üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm - sõbrale

ma pühendan selle vist sulle,
ma kirjutan sulle siin nüüd,
et olla võiks sinule luule:
mu sõprus, mu armastushüüd.

ma loodan ja olen nii hea,
sest soovin ja teen siis ka nii,
sest sinule truudust ma pean,
ka siis kui see lihtslat on piin.