keelatud armastus teeb haiget
eriti endale keelatud armastus

kui endale seadnud sa piirid
siis
vaid enda su kanda on raskus

--

armastus on haige
ja keelatud armastus
sa piirid et kaine
käituks kui kohustus
kui kohitud erutus
kui tüünitud laine
sest armastushaige

mihkel

/ midagi ülevalgemat kah ... ning see ongi loomulik tähevalgus /

/ ehk siis sulametall, nuclear, valgelt hõõguv täht /

ei kutsu

ei kutsu
ei kiisu
ei katsu
ei piilu

ei vaheta riideid
mu silmade all
vaid pimedas piidlen
sind katsuda saan

triinu

ta rääkis lilledest ja nikust

ma pean siinkohal siiralt kõigi oma õrnatundeliste lugejate ees vabandama (ja ma tean, et neid mõni on), sest siin tuleb järgmine selle riimiblogi kevadisi, armulüürilisi kudesid rebestav tekst. ma vabandan, aga ma ei saa seda ka siia panemata jätta. eellooks veel nii palju, et eile sattusime mihkliga maailmas mõnda majaveini silmitsema (pika pilguga muide) ning siis ma kuulsin, kuis keegi ütles 'ta rääkis lilledest ja nikust', tegelikult oli küll juttu rikust (see vist on mingi tüübi nimi, aga suva).

ta rääkis lilledest ja nikust
ta rääkis marisest ja mikust
ta rääkis kuradist ja inglist
ta rääkis persenussist viimsis

ta rääkis noorusest ja nikust
ta rääkis voorusest ja vitust
ta rääkis abielurõõmust
ta rääkis julmast suhuvõtust

te mõtlete et kõik on helge
te mõtlete et kõik on ees
kuid tegelikult kõik on perses
ta järgmisena paneb meest

/ kõiges on süüdi mihkel /

helena nova

/ laupäevaselt helena sünnipäevalt /

69 riim

oh tore on see küll
kui kaks inimest üks all ja üll
neil üheksa ja kuus
ühel klitt ja teisel vänt on suus

/ et siis... 6-9-6-9 riim on siin /

su suhteline jahedus
ja probleemikeerud üldse,
mil puudub kiire lahendus,
ei köidagi meid ühte.

või vähemalt on raskusi,
sest kukub minule su suult
ei sõnu, pigem vaikusi...
seepärast küsingi ma muud.

seejuures küsimusi, mis
võiks valgust heita suhtele,
kas eelmisele või mis siin,
ei küsi, lihtsalt suudleme.


/ seda riimi võib lugeda ka ilma viimase salmita... arvan ma, tiba abstraktsem, aga mõnele meeldibki nii /

on kevad...
ja inimesed lähevad segi

ühe sõna kaugusel

ma olen sinust
vaid ühe sõna kaugusel.
kui ütled: "tule,"
ma enam pole.

kuid ikka sinust
ma ühe sõna kaugusel.
sest ütled: "mine"
ja ma läksingi.

ma vahel mõtlen sinu peale
tegeliklut vist küll tihti,
su õrnuste- ja armuheale,
ehk jälle kokku saada viitsid?

kuulan seda lugu jälle,
kurat, kevad on ju käes,
mingi asi algab jälle,
miskit loob ja paisub päev.

ning...

mingi asi jättes jälge
rohelist ja pungivat
kuulab seda lugu jälle
minu hinge tungivalt...

/ Laliya - Just Like River /

rock star

/ maskuliinne, määrdunud, higimärg bassimängija - lavaesise niiske unelm /

/ alumise pildi juures pole päris selge, kas see on minu või hoopis kerly tehtud pilt, sest mu kaamera käis käest kätte sel õhtul :) /

tutt

avele, kel mees missioonil

on õnneks tarvis ainult päeva,
mil taas kord sinuga ma näen,
mil õnnest väriseva käega,
taaskord haaran sinu käest.

kui rõõmupisar kastab põske
ja rinnus raksab kallistus,
ei loe, et varsti jälle sõites,
meil aeg on praegu! antud uus.

/ et siis esimesed kaks rida ave msni nimest, et sul see aig siis lühike oleks, mis eemal ja pikk mis jälle koos. /

/ tippimise ajal lugu: Laliya - Just Like River /

laps

me puudutuste õrnas ulmas
aeg möödub märkamatult meist,
nii ka mured, tööd ja surmad,
siin hoiame me teineteist.

ka teineteisest lahkudes,
läheduse soojast hurmast,
me koos me pilgu tahkudes,
me puudutuste õrnas ulmas.

mu armas...

te eituses ma tunnen tormi
te jaatuses on kevadveed
te kriipsusuust ma langen morni
te naeratus mu päeva teeb.

kell tiksub palju
sa tahad mind kindlasti näha
kuid olgugi mis
ei anna sa endale armu
sest paremgi siis
kui kannatus kasvatand armu

te neiu vaikselt istute,
et vaevalt märkangi ma teid,
nii vaikselt ringi piilute,
kas keegi kahtlustabki meid...

meil nõnda salasuhe on,
et isegi ei aima veel,
meil peale pilke piinlik on,
ma mõttes ühe suitsu teen.

nii murrab musta mure
ja tõmmab kotti pähe...

kus häda kõige suurem
seal abi kõige lähem

/ mõtlesin, et kirjutaks jälle midagi sinna libakevade kanti... aga ei hakandki, jätkasin peale teist rida vanasõnadega ikkagi :) /

kägu ei kuku
kännust kaugele

/ mingi vanasõnade teema on jälle käima läinud... /

tuumakiir

/ EMA gaalalt, peale padari ja the sunni kraftwerk'i /

see pole nüüd minu looming... aga tõsiselt hea tehnoproosa:

http://kusagil.systeemides.on.kallutatud.info/

gab - kevad on nagu naine
gab - kes ei peta
gab - tuleb alati

prt - jah
prt - kevad on nagu multiorgasmne naine
prt - tuleb alati

mul uhkus kalestab -
te minge kallis perse!
kuid süda (keldris) kisendab -
arm olge minuga...

kõik teed viivad lahku

oleks homo
kuni abieluni

üleeile kirjutasin

need tunded
mida teineteise vastu tunneme
on ilmselt erinevad

ja väljundid
me lahknevaile tundeile
on samuti erinevad

seal tolle kose jalamil
pole kunagi ma käind,
kuid hullu mäsu paradiis
on kole, olen näind.

seal veteverevahus on
just jäsemed ja jant
seal igaüks meist patus on
seal surm on pääsu pant

/ või elu, vahet pole, kui seal oled, et läbi saaks, et minema saaks /

tänasest alko kaanimisest
on süda paha.
tänastest üleelamistest
on süda paha.

kas ma tulen ja oksendan
kõik kohad oma muret täis,
või laaberdades laamendan
ämbris, kuhu õnn mul enne käis.

/ vast jälle klõpsab kaitserefleks paikka ja suhtumine: "sööge kõik sitta," võtab üle... /

liikudes jälle sinna kindlasse punkti,
mu sisemus ütleb, et nii ongi lood.
sa helistad, ütled - sa väsind ning uni,
et homme ehk räägime, nii on su soov.

kuid mina siin istun ja aimates halba
end trööstides halin ja edasi joon.
joobnult ehk loodan ja saabuvat salgan,
kuid tean, et on punkt ja mida see toob.

maailma postkaart

maailma postkaart... vaadates nägusid, teen ringi ümber kahele mehele... puškin ja einstein, sest soengud on sarnased ning:

minu jaoks kõige olulisemad mehed
on olnud loovad ja hävitavad
neid on poodud ja mõeldud et peded
kuid ajad neid ikkagi meenutavad...

kui ootused on suured,
on lootused tühised.

räägi kaasa

päris nõutu oled,
et sa nõutud oled.

ja kuigi pole tore,
ikka nõutud oled.

on siis nõutus kole?
ja kas sul suva pole?

ma olen tavaliselt armas
ehk siis hea ja heatujuline
kuid praegu olen kuri karjas
vaat et päris okkaline

miks... sest ma lihtsalt tahan olla
tahan olla lihtsalt veidi kuri
nii lasengi ma paha olla
kuni möödun kuri uni

...

ühesõnaga sa ...
ei tee midagi.
aga midagi
teed kõigiga.

ja teised mõtlevad,
mis toimub,
mis sinuga toimub.

jook, kui selline

emoteraapia

rohkem ma ei mõtle sinule
vähemalt täna küll mitte rohkem

puhkust annan igatsusele
sest raske on kontaktipuuduse koorem

--

ja kuigi tõsi on
et ma igatsen sind
pole ma loll
ja kaitsen end

sest kevade vastu ei saa
kuid sunuks ei igatse ka


/ ja vaatamata sellele, et need riimid räägivad tõtt, eks... on siiski ainult pealkiri tõsiselt hea :) /

/ emoturniir oleks samuti hea... ilmselt ongi nii, et nüüd tuleb selle pealkirja jaoks kah mingi riim kurat kirjutada... /

contra

/ elik rahvalaulik /

rahutus kui raskus
pitsitus rinnus
ta rinnakul raksuv

rahutus kui ärevus
närviga innus
ta ägedalt ägestuv

rahutus kui vari
sääselend linnuks
kui küünlaleeki kustuv

damaskuse terasest nuga

damaskuse terasest nuga,
sündinud tules ja lõõsas,
kiirete, täpsete löökide all.

see triipudes terasest nuga,
rippudes vaikselt mu puusal,
varjamas üüratut jõudu, mis tal.

mul terava hingega nuga,
mida ma käskida suudan,
mida vaid sepana mõista ma saan.

---

sepalõõtsa tuul
higi ja keskendus
löökide teravus
hõõguse hävitav jõud
sulaliiva nobedus
ja põleva raua hõng

kas oskad ette kujutada tera,
mil oleks rohkem hinge sees,
kui sellel siin...

---

vahel olengi ma nuga
lõigates elust läbi
nagu värskest võist
või saaklooma kudedest -
olen terava hingega nuga.


/ et nüüd on mul siis juba kolm pussi, kaks neist triibulised... /

su läheduse päiksene mõju...

mõtted sulavad kui lumi
kristall kristalli järel,
suht märkamatult kuni
miskit polegi neist järel.

saatus voolab nagu (ema)jõgi,
tumedalt ja hästi tasa,
vääramatult jää alt läbi,
siis kui näen või kui ka magan.

kevadel sulatab jõgi
nii jää kui lume ta pealt
kas sina mu saatus vist küsin,
kuid kindlalt mu päike, ma tean.

--

su läheduse päikselises lõõmas
sulavad mu mõtted nagu lumi
kristall kristalli järel kuni
keerukust pole järel ja võõras
olen sinuta ka endale ma hommikuni...


/ et sellega sai siis nüüd nii, et kirjutasin siin kolme salmi ja kui nad valmis olid... sai mitte päris see, kui mitte öelda jama, seega kirjutasin kaks sidekriipsu ja oma tegeliku mõtte lihtsalt, otse torust ja uuesti... et hea saaks. /

/ vähemalt bizarr arvas, et sai :) /

epilaator - naistepäeva kingi idee

esimesel korral.
on valus kui kurat.
viinapudel kõrval.
mis teen siin ma, jumal!

kuid ära ka kingin!
oma parimale sõbrale.
et nutaks end singiks,
ta sigaarmas vaenlane.

/ et mailo ostis eile endale siis naistepäeva puhul epilaatori, proovis ja nuttis... tere naiseloogika - nagu ta ise hiljem tõdes: "vibraatori oleks pidanud ostma!" /

/ ning teadmiseks riistakandjatele - epilaator on mingi mehaaniline vahend, millega ihukarvu eemaldatakse... näiteks pintsettidega kammerteener... nii, aga depilaator on ihukarvu eemaldav aine... näiteks HNO3 ja 2HCl segu suhtega (ruumala)vahekorras 1:3... samuti tuntud ka, kui kuningvesi... udupeen. /

/ aga riimi enda kohta - teist salmi pole tegelikult vaja... lihtsalt mingi riiminämmutamine ja suht tühine lisamõte... /

ma olen võimeline oma elu
ise meeldivaks muutma,
kuid seda ilu,
mis sinuga kaasneb,
ma üksi luua ei suuda.

esimene tenor

elukõrvenõgesed

mingid elukõrvenõgesed
on teinud mu ettevaatlikuks.
vahel astun, kuid tihti põgenen,
jättes ruumi ja suhted valutuks.

tüüpiline,
jah, tüüpiline.
igatsus, ootus,
lootus ja hirm.
tüüpiline,
väga tüüpiline...

aga ehk oleks...
et oleks, et pole enam tüüpiline,
mitte vaid väliselt ükskõikne,
vaid päriselt sõlmikski rahu...
oma saatusega näiteks.


/ see on mõistlik ettepanek, ja mõistlikud ettepanekud on mulle alati meeldinud, eriti iseendale tehtud mõistlikud ettepanekud. neid ridu kirjutades, küsingi endalt, kas midagi on muutumas, kas see õun siin küpseb tõesti edasi... /

naistepäeval... saadakse naisi

viimane kord ma kirjutasin,
et naistepäeval saadakse naisi.

kirjutasin naistepäeval...

kuid see-kord seis on kergelt kasin,
küll päev, ei naist, ei õites taimi...

sest pole... pole päevad vennad.

---

sel aastal ei kasuta kullerit
sel aastal ei saada ma lilli
sel aastal jääb ostmata roosikimp
vaid üksi näpin siin tilli...
ja värskemat sidrunit,
ja hõbe-forelli,
toppides ahju kõledas köögis...

/ heaks kiidetud luulevõhiku poolt /

/ lisaks võib öelda, et ühte oma neljast senisest püsisuhtest... alustasin ma just naistepäeval... neli aastat tagasi... ja seda nii umbes kolme ja poole tunniga... suht uskumatu lugu siiani :) aga ei aastad ega päevad ole vennad. /

/ tegelikult selle teise riimi osas... on olemas üks märkus... eelmisest aastast, sarnase rütmiga... /

päeva tähelepanek

armastada tahaks...
füüsiliselt, ühte kindlat naist...
ning
mu fotod muutund paremaks,
kui riimid ongi raisk...

haamer ja kindad

/ tegeliklut selle posti mõte on muu, kui need kaks fotot... mõte on, et seal ühe foto peal on sama haamri vars... /

armastus on häiriv.
armumine kõigutav.
viha näitab, et loeb.
vihkamine, et rohkem.

roheline

mingi hingekeemia
produtseerib mürki
krt, sihke tunne nagu
hing olekski kui haige magu
mis seedib iseennast

midagi täiesti teistsugust

põlevast majast kannan välja
punase pudeli gaasi

kui kõige kallimat päästes
ma eelmistest jõuludest saati
teda just hoiangi südames
sest tema siis minuga rääkis

ei naabri- või joobnud jõulumees,
tahvlilapp või inimesed tänaval,
ainult tema oli mul seltsiks,
ta rääkis ja hoidiski tänavalt...

hoidis mind enda ja seina vahel
kuini paukus saluut ja hägust sai hommik...

ma ei kordu imestumast,
kuidas saab üks tunne
nii kuradima koletumalt
korda minna mulle.

kuidas saab üks tunne nõnda
pööritada hinge,
närida ja urgitseda
öökimiseks pinge.

/ ... ära küsi... aga rütm on viidingult /

chungin & the strap-on-faggots

signe

/ vahur kirjutas kunagi:
"signe elab mu voodis
ma viin talle aegajalt süüa...'"
need kümne aasta tagused read tulevad mulle ikka meelde, kui signet näen... kuigi toona olid nad kirjutatud sigridile... ja praegu figureerib nendes ridades hoopiski sveta... vot nii keerab elu end ja mälu väisab kadunud detaile... /

vahel tuled sa mulle meelde,
sellest kuidas koos olime.
vahel oled sa mees,
kes kirjutas,
kuis pojast saab pojapoeg,
kuis loojast saab loom
või kuidas vaid perekond loeb...

--

tra kuidas saab olla nii
et vahel ei mäleta
seda kes luges nii palju
et temata lapsepõlv tühi
et temata eal ei küsiks
kes üldse loeb ja miks siin maal...

/ vanaisale... /

/ ja nii palju veel... et mina käisin juba eelvalimas ja seda oma südame ja mõistuse järgi... ja isegi kui see sama vanamees minu valikutega ei nõustuks, nõustuks ta mu valikuvabaduse ja otsuste väärtusega. /

aeg sinuga lendab
vahel nii
et kaks nädalat
on kadunud

aeg vahel ka seisab
vahel nii
et kaks minutit
on kindel tund


nii oligi et
need kaks nädalat
on kadunud mul

kuid täna oldud tund
mis kallistund
mul kestis terveid kuid

mõnus

kui sinule mõtlen,
tärkavad minu sees lilled,
sest nii ongi õige...

ja puhkedes õide
ärkavad üles me hinged,
leides põimumisvõime.

jah,
see tundub nii õige,
kuigi pole veel kindel,
pole üldse veel kindel.

tatoos

mis on siis nüüd lahti,
et sul ainult mõtlen,
et polegi mahti
mul tööks ega kõigeks,
mis teha ma tahtsin.

"naine!" ma küsin,
"mis on muga lahti!"

--

vot ei tea, vastad sa...
aga see oligi ju retooriline küsimus,
sest tegelikult tean,
mis kurat on lahti.