liikudes jälle sinna kindlasse punkti,
mu sisemus ütleb, et nii ongi lood.
sa helistad, ütled - sa väsind ning uni,
et homme ehk räägime, nii on su soov.

kuid mina siin istun ja aimates halba
end trööstides halin ja edasi joon.
joobnult ehk loodan ja saabuvat salgan,
kuid tean, et on punkt ja mida see toob.