ma võiksin olla rämeropp ja kole,
oma loominguga laksida, kui roostes nuga,
ennast paljastada, teisi, naisi, kõiki kohe,
sõnul taha panna, kui vaid minul oleks luba.

kuid machovärk... vist pole päris mina,
lauldes karjudes ei taha hääldada vaid sõnu,
olla mugavalt neis lugudes ja ainult mina,
olla isiksus, mu muusika, ning olla sõnum.

ma võiks kaootilisel teemal laulda,
seda nii kaua kuni see muusikasse sobib
nii kaua, kuni tunnen enda, muusika ja sõna vahel seost,
nii kaua, kuni lõpuks jälle leian enda.


/ pühendusega mihklile /