske bemm
ja vanal naisel sapakas

üldse olen ilgelt rahul
elu seiklus! napakas
šampa klaasis kestval vahul
mind näete julgelt vaatamas - mul paistab tulevik nii hele

/ mingid mõtted eestlusest /

/ toores materjal, nagu enamus siin blogis /

/ igatahes ekspressi blogist leidsin tõsiselt väärt lugemise, kõhule ja hingele, kõigile ühesõnaga /

ajaks riigi pankrotti

ajaks riigi pankrotti
ostaks oktsionil maa
ostaks riigi ärimaaks
ja elanikud orjadeks

ülikoolilinnast teeks haaremi
kõrgelt haritud haaremi
mõnest tööstuslinnast teeks litsimaja
mõnest vabaajakeskuse

paneks riigi käima uuesti
staatust saaks osta
orje võiks müüa
ja haridust ka

seksturism tööstuslinnadesse
haridus haaremisse
mängupõrgud saartele
oo õnnis aeg oo kaunis töö

uus foto ja huumorisait - picturehappy.ee

Uus keelehuumori lehekülg asub aadressil: http://www.picturehappy.ee/.

näiteks tasub lugeda fotoraamatu: http://www.picturehappy.ee/photobooks/ tekste: "... ja Sinule jääb vaid lisada mõne pikantsi pisiasju," või siis "Loodes Fotoraamatut, Sina kohe korraldad pildid vastavalt oma arvamusele, sellepärast see enam ei või seguneda või kaduda," jne


esti keele õpetajad
vaikselt nurgas punastavad

sahtlid on muutunud avalikuks

täheldasin, et tegelikult on riimiblogisid nagu seeni peale vihma. miks, tekib küsimus. ilmselt on sahtlid muutunud avalikuks, on mu vastus.

avalik sahtel

- arvuti on nii kui nii silme ees, mõte tekib ja klahvid klõbisevad otse faili või mis seal vahet on - weebi.

avalikult kirjutama julgustab ka ilmselt interneti suhteline anonüümsus.

- kui kunagi kribisime tualettruumi kabiiniseinale ropuma värsi, siis täna tipime selle delfi kommentaari või anonüüm-avalikku blogisse. kõik näevad ja keegi ei tuvasta käekirja (teatavate eranditega).

sellele aitab kaasa interneti ja tehnoloogiate kättesaadavus.

- võrk ja arvutid on käepärast. blogi on lihtsam avada-uuendada, kui leida sahtlitega kirjutuslaud, paber ja pastakas või siis otse küürutades sinna avatud sahtlipõhjale kribada. undo / redo / copy-paste... on kõigile tuttavad, kas mitte?

ilmselt mõjub positiivselt ka virtuaalkeskkondade, -koosluste (anonüüm-intiimne) sotsiaalne mõju.

- kusagil, mõne teise maski taga on samasugune inimene - samasuguste valude, sarnase tekstirütmi ja hingamisega, kuid seda turvaliselt eemal. community'd võimaldavad meil olla ühtlasi individuaalsed ja anonüümselt lähedased, või siis mitte, nagu soovime. nähes teisi, julgustab see meid samuti käituma... 'priit oli siin' on keegi kusagil kindlasti lugenud.

eestis on toimumas mingisugune kultuuripuhang, vaatamata tulevale majanduskriisile.

- juba vahur märkis ühes me vestluses, et midagi on lahti, filmid jõuavad kanni ja veneetsiasse, raamatuid ja luuledebüüte on märkimisväärne hulk. noored ja uued tulijad rabavad vana ja vanu nagu vahe vikat puitunud maltsa - olgu lokaalses või globaalses mastaabis ja misiganes alal. muusika, kirjandus, film.

ma vist muud ei tahtnudki öelda selle peale, kui vahur märkis, et iga ta tuttav on kirjanik.

/ tegelikult on ka palju muud märksa avalikumaks muutunud... olgu siis filosoofilised või 'hommikut-alustasin-tartrapudruga-aga-praegu-tsau' stiilis blogid või näiteks tähismaade ekstreemkollane personaalinfokanal, mis näitab varsti justile ja kroonikale uriinivärvi ajakirjanduse maastikul koha kätte. /

/ keegi sotsiaalteadlane võiks ilmselt oma doktoritöö kirjutada sellest kuidas mõjutab internet, tehnoloogia ja kõige olulisemalt sotsiaalne tehnoloogia (IM'id, info- ja suhtlusportaalid, blogid jne) tänapäeva ühiskonda /

karm ...

su juuksed mu peos
ja pinge
ka seal kus lõppeb mu rihm
kas sedasi kütame kirge
et hellusest saanud on vimm
ehk vahel
me ühendus hellus
kuid hetkel on küüned ja hirm
end kaitstes mus vallandub hullus
ma löögiga umastan sind
et õrnalt end lõpuni viia
ja mõelda
kust läks siis see piir

salliga tüdruk

kellele kana
kellele muna

kellele liha
kellele õunad

kanale urru
ja ahjule tuld

ülbe vanamehe kortsus m...
vaatas mulle korterist vastu

"olen kinnisvaramaakler kunn
kõik võtate mul suhu taskust
elu määran mina kõigele siin soos
laugas hapneb kõigub õnneloos

te hingeindeksile panen talset
ja krooni katet kergitan
et te lastel oleks talvel
mida tagasi maksta kuradi maaakad!!!"

mina vaatasin aga kurba sügisilma
ja kinnisvarakrahhi süngeid pilvi taevas
ning vaatasin talle sügavalt silma
mõeldes seniilne vist ning siis
korteriukse kinni lõin
nii et krohvi sadas

/ kinnisvaraturul on sünged pilved taevas, varsti hakkab krohvi sadama... nii ennustavad külma talve... /

/ iseenesest mulle tekst ei meeldi, aga teema on päevakohane /

/ sest mina vaatan, kuidas maaklerid tuleva talve üle elavad... /

nii palju on tööd,
et aju on väsinud
ja loovust siia ei jää...

evelin

eesti rahva tantsusaade (ehk tantsud tähtedega eesti moodi)

ma tahaks tantsida su haual
nõnda õrnalt kaerajaani,
niii hästi tantsida, et kaua
seda meenutada saaksin.
lüüa lokku, kand ja varvas,
hullutada rahvamasse,
et mu ihu igas karvas
rõõmgi tantsust saaks orgasme.

laine

/ tegelikult meeldib mulle tõsiselt vaid alt teine pilt... aga ülevalt esimene ja kolmas on kah head... ning ülejäänud on mõnusad või... näidatavad /

kunstniku käed

mu õnnenumber on neli
ja nüüd mu naisel ka
ning ilmselt seda seni
kuni viis
ta järjest saab

contra käskis ropendada - mine lähen liimile

jätkuks eilsele, lisan ma siia siis selle ropu teksti, olles seda eelnevalt mõnede punktidega tsenseerinud:

ma metsas olen käind
ja vi..ski
ka s..al olen käind
ning per..ski

(ehk siis - )
ma kõikjale küll läind
kus saadetud
ja kõike vapralt teind
mis palutud

kuid kuradile siiani
ma ligi pole saand
ning m...i ilmselt iialgi
ei imeks ma vist ka

/ rahul? /

kirjutasin ühe suhteliselt ropu teksti

... kuid üllatusega pean märkima, et on vist esimene kord, kui ma avastan endas enesetsensuuri, ehk siis näpud tõrguvad vajutamast klahvikombinatsiooni ctrl + v, et see marginaalselt ropp tekst siia kleepida.

vaata siis, ei olekski uskunud, et see mul olemas on...

kurat

kromosoomimonoloogid

XY' says:
et päev ilus oleks..
KEPI KEDAGI!
XY'' says:
oma naist panen täna
XY'' says:
eile mitu korda
XY'' says:
ja homme niisama edasi
XY'' says:
et teaks
XY' says:
hea
XY' says:
väga hea

/ jätkub... /

huvitav jah, et just siis,
ärkveloleku ja une piiril,
kui mõte läheb vabaks ja hakkab uitama,
kipud sina mulle meelde tulema.

see mingi karge minevik
mis mulle vaikselt ligi hiilib,
tekitab igatsuse härma ja külma järele
neil niisketel päevadel.

kunstika rebastepidu genklubis - vahelduseks pilte kah

/... hoo... /

ja kuidas see on,
kas kirjaneitsid kaotavad oma süütuse
kirjameestele, kes neid imetlevad
või hoopis imetleva näoga ihaldavad?

kuidas see on?

või mängib rolli
lihtsalt üks lollilegi selge reegel:
kepid kellega lävid
ja kui ei lävi, on läbi,
sest kepid nendega, kellega lävid.

/ keegi ütles kunagi, et kunagi saab igast kirjaneitsist sulehoor /

eile sadas vihm mu mantli viis kilo raskemaks,
niiske kananaha ihule ja homse nohu ninna.

eile sadas vihm mu südame sopid vett täis,
sest hing oli lahti ja vaatas otsivalt ülesse.

eile sadaski ju vihm mu tajudesse sügise,
mu nahale ja pea sisse, lauale ja pinalisse.

eile sadas vihm ja pani mu talve ootama,
et see niiske pruunikarva jahedus kord mööduks.

et saabuks midagi, kus mu mõte ei liigu,
midagi, kus kõik on tuimaks, rahulikuks külmund.

rebu lämmatab, kui nööriks kõri.
nii palju ja suur - milleks küll!?
mind rebestav võbin paneb mu õgima.

kuulutan rebule sõja - sina raisk!
nagu to hiir koore sees - peksis võiks,
õgin mina sind, kuni üks meist on laip.

ja mina võidan, sest sina kahaned - haaa!
ja mina kasvan, rakk rakult ja arenen
aina võimasamaks, kuni nokaga koore purustan.


siuts, siuts, häälitseb kollane kanapoeg - kesk muna lubjast hävingut - võitjana väljas.

voodimärgajad lasid ennast täis

paljud võtavad mütsi maha
mina aga
ei taha uskuda
et väärismetalli läikega M'i
said juhuslikult verisulis tüübid
kes ei pea viisi
ja jäävad fonost pool takti maha

samas aga
mida sa tahad
see M... vaid hõbedast läikis
polnud tõsinegi
euroopa masti kürb

amy veinimaja on kole naine

amy veinimaja on kole naine -
ärajoodud nägu, suur pea
ja eriti väike keha, kui on kaine,
ja ka siis, kui on täis.

lualuab mikrofonist möda,
ta laulab mööda
ja esineb nagu põrsake britney -
rabedus liigestes nii et miks siis
ta üldse esineb?

aga seepärast, et on staar,
keel sama roosa nagu huuled
(huulepulga sõi koos karbiga ära)
ja seepärast et minagi tast kirjutan.

sama tüdruk, teine pilt

/ s'Poom esines Von Krahlis /

köök lutsu tänaval genialistide klubis

/ ... et suht rahulikud tüübid või mis... /

/ ... aga publik hullub... /

ilvese sünnipäevapilt - hüval modell näos

/ aapo sai aasta vanemaks, kuid foto on eriline, kuna hüval on täiesti modelli nägu peas. selle nägemiseks katke aga ilvese nägu vasaku käega /

helena nova ja sõbrad rock café's

tõsin

ta jalgade astudes... - tekst inimestele, kes ei karda roppusi, teised ei loe.

ta jalgade astudes lirtsus pori, nii piisavalt vedel, et mitte kinni jääda, kuni pahkluudeni.

eesti sügis näitas oma tõelist nägu. need lehed, mis oleksid pidanud olema kollast ja ehk isegi kommunismipunast värvi, olid vaid kanapasahallid, sellised nagu porigi. seeee vedel, nagu nõukogudeaegsete sigade söök sigalas, ainult, et külm.

kuradi külm.

nii külm, et ta jalad olid ammu juba tulitavalt tuimad ta aju jaoks. siit oli tulemas tõsine külmetus, kui mitte tripper, sest see tänavalibu, keda ta varemete vahel kürvaga kostitas, ei tundunud kuigi... vooruslik ja puhas. ilmselt polnud ta sauna ja vihta juba vähemalt kolm aastat näinud.

ta astus veel kolm sammu ja pistis kämbla kubeme juurde, et tappa üks täi, mis oli litsi kubemekarvadelt tema omadele eksinud. vitt, oli ta ainus mõte.

naljakas oli, et kunagi tundus tema jaoks ainuke tõsine probleem see, kuidas tunda kaasa tollele tibile, kelle ta sõber koju tõi ning kes siiralt lootis, et kodus ootab ees voodi, tekk, korralik piisav kepp ning siis ehk hommikul isegi hommikusöök, võibolla võimalik suhe...

ees ootasid aga kõik tüübi sõbrad, paar põlvedeni rindadega tema enda 'kakskümmend aastat hiljem' tulevast mina ning tõsine läbu ning siis, enne 'kle ma vist lähen koju' lauset, grupiviisiline vägistamine.

praegu olid need juba ähmastunud pisiasjad, praeguseks oli ta õppinud mõtlema ise-endale ja ainult ise-endale.

praegu olid ta muredeks: see sitane sügis, võimalik suguhaigus ning kust saaks kiiresti toobi kuuma tumedat porterit.

viimast ta teadis, et ei saa, aga loota võis ikkagi, kuigi isegi lootus ei muutnud ilma soemaks.

siis tal plahvatas ja mitte erootiliselt, et tal oli veel üks nilbikust ja lipitsejast sõber. tüüp, kes teda kunagi tõsiselt fännas, pildistas ning imetles, siis kui ta veel veidi populaarne oli. võinoh, olles nüüd aus, päris kuum oli, sest enamus kunstikooli teise, esimese ja soenduskursusi omi olid temast sõna otseses mõttes niiskes sillas.

need ajad olid möödas, kuid sõber oli alles.

sõber oli küll veel vaid vana, kopse välja köhiv professionaalne käsikiimleja, kuid reaalselt olemasolev ja tal oli üürikas, üks hallitusest haisev ja niiske, kuid siiski täiesti soe keldriboks annelina ühe korrusmaja keldris. soe oli seal seetõttu, et keskkütte torud jooksid mööda seina ja isolatsioon oli rebitud neilt juba 90' keskel. rebisid punkarid, kes seda boksi oma punkriks pidasid.

punkarid tapeti seal kõik hunniku jõmmide poolt, lihakirvestega, lihtsalt naljaviluks. pruunid pritsmed olid siiani boksi seintel.

neid torusid ei kaetud kunagi enam, sest keegi ei tahtnud boxi siseneda. sõber sai selle just seepärast üürile, ning seda omakorda vaid kolme majaesise sita, pori ja lumerookimise eest nädalas.

sinna ta oma sammud seadiski, sest toomemäe varemetest, sügisest nendel küngastel ja võimalikust suguhaigusest sai tal kõrini. tõsiselt noh.

jõudes Uue Uue Tartu kaubamajani, mis laius üle vana kaubamaja, üle uue kaubamaja, üle turuhoone ja uue vanemuise, üritas ta bussipeatusest bussi trügida... kodutud peksid ta sealt välja, sest ta oli teada tuntud, pervar ja pahanduste tekitaja. kodutute meelispaik, köetud ja automatiseeritud ühistransport teda ei oodanud.

'nahhui mul neid vaja' mõtles ta ja pidades ennast nendest täidest paremaks, kõndis jala anelinna... jällegi mööda veeta, kuid porist jõepõhja ning soistunud anne kanalit.

seda oli raske uskuda, kuid teda olid alati kannustanud masohistlik soov rokkida, olgu siis aluspükste väel või pohmas peaga burksi imedes, või sittudes, peaasi, et tuli purinal, rokkides.

nii praegugi, ta lihtsalt läks, samme polnud kuulda, vaid ühtlast lirtsumist ja nina eesmärgikindlat luuserlikku nohisemist. veel pool tundi ja ta on kohal. nii selget eesmärki polnud ta juba kolm päeva omanud. kolm päeva tagasi üritas ta avada veel suurema meelekindlusega konservikarpi, nühkides maha selle servades asuvadi plekivaltse vastu telliskivi seina. täna ootas teda, soe niiskus ja ehk isegi võibolla midagi juua. ja soov juua saada oli vaat ehk suuremgi, kui noid ligaseid räimi tomatis imeda.

imes ta mitte ainult seetõttu, et teda põlgasid isegi kodutud, vaid seetõttu, et ükskord ühe nn. tegija naist trukkides, sai ta veel koituse ajal tolle sõpradelt nii kõvasti peksa, et alles oli tal vaid üks hammas ja seegi pimesooles.

täna saab aga võibolla klõmmi keldriboksi rotipasast aetud samakat ja võibolla veel midagi :)

nii ta läkski ja muud tal mõttes polnud, kui...

ta jalgade astudes
lirtsus pori,
nii piisavalt vedel,
et mitte kinni jääda.

lirtsus pahkluudeni,
kuni see sitane jälkus,
see sügise roojus,
see soojuse puudus,
see päevade loojus,
mis kui oodatud kalev
ei jõudnudki koju.


/ leidsin ühe teksti nädalavahetusest /

parmud kiimlevad mööda lehma
lakuvad ta higi
purevad ta nahka
ning kui pugud on täis
nad lendavad
kimavad minema
tiibadega täid
et järgmisi imeda



meesmasohistist saagija tõlge võiks olla

naised kiimlevad mööda meest
lakuvad ta käsi
rahakotti ja peed
ning kui isu on täis
nad lendavad
kiimlevad minema
tiibadega täid
et järgmistel imeda



naisõiguslasest vaat, et kibestunud bi-kurioosa tõlge

mehed kiimlevad mööda naist
lakuvad ta jalgu
feimi ta fotodel
ning kui isu on täis
nad kepivad
hooravad minema
riistadega täid
et nooremad võiks imeda

mul on väga leidlik naine
kõik leiab ülesse
raha mu kotist
hingerahu hingesopist
kõik kadunud kondoomid
ning need õiged nupud
kust ajada mind hulluks


mul on ülileidlik naine
kõik leiab ülesse
isegi mu ämma soovid
kuna ma ja millest hoolin
vihma-ilmal prügi viia
ja kui vaja pisar silma
sest süüdlaseks jään ikka mina


mul on väga leidlik naine
kõik leiab ülesse
vahel ka kui tahab
selle soovi mis ta jalad
väga hullu moodi
ümber minu põimuma panevad
et pärast jälle oleks
eeskujulikud vanemad...

mul on väga leidlik naine

inimesed poevad

inimesed poevad küll juuste, küll käte ja õlle taha, poevad toimetuste ja sõprade taha.
teised jälle ronivad, esile ronivad, poseerivad ja näitavad, käised üles käärivad, nii tehtult, et kole kohe.
ei teagi kumb on halvem...
kuigi parem oleks, kui sa üldse märkamata, vaatad veidi kõrvale ja oled päris ise.

/ kuigi käesolev foto on ju päris armas, või mis? /

blogust kuku raadios

suht kohe räägib kuku raadio minuga blogust.

omad joped

/ mingi aeg tagasi toimus omade jopede üritus, jõin ja sõin seal minagi ning mingi hetk pistis gab kaamera kätte, nii ma siis plõksisingi - kogu galerii on siin ning alguses ja lõpus pole minu pildid, alguses olen kindel ning lõppu ei mäleta. /

noir

/ fataalsed naised /

kana juurde linkin parki, bleed it out

tead seda tunnet, kui karvad tõusevad püsti,
ajavad ennast maast lahti ja vaatavad ülesse.

tead seda tunnet, kui su keha läbib värin,
kui alasti lummehüppelt karvad vaatavad ülesse.

tead seda tunnet kui järsku hakkab kuumalt külm,
sest tajud ja kuuled muusikat nii head, et kananahk on üll.

sinu muusika, meie eelmise õhtu kogetud imed,
mõte, mu värinad, meenuvad, kui karvad kisavad su nime.


/ nagu korralikus kokaraamatus ikka, teksti juurde sobib linkin parki, bleed it out. /

kirjutasin mihklile sõnu

/ kuid mingi hetk läks juhe kokku ja tegin selle karmi loo peale hoopis ühe lastelaulu: /

salm:
bämbid söövad rohtu jõekaldal
hundionu ootab põõstastes
tal on nälg ja kohe kallal
on ta kitsekestel rebides

preref:
nii kui üks neist püüab põgeneda, selja murrab tal
kõiki hambaid kasutades, närib lõrinal

ref:
see veri bämbi sees on soe ja magus
luuüdi bämbidel nii õrn ja nii palju
seepärast kütib ta
vaid bämbit lürinaal

salm:
bämbid söövad rohtu jõekaldal
ohtu ei taju nad ja maldab
hundonu veidikene oodata
kuni bämbi liha jälle süüa saab

preref: sama

ref: sama

blogu - kajastused trükimeeidas

näedsiis, vähemalt kaks ajalehte on mu blogu üles korjanud ning mingil viisil ka kajastanud: päevaleht ja sl õhtuleht.

blogu on loetud pea 300 erinevaid IP aadressi pealt ning klikke on kogunenud nii napilt üle 1400. lahja ühe veebilehe jaoks, kuid palju on ühe keskmise luulekogu tiraaž: 300 - 600?

/ jälle pole midagi pealkirjaks panna ega kommentaariks tegelikult, aga meeldib, endale /

tsärgiqõ

kodune kasvatus on liigutustes
on kõnemaneeris ja liigestes
kodune kasvatus on soolikates
on hambakatus ja riietes

ma hakkan näitlejaks ja alla joon
söön kasvatust ja neelatan
kuni alles on vaid räme loom
ma röögin, solvan, peeretan

mu senine vabadus on vangla
olla armas, hea ja lootustandev
kuid seda mida elult saada
võib pakkuda ja tahta vaid loomulikult langev

nii õpingi ma elu tundma
kuidas elatakse siin või seal
kuidas tibi mängib golfi
või kuidas võtab suhu laua pealt

/ veel midagi nädalavahetusest - muutmata kujul, ropp ja toores, ja nii ta siia saabki /

---

/ võinoh, hea küll... paneme siia ka siis 'kohitud' versiooni, mis ei ütle nii otse või on lihtsalt... võibolla pehmele hingele loetavam /

kodune kasvatus on liigutustes
on kõnemaneeris ja liigestes
kodune kasvatus mu pingutustes
on hambakatus ja riietes

ma hakkan näitlejaks ja alla joon
söön kasvatust ja neelatan
kuni alles on vaid räme loom
ma röögin solvan peeretan

nii õpingi ma elu tundma
kuidas elatakse siin või sealpool piire
kuidas tibi mängib niidul golfi
või kuis enda rüppe kisub ihast tiine

/ tegeliklt võiks viimane valik olla see... et võtta kolmas salm tegelikult ära ning... võibolla keerata viimasesse rämedus tagasi /

lakun su kehalt higi
nagu homset poleks
hammustan su valget kaela
nagu homset poleks
nutan kui su ära saadan
sest homset pole
ja kui õhtul hakkan jooma
tean et homset pole

sest hommikul mind ootab taat
ootab lambakäärid peos
ning pärast lapiliste laat
mu ema nutab kui ta peod
mu põski hellalt hoiavad
kui pisarates hoiatab:

tagumised tapetakse
esimesed surma saavad
keskmised ehk koju tulevad
kuid terveks jääd sa tagalas

/ midagi nädalavahetusest /

korstnasse

raamistiku laguproduktid
settetiik nagu lobudik luhal
ro-roostes parmupilli hüüd
mööda tühja raba kaigub

hingedelt on lääpas põhilüüs
saastejaamas tühjad käigud
paar bakterit veel elavad
ja söövad tuumaseeni allveelaevas

seal reaktoris on soe
nagu kodus, praksuva pliidi ees istudes
vaatas laps leekidesse ja mõtles
kuhu kaob see tuli nagu elu



/ vahelduseks midagi päris lampi, sest hommikud ei ole minu rida /

põrutades vastu puud
või pigem sinna sisse
ning kokku kolme peaga järjest
leiame tee äärest kolm risti

ning kõik kolm
vaatavad ühe tähe poole
mis tegelikult pole üks
vaid hoopis kolme tähega
tripolaarne süsteem

kurb on et keegi ei teagi
et selle avastanud teadlane
andis tähtedele nimed B, M ja W

üks viimase aja võimsamaid lauseid

ma tulen ja ajan su märjaks



/ tegelikult lugesin merilyni tekstidest 'ma tulen ja sajan su märjaks' aga nii on minuarust parem, ähvardavam /

blogijad leidsid mu isa ülesse :)

lõpeks olen ma leidnud, et ka mu lihane isa on leidnud kajastamist blogisfääris (seejuures oma koolituste kvaliteedi osas äärmiselt teenitult) nimelt meriti ja kuldari blogis, kuidas nad sepatalus rauda tagumas käisid.

:)

pamp mu peas
ajukooreta hallollus
kuid teab
oi kuidas teab
kus kurat on lollus
ning kuhu mind jooma ta veab

eile lõikasin näppu
täna lõikasin samasse haava teist korda veel

/ emo /

porno

lisades koma vahele: panen imeks

ma keeran vasakule,
sest paremal on igav,
kuid vasakul on naised, kurat ja viin.

ma keeran paremale,
sest vasakul on vigad
ning paremal on kainus, elu, ta liin.

kuid kaua pendeldada võtan veel,
sest vanus ütleb vali raisk!
ja valin.
on elu elupõrgus piin,
kuid veidi pendeldan ma veel,
sest tundub pererüpp liig kasin.


/ kuus kannu... oli kellegi piir, kuid palju mul on, kuus kuud? /

mu hing on täna haige
aga võibolla pole kah
võibolla lihtsalt urgitseb midagi
ja kuigi olen päris kaine
ei püüagi ma olla
kuigi võiks
kuigi uurida võiks väljagi
mis viga on mul olla

lumi kui valge roos
nii puhas ja vaikne
mu süles

lumi kui valge liiv
mul särab
kivide vahel

see rand on nii vaikne
kas jääs
või tuuleta liivas
on rahu

see suvi või tali
või päev
sind endaga siia
ma palun

mõnusalt kaugel