lühikeste sammudega mõõdad elu,
ehk arglikult, kuid kindlalt
sa astud edasi.

kolakate sammudega mõõdan elu,
väga julgelt ja kindlalt
astun edasi.

kahekesti käsikäes
me mööda elu
läheme ning sirgelt,
sest sinu tasakaalukus
meid hoiab koperdamast.


/ krt viimase reaga on nii... et ma kah ei tea - 'hoiab koperdamast sohu', 'meid hoiab koperdamast sohu' 'hoiab meid koperdamast', 'hoiab meid mõlemaid koperdamast', 'hoiab meid mõlemaid püsti' ... või on sõna komistama parem, või peaks üldse terve riimi ära jätma, või viimase rea, et kurat ei kõlaks labaselt? /