esmaspäev, märts 27, 2006

suudlen sind

...
siis kui jälle näen.
sind kallistades
põimin käed,
et suruda ja hoida...
...

no mis lääg, mis lääg,
on mesi minu nimi, mitte mees,
romansis üle piiri läen
ning otsapidi pisarate sees:
et suruda ja hoida...

...

et suruda ja hoida
...
kas rikkumata jääb mu päev,
kas süda ehk ei läigigi,
kui ise ennast peeglist näen
kuis, nõrkusega määrisin
ma vabas tahtes ennast... mees?

ah kuradile, ma lihtsalt suudlen sind.

Kommentaare ei ole: