kaader vahetub
nagu süda peksaks rinnus
väga kiiret rütmi
kahe kaadri vahele
selles ajaviivus
jääb üks tühimik
nende kahe kaadri vahel
on miski vaikselt varjus
miski mis meid jälgib...
kino lummavas luubis
kiirgab valgus me peale
ja siis on tühimik
selle tühimiku
pimedas ruumis
oleme me tema jagu
see hetkeline pimedus
on tema võimu kamber
milles röögib me (teadmatu) õudus
see ühtlaselt korduv
kaadrivahe pimedus
on me hingedele kelder
kelder küs rebitakse tükke
kus emad karjuvad endale
poegi appi
kus tütred kardavad
oma isasid
kus saehambad
vabastavad ükshaaval meid elust
/ vaadake-vaadake brünot, ja vahepeal naerge. /
/ RAW SOURCE: kaader vahetub, seal on midagi, midagi mis ootab meie teadmata, midagi mis tahab, midagi mis saab, mis meid piinab, meie teadmata, midagi mis kogub jõudu, mis käib unenägudes, et ükskord sealt välja tulla /
2 kommentaari:
nägin Brünot :) et see Sind selliselt inspireeris, on veider :P aga mind ja Jaani ka inspireeris. küll teistmoodi. seda väikest lõigukest nn videotervituse näol näed minu blogist.
no tegelikult brüno mind selleks tekstiks ei inspireerinud. inspireeris vaid üheks typo-Ü'ks ning kommentaariks alla.
Postita kommentaar