reede, juuni 17, 2011

luulekogu kultuuriaknas (viimased viisteist aastat)



Luulekogule järgneb sulgpall.

Kultuuriaken (Ring FM)

erakondadest parteideks

kaheksakümnendate lõpus
saime sisuliselt juba vabaks
sel ajal oli sõna partei
ropum kui lapsepilastus
või isa mõrv

aega läks ja asja sai
parteist astuti välja
robinal erakondadesse
eesti asjast
sai paljudele leib

enese jõutoitmise kõrval
unustati nagu alati
milleks seadus
või vastutus
rahva ees kohustab

lojaalsuse ahel on:
enese nahk,
korbivennad ja partei -
maa ja rahvas
tuleb peale neid

seepärast on täna jälle
erakonna asemel
käibel see p tähega sõna
ja poliitikust saanud võrdkuju
räpase seaga

täna võtan ID-kaardi
ja valides parlamenti
valin nagu tuhanded teised
parteidele vastu
räpastest poliitikutest eemale

/ avastasin poolikute tekstide failist ühe viimaste valimiste ajal kirjutatud teksti, ei hakanud kohendama /

/ üleeile varastati lätis id-kaart /

teisipäev, mai 31, 2011

kas sa tuled mulle
armukeseks
kas tuled mulle
manni

kas kaunist kanni näitad
mul tallinki spaas
kas näitad mulle
manni

kas kuluaruandes kallis
valetad et olid toas
sa omaette
manni

kas päevaraha eest
ka miskit ostad mehele
süümekate katteks
manni


/ katad oma süümepiinu,
kuid oma keha mitte,
mind vaadates naeratad,
kodus vaatad telekat...

kuid oma keha mitte
ja oma mehe keha kaa /
kontoriroti tunne
tuleb hiilivalt tagasi
varvas uksevahele
käpp läppari vahele
rusikas salakavalalt
persse

jooksuratas koliseb
pidevalt sul taskus
lohiseb järgi
ükskõik kuhu sa ei lähe
suva kui kaua
üritad ilma olla

/ déjà vu - rotid ja maod /

/ et kuubinühkijate mesiviisid kord tagasi tulevad, poleks tõesti oodanud /

1.



/ no on selgesti näha /

laupäev, mai 14, 2011

minu nigeeria - garage48 aafrikasse, viisa.

alustasin märkmetega nigeeria ja ghana reisi osas, mida jupi kaupa hakkan siia publitseerima.

---

umbes aasta alguses toimus kontakt google'iga, kes oli garage48'st kuulnud ning neid huvitas, kas garage48 kontseptsiooni võiks viia ka aafrika turgudele. seda enam, et inkubatsiooniprogrammid on aafrikas vähelevinud ja lääne-aafrikas polnud seni toimunud ühtegi sarnast häkkimise nädalavahetust nagu garage48.

google'i huvi oli ettevõtmise vastu suur, motivatsiooniks fakt, et aafrikas on it-talente, aga euroopa mõistes tiimitöö kogemused puuduvad, mistõttu pole maailm siiani kuulnud veel ka aafrikast pärinevatest startup'idest.

mõeldud, tehtud. algatusest kuuldes tulid google'i kõrvale paati ka nokia ja pange nüüd tähele: blackberry. see tõik on tähelepanuväärne, sest lääneturul nii verised konkurendid nagu google, nokia ja blackberry teevad kuradi harva asju koos. meie nigeeria üritusel olid kõik kolm toetajat õlg õla kõrval ja nende sõprus oli suur.

mõtisklesin selle üle, miks muidu mobiilituru suurimad rivaalid aafrikas koostööd teevad. vastus on tegelikult väga lihtne. kui pole turgu mida jagada ja mille pärast võidelda, pole ka konkureerimisel mõtet. nende ülisuurte firmad põhieesmärk täna aafrikas on kõigepealt turg luua, küll pärast jõuab selle nimel ka konkureerima hakata.

nii palju siis sissejuhatuseks. pajatan parem, mis moodi me nigeeriasse ja ghanasse jõudsime ja mida me seal kõike nägime. seejuures õigekirjareeglitele tähelepanu pööramata.

viisa

aafrika missioon muutus minu jaoks järsku väga reaalseks just sel momendil, kui meil kerkis ülesse tõsine probleem nigeeria viisaga.

kuna ragnar oli käinud kuu varem nigeerias ja ghanas läbirääkimisi pidamas ja ürituse toimumiskohti üle kontrollimas, siis olid kõik viisanõuded ja ka selle taotlemise protsess teada. kõik oli suhteliselt lihtne - pass tallinnas asuvasse UK saatkonda ja kahe päeva pärast võid lennata.

nigeerias aga toimusid paar nädalat enne lendu presidendivalimised, millele järgnesid verised rahutusted põhjaregioonides. presidendi vahetumisega muutusid ka kiiresti mõned seadused.

vahetult enne UK saatkonda minemist (9 päeva enne lahkumist) jõustus nigeeria imigratsiooniseaduse muudatus. uue seaduse järgi ei saanud uk saatkond enam meile viisat väljastada - nende protsess oleks võtnud üle kolme nädala - passid oleks saadetud poolas asuvasse nigeeria saatkonda ja peale viisadega tegelemist sealt hiljem tagasi.

see oli paras šokk, kuna lennuni olid jäänud vaid loetud päevad.

ragnar alustas ülikiiret tegutsemist, me otsisime välja kõikvõimalikud kontaktid alates välisministeeriumist, lõpetades eesti konsulaaresindustega erinevates euroopa riikides.

balti riikide kodanike viisadega tegeleb nigeeria saatkond ukrainas. nende vastuvõtulaua neiu oli äärmiselt negatiivse hoiakuga meie suunas - ta keeldus meile isegi kohtumise aegade saadavust valgustamast enne(!) kui nigeeriast pole tavapostiga saabunud saatkonda tähitud kiri, milles on sees meie küllakutsed. faks või email ei sobinud.

kõnedele nigeeria saatkondadele berliinis, stockholmis ja warssavis vastati ühte moodi - teiega tegeleb ukraina.

kohalikud eesti konsulid ja välisministeerium olid ka nigeerlaste paindumatuse osas jõuetud. tunnid kulisid ja teisipäeva lõunast, mil meil see probleem tekkis, sai märkamatult neljapäeva hommik, mil meil jätkuvalt lahendus puudus ja lennuni oli jäänud 6 päeva. nende päevade sisse jäid nädalavahetus ja 2 päeva nigeeria riigipühasid, kui konsulaaresindused ei töötanud.

selge oli, et lahenduse peab leidma veel neljapäeva jooksul ja lahenduse realiseerima reedel, või muidu jäävad Garage48 üritused Lagoses ja Accras toimumata.

sel hetkel neljapäeva hommikul jäi lisaks meie taburett ka ühe jalata, kuna ragnar pidi lendama silicon valley'sse kohtuma paul grahamiga y-combinator'ist (maailma vingeim startupi inkubatsiooniprogramm silicon valley's).

ragnar jättis kergelt paanilises segaduses mulle oma passi ja jooksis lennukile - mis tähendas, et ta oli 12h off-line ja mina võtsin viisa osas lahenduse otsimise üle.

kogu protsessi vältel suhtles meiega üks äärmiselt hea ja abivalmis välisministeeriumi ametnik. vaatamata sellele, et ta meie probleemi ise lahendada ei saanud, oli ta igate pidi toeks ja andis head nõu.

töö käigus koorus mõte helistada nigeeria saatkonda stockholmis ning uurida võimalust, juhtumisi järgmisel päeval stockholmis olles (muud põhjust mul stockholmi minekuks polnud), saatkonnast läbi minnes, et viisa teha.

mõeldud, tehtud. valmistasin kõne peas hästi ette ja selle käigus turgatas mulle pähe, et mul võib olla üks trump kaart varukas - nimelt välise nokia konsultandina on mulle tehtud nokia visiitkaardid.

võtsin kõne nigeeria saatkonda:

- hello, this is priit salumaa from noKia corporation, i'm tomorrow in stockholm - could i come and make a visa. i have to fly very soon, the next thursday to lagos, nigeria.
- yes sir
- wonderful. i'm only for one day in stockholm, can you make it with one day?
- do you have all necessary documents?
- I think I should have, yes.
- you need an express visa. you need to pay extra 200 krona. please bring your documents before 11 o'clock.
- ok, no problem, i'm a citizen of european union holding estonian passport - is that an obstacle?
- no, sir.
- ok, wonderful!
- please bring your documents before 11 o'clock.
- will do, before 11 o'clock. have a nice day!
- good day sir.

sellepeale bookisin ma kohe estonian-airi piletid järgmiseks päevaks stockholmi ja tagasi ning võtsin saatkonna leheküljel asuvad viisanõuded täpsemalt ette.

avastasin, et äriviisa puhul on vaja vähem dokumente, kui turismiviisa puhul.

õuduseks avastasin ka, et mul puudusid isegi digitaalsel kujul küllakutsed - meie kohalik kontakt polnud jõudnud nende skanneeritud versioone meile saata.

samuti avastasin, et mul pole ragnari kollast vaktsineerimise passi, rääkimata tema poolt täidetud ja allkirjastatud viisa taotluse ankeedist.

kõhu alt läks külmaks.

esimene asi oli lahendada ära küllakutse.

selles osas avastasin, et kohalikud kaks organisaatorit polnud on-line, ei vastanud oma emailidele ja samuti puudusid mul nende telefoninumbrid, kuna olime suhelnud nendega skype'i teel. saatsin paar kiiret emaili sooviga saada asap küllakutse skänn oma mailile.

otsustasin, et seda probleemi tuleb lahendada töötades korraga kolmel suunal. võtsin kõned lagos resource centre'isse, kus vastajad ei saanud mu murest aru, ning kui said siis suunasid edasi oma ülemuse poole, kes polnud kohal. peale 5 kõnet ja tundi aega sain ma neilt vähemal lubaduse, et mulle küllakutse saadetakse.

ütlen ette - nende lubadus jäi täitmata. ingliskeelsed sõnad urgent ja now ei tähenda seal sama mis pakiline ja kohe eesti keeles. alles järgmisel päeval tuli sealt vastus, et kallikesed, te pole meile ettemaksu teinud ja me teile mingeid dokumente ei saada, ja üldse, ettemaksuta ei loe nad ka meie broneeringutki kehtivaks.

ettemaks nigeeriasse kuhugile - ei.

kolmanda suuna ideena tuli mulle pähe maailmapank - sest vaid mõne päeva eest oli ragnar rõõmsalt ühelt jalalt teisele hüpanud ja kuulutanud, et maailmapank tahab meie ettevõtmist samuti toetada. otsustasin kohe tema kontaktile küllakutse osas kirjutada. mida aga mul polnud, oli see kontakt.

õnneks oli ragnar kandnud kontakti e-maili aadressi pipedrive'i. sellele saatsin ka kohe emaili palvega, millele minu üllatuseks vastati 5 minutiga. vastus oli äärmiselt abivalmis - jah, kohe saate, kellele adresseerida, mis tekst.

vastasin talle ja poole tunni pärast helistati mulle juba washingtonist, maailmapanga peakontorist sooviga teada, mis on mu tiitel kas Mr või midagi muud, et kiri oleks ametlikuma tooniga.

seega olid neljapäeva õhtuks kell 6 mul käes kaks kutset, üks maailmapangast ja teine franciselt - meie aktiivsemalt kohalikult organisaatorilt, kuna ka tema oli on-line'i jõudnud.

kutsed käes, sõitsin bussiga tallinna, ragnar maandus samal ajal san franciscos. kuna olin saatnud talle paar juhendavat sms'i, jooksis ta kohe otsima kohta, kus saaks faksi ja printerit kasutada, et faksida mulle täidetud viisataotlus.

lauri let's fox'ist leidis ragnari vaktsiinipassi ragnari kontori laualt. meie hea ingel välisministeeriumist ajas samal ajal välja eesti saatkonna faxinumbri ja saatis ragnarile.

öösel kella kahe paiku sain magama ja kella viie paiku liikusin lennukile, kell 8 maandusin stockholmis, võtsin kiirrongi kesklinna, takso eesti saatkonda. kus hetkeks tervitati mind segaduses: "ja kes te olete", õnneks jõudis sinna ka samal ajal kohale meie välisministeeriumi inimese selgitav email.

sain kohe meie konsuli jutule - suurepärane ja abivalmis inimene.

pean ütlema ausalt, et siiani ma polegi ühtegi eesti konsulaarametnikku kohanud, kelles kunagi pettuma oleks pidanud. ilmselt valitakse nendele ametipostidele inimesi väga hästi.

saatkonnast sain ragnari faksi ja sellega olid mul kõik dokumendid koos. samuti sain saatkonnas id kaardiga ära teha makse ragnari viisa eest ja ka ülekande kinnituse välja printida.

kui küsisin konsulilt
- kaugel see nigeeria saatkond on?
kummardas ta aknast veidi välja ja osutas vaid paar maja edasi.
- seal, tolle prügikonteineri kõrval.

seadsin kohe sammud samas suunas.

nigeeria saatkonnas, ükskõik kellega rääkides, sirutasin terekäe tutvustasin ennast: "Hi my names is Priit Salumaa from Nokia Corporation," surudes kätt, andsin visiitkaardi ja jätkasin, "how are you doing sir/madam?"

sellise sissejuhatuse peale kippusid asjad sujuma ja muidu takistavad küsimused hajuma. dokumendid sain üle antud - ka ragnari omad. tädi vastuvõtu lauas võttis vahepeal telefonikõne vastu ja rääkimise ajal ei vaevunud isegi sügavamalt süübima ragnari signatuuri viisataotluse peal.

nii sain ma dokumendid sisse antud ja mind oodati kella kolmeks päeval tagasi. läksin ühte internetikohvikusse oma aega ootama, olles samas veidi närviline. paberid olid süsteemi sisenenud, aga viisat mul veel polnud.

veidi enne kella kahte sain ma ka kõne, kus tõstatati ukraina saatkonda minemise teema ülesse - selle parreerisin järgmise nädala kohtumistega helsingis ja lubasin kohe isiklikult kohale tulla.

saatkonda jõudes oli pulss üleval ja ärevus nahavahel, edasi läks kadalipp läbi erinevate inimeste, kellel oli kas ebamugav või siis vaenulik ilme näol. välja pidin jagama kokku 5 trumpkaarti ja olukorda selgitama.

ootamist oli omajagu vastuvõtu ruumis - kokku 56 minutit, mille vältel sirvisin saatkonna ajakirja, mis oli pühendatud skandinaavia ja nigeeria suhetele, erinevad põhjamaade suurettevõtete nimed pikitud investeeringuid puudutavatesse artiklitesse. visiitkaardi olulisus sai mulle üha selgemaks.

lõpuks nägin ma silmanurgast juba meie passe kellegi käes. järgmine inimene ütles, et ma pean ootama veel. härra lazarus tahavat minuga rääkida... aimasin halba ja ootasin veel 10 minutit.

seejärel kõndis sama mees minu juurde tagasi, ütles, et mainit härral pole siiski aega, sirutas mulle passid ja soovis meeldivat reisi.

viisad olidki käes.

ära läksin võidutunne suus ja kodu ootamas tartus.

---

moraal

isegi kui on selge, kuidas asjad toimivad, ja aega tundub olevat piisavalt, peab aafrika puhul kriitiliste asjadega tegelema absoluutselt esimesel võimalusel.

laupäev, aprill 30, 2011

tü-tü-tü-tü
tüütu n***er
tü-tü-tü-tü
tüütu n***er

tü-tü-tü-tü...

ma ei tea, miks see aapo, või oli see nüüd contra laul mul täna nõnda kummitama hakkas

silma pilgutav surm

.=

hiina vanamees

I~
too endale
mingi hetk
üks klaas kangemat

sa oled selle
kindlasti
ära teeninud

teise klaasi
ja
neljapäeval ka

oled kindlasti sa
ära teeninud

mis muud

esmaspäev, aprill 18, 2011

tule mangime euroopat!

mina olen
eesti korgkooli korghariduse kvaliteedi hindamise agentuuri
esimehe assistendi abi
majandusvallas

kes sina tahad olla?

/ vahur: tautoloogiakomisjoni esimees-juhataja üldjuhtimise ja esindamise alal /

laupäev, aprill 16, 2011

reede, aprill 08, 2011

corp, corp, corp
dead-snail-lines
plain watchers
marketing jobs
with a fixed budget

reede, aprill 01, 2011

mitu korda kuus
jooksed sa
naise juurest
ära

jalgpalli
sõprade
või töö juurde
igal hommikul

neljapäev, märts 31, 2011

eeldamine
on persekukkumiste
ema

/ põhja-ameerika vanasõna /

pühapäev, märts 27, 2011

kõigi näoraamatus
meid titesita uputus
on ootamatult tabanud

esmaspäev, märts 14, 2011

viimased viistest aastat



muide, mu debüüt tuli välja pealkirjaga "viimased viistest aastat".

homme kell 18 on esitlus kirjanike majas, tartus. esitletakse ilma kellade ja viledeta koos mõnede teiste autoritega, mis on väga trükisoojalt pärit tuliuuest trükikojast: http://gutenbergipojad.org/

tuli kivisildniku JI sarjas 16. raamatuna.

olen rahul, sest pooldan alati rokkivalt teistsugust suhtumist: http://www.gutenbergipojad.org/Gutenbergi-Pojad-wwwgutenbergipojadorg/teesid

tallinnas on esitlus 23. kus mind küll pole.

laupäev, märts 12, 2011

sa võid peita
end mu eest
ma näen sind
oma vaimusilmas
ikka

ma võin panna
silmad kinni
kuid näen sind
oma vaimusilmas
ikka

ma võin luua
enesele
teise kesta
kuid sa imbud
ikka läbi

ma võin saada
abikaasaks
isaks
kuid mu tuumast
lekib vabadust

see kiiritab
ja rikub korda
tiksub mu sees
räpane pomm

persse

esmaspäev, märts 07, 2011

Obs Jumal hoidku
Aliyk ja Ihvdk
Jumal earners öelda Ants!
Ashanha silmad
ja lai
ja kõik sinu pärast :)
Sweet on Jumal

laupäev, märts 05, 2011

valimisstuudios
räägitakse jumalast -

kui riik on küllili
küll jumal avitab
kriis kütab nälga
küll jumal avitab
omavastutus on suur
küll jumal avitab
usuisa ei saa naist
kolk ütleb
mida jumal seepeale heidab
valimiste eel
kostavad tühjad sõnad
nagu kellade kaja
üle magava küla

põllumees ärkab
tõuseb ja haigutab
käib kuivkäimlas ädal
asub rehe all tööle

/ mine pasunda edasi, patareidega vaskpill /
su käed on seotud
sa ütled

sa ei tee midagi

sa polnud võimeline
ütled

ja ei tee midagi

mis pärast saanud
oleks

ja mitte midagi

mist pärast sai
sa mõtled
et ei teind midagi

see valu põletab
sind seest

sa ei teind midagi


kuid ka sina vastutad
kas su ema teab
mida sa teed

mis näoga sa talle
otsa vaataksid
kui ta küsib su käest
mida sa teed

kas vaatad talle
kivinäoga otsa

sest sul on õigus
mis teed on õige
ja kui vaja
teed sama ka talle

/ vägistajale / tapmist nautivale sõdurile / end õigustavale valelikule poliitikule / kõigile, kel patt on hingel /

teisipäev, märts 01, 2011

valimised tulemas
eesti laul on lauldud
orelipoiss ei võitnudki
eesti laul on lauldud

esmaspäev, veebruar 21, 2011

DigiDoc ahistab! Allkiri kodanikuõiguseks!

sisuliselt on selline asi, midagi sellist, mis tundub inimõiguse äravõtmisena.

digiallkirja piiramatus mahus andmine peab olema kodanikuõigus ja riik peab siin vahele astuma.

pühapäev, veebruar 06, 2011

üks muinasjutt: "hosni egiptusest"

hosnil oli väga paha tuju. hosni oli egiptuse viimane vaarao ja tal oli vesi ahjus, sest ootamatult oli ta tagumiku alt väga kuumaks läinud.

tema alamad olid tulnud sadade tuhandete kaupa tänavatele protestima, nad karjusid, sõimasid ja narrisid hosnit. nad ütlesid, et hosni on väga paha ja rumal, et hosni peaks egiptusest päriseks ära minema.

sõjavägi istus nagu tossikesed oma tankides ja kartsid protestijaid, sest protestijad olid karmid ja vihased.

hosni suu oli mossis ja pisarad voolasid ta silmist. hosnil oli vesi ahjus.

ta surus parasjagu oma rusikaid kokku ja mõtles, kuidas protestijatele tagasi teha, kuidas neile kätte maksta, kui sisse jooksis hosni turvaülem ja hüüdis oma valitsejale: "hosni, mu jumalik kõrgus, meil on aeg minna! kõrgus, me peame otse kohe minema!"

hosni oli muidugi segaduses ja üllatunud, sest lisaks suurele solvumisele, oli tema tavaliselt väga rahuliku turvaülema selline tormamine täiesti ootamatu.

"mis lahti, mu ustav turvaülem," küsis ta hingeldavalt mehelt.

"mu jumalik kõrgus, ma vabandan oma vääritu jooksmise pärast, kuid protestijad ründavad püramiide ja paleed! kõrgus, teie elu on ohus ja minu kohus on teie elu päästa. me peame lahkuma otsemaid!"

hosnil jooksis külmavärin üle selja ja süda läks natuke pahaks. nüüd see oligi siis käes. lõpp. tema riik ja alamad kavatsevad talle elukallale kippuda. hosni ehmatus oli nii suur, et ta unustas mossitamise ja tema kuldpruun päevitus muutus halliks. pealegi oli mõte tema armsate püramiidide juurest ära minna talle otsekohe vastik.

hosni üritas rahuneda ja kokutas: "mul on aga ju asjad pakkimata."

"kõrgus, teie kass ja kohvrid on pakitud ja ootavad autos."

hosni mõtles veel hetke ja ei osanudki rohkem kohe midagi öelda. tema parim sõber miisu oli juba autos. turvaülem oli teadagi alati asjalik mees ja hosni tundis kuidas tagumiku all aina tulisemaks läheb. ta tõusis püsti ja astus kiirel sammul turvaülema juurde.

"turvaülem, lähme siis." ja nad asusid mööda palee koridore peaaegu jooksval käigul kuninglike garaažide poole tõttama.

garaažis ootas neid roheline soomustatud mercedese mini-buss, tagumised uksed lahti. hosni oli juba bussi astumas kui ta järsku küsis: "turvaülem, kas me limonaadi võtsime?"

"jah, kolm kaheliitrist pudelit teie lemmikut sidruni limonaadi "samba"." samba on täpselt selline limonaad nagu meil on kelluke, egiptuse kelluke, teate ju küll.

hosni hüppas autosse, turvaülem järgi. autojuht kargas esiistmele. kõik panid turvavööd kinni ja autojuht vajutas gaasi. roheline buss otsekui lendas palee ruumidest välja.

ette jäid mõned barrikaadid, kuid raskele soomustatud buss sõitis neist lihtsalt läbi. hosni mõtles, et tema minibuss on igal juhul etem, kui sõjaväe nii suured ja kohmakad tangid.

auto kihutas mööda kairo tänavaid, protestijad viskasid selle pihta kive ja molotovi kokteile.

molotovi kokteil pole tegelikult üldse kokteil, see on pigem isetehtud süütepomm, millega pannakse autosid ja maju põlema. selle viskamine tegelikult on sama paha, kui kellelegi lõuna ajal ootamatult kapitäis taldrikuid pähe puruks lüüa.

hosni turvaülem oli ehitanud auto aga väga tugevaks nii, et kokteilid ei teinud mercedese bussile õnneks midagi. kojamehed tuli vaid kiiremini tööle panna, nagu suure vihmaga.

"kuhu me üldse sõidame?" küsis hosni.

"kõigepealt linnast välja - siin on päris tuline. edasi läheme hästi turvalisse ja salajasse kohta."

kuna hosni teadis, et turvaülem on asjalik mees, oli ta rohkem kui kindel, et kõik saab korda ja avas oma esimese limonaadipudeli.

mõne aja pärast jõudsidki nad salajasse kohta. see koht oli aga juba protestijate poolt ümber piiratud. oli selge, et valitsuse hulgas on inimesi, kes ei oska saladust hoida ja et egiptuses viibimine pole hosni tervisele enam üldse hea.

sõitnud mõne aja edasi täiesti juhuslikult valitud suunas, pidasid nad auto kinni ühes mahajäetud bentsujaamas.

seejärel pidasid nad nõu, mida edasi teha. autost välja ei mindud, kuna kõik kartsid, et hosni võidakse ära tunda - ikkagi 50 aastat juba valitseja olnud. kunagi ei või teada, kus vaenlased luusivad.

mehed pidasid nõu, kuhu minna, appi võeti kõik teadmised ja isegi internett. kõigil oli selge, et tuleb valida koht, kus hosnit väga ei tunta ja kus ka muidu turvaline on.

lähinaabrite riigid ei tule kõne alla - moslemi vennaskonna - hosni verivaenlaste salakuulajad on seal igal pool. ameerika kah ei sobi, seal elavad hosni kõige suuremad sõbrad ja seal tuntakse ta kindlasti ära. austraalias on suured tormid ja üleujutused ja hiinlaste jutust ei saa midagi aru.

selge oli kõigile see, et minna tuleb ikkagi sõprade juurde ja kindlasti rahulikku paika, kus inimesed või loodus ei mässaks.

hosni oli parasjagu lisamas uut kommentaari oma facebooki kontole, kui nõmedad on protestijad, kui talle tuli väga hea mõte. facebookist saab ju vaadata, kus tema sõbrad elavad.

hosnil oli facebookis 768 sõpra. noh, ega nad kõik päris sõbrad polnud, pigem ikka ainult tuttavad.

igatahes, 768 sõbrast 767 sõpra elasid egiptuses või usa's ja nende juurde ei saanud minna. hosnil oli aga üks facebooki sõber, kes ei elanud egiptuses.

see oli üks huvitav mees, kellega hosni tegelikult ei olnudki näost näkku varem kohtunud. see mees oli kunagi lisanud ennast tema sõbraks, tal oli lahe nimi ja ta kirjutas luuletusi.

hosni arvas, et igal inimesel peaks olema vähemalt üks sõber, kes on luuletaja ja võttis ta sõbrakutse vastu.

selle mehe nimi oli Contra. Contra oli endine postiljon, kes elas Urvaste külas, riigikeses nimega eesti. enamus eesti inimesi ei usu jumalat, kuid vastupidiselt mõnele teisele riigile sallitakse seal kõiki usundeid. hosnile kristliku moslemina see sobis väga.

"mehed!" hüüdis ta järsku teiste jutuvada vahele, "me läheme eestisse! seal elab mu üks hea sõber Contra. neil inimesed ja loodus ei mässa ja valitseb usuvabadus. mind seal eriti ei tunta, seal on palju metsa ja see tundub mulle turvaline koht."

turvaülem ja autojuht mõtlesid veidi ja olid siis kohe nõus. valitseja on tark.

autole pandi hääled sisse ja asuti sõitma. otsustati ka, et enne autot kinni ei peeta, kui Urvastes Contra ukse ees.

egiptusest sõitis hosni kaaskond oma rohelise mercedesega ida poole läbi liibüa ja alžeeria marokosse. sealt saadi turvaülema ühe sõbra, tädipoja kalalaeva peale ja seilati koos roheline mercedesega üle gibraltari väina hispaaniasse.

hispaaniast jätkus hullumeelne sõit läbi prantsusmaa, itaalia, šweitsi, austria ja jälgede segamiseks läbi saksamaa ja müncheni linna, kus autojuht tankis ja võttis kõigile brat-wurst'iga hot-dogid.

seejärel aina edasi eesti poole läbi tšehhi, slovakkia, poola, ukraina, veelkord läbi poola, leedu ja läti, kuni valgas ületati kell 3 öösel eesti-läti piir.

sealt oli urvastesse juba vaid kiviga visata ja autojuht enam kiirust ei ületanud. samuti tundus, et kõikvõimalikud jälitajad olid jäänud münchenisse oktooberfesti õllepidustusi ootama.

hommiku hämaruses veeres vaikse käiguga väga tolmune ja pigem pruuni värvi kui roheline mercedese buss Contra talu hoovile.

majast astus välja veel veidi unise näoga alukate väel Contra, kes läks vaatama, kas kaste on maas või võib juba lambad aedikust välja lasta. kastemärg muru on teadupärast väga libe ja isegi vaatamata neljale jalale võib sellel hullates kergesti libiseda ja mõne liigese nikastada. Contra lambad olid väga kepsakad.

Contra üllatus oli suur, kui ta avastas oma hoovilt tolmuse ja vaikselt podiseva soomustatud mercedese bussi ja selle eest seismas turbaniga turvaülema.

"luuletaja Contra?"

"jaaaaah, tuud ma ole," venitas Contra ja naeratas küll veidi äraootavat aga väga contralikku naeratust.

"teile on külaline, hosni mubarak egiptusest"

"ostke munarakke pikkuselt?"

"ei, hosni mubarak, tema kõrgus egiptuse vaarao."

"assoh," ja Contrale meenus see, kuidas ta ükskord nalja pärast oli vaarao omale facebookis sõbraks lisanud. vat kus lops.

"einoh, tulke edesi, kalli külalidse," ei hakanud aga Contra pikalt ootama: "astke no edesi!"

bussi tagumised uksed avanesid ja sellest astus välja hosni. ühes käes hoidis ta hellalt oma miisut ja teises käes kaheliitrist samba pudelit. toetades pudeli maha, sirutas ta Contrale käe ja ütles: "härra luuletaja, äärmiselt meeldiv," ja osutades oma kassile: "minu miisu."

Contra rõõmustas ja ütles: "tere hosni, ma ole contra" ja vaadates miisule otsa: "kae, viil üts tiidsu, meil tan naid neli, seltsin iks segätsemb."

hosni võttis seejärel kollase sisuga limonaadi pudeli ja ulatas selle Contrale: "vabandage, see limonaad ei kõlba küll juua nii, et valage see pigem lilledele väetiseks ja kus teil siin muidu tualett asub." hosnil oli väga suur pissihäda, sest autot ei oldud kogu sõidu ajal ju kordagi kinni peetud.

peale meeldivaid tervitusi ja külalise pissihäda rahuldamist tutvustas Contra hosnit, miisut, turvaülemat ja autojuhti oma lastele ja naisele, lammastele ja kassidele ning seejärel asusid kõik meeldivalt hommikust sööma ja kohvi jooma.

hosni rääkis oma seiklustest ja kurtis muret, et tal vaja varjupaika. Contra oli lahke inimesena nõus seda ka hosnile pakkuma. hädas olijaid tuleb ju ikka aidata.

miisu, kõigi üllatuseks, oli vastupisiselt hosni arvamusele emane kass. see sai selgeks juba peale mõnda luuletaja majas veedetud päeva.

kuna hosni oli hea valitseja kõigile oma alamatele ja miisu tiinus (see on see kui loomad ootavad poegi) arenes üleloomulikult kiiresti, jõudis hosni oma lõpliku järelduseni: "eestisse jääme me mõneks ajaks."

miisu poegis tõesti kiiresti terve pesakonna kiisupoegi, keda merekooli ei saadetud.

kuna hosni turvaülem, mõistliku mehena, oli kaasa pakkinud ka pool kuninga kullast, siis mõne aja pärast ostis hosni Contra naabritalu ülesse ja asus sinna oma kassi, turvaülema ja autojuhiga elama, et kiisuemal oleks koht kus oma pesakonna eest hoolitseda ja et suurenev kaaskond luuletajale tema kodus koormavaks ei muutuks.

miisu nägi, et tema vaarao on hea valitseja ja lisaks kõigele ka hea inimene. seepärast avaldas miisu oma tõelise mina. ta nimelt olla emane libakass, kes imbus vaarao kaaskonda valitseja vaenlaste agendina.

kõigi üllatus oli väga suur. vaarao oli sõnatu ja vaarao turvaülem unustas uudist kuuldes vöö vahelt isegi oma püstoli tõmmata, sest seda oleks ta pidanud hea turvaülemana reeturi juuresolekul otsekohe tegema.

"ma ei teadnudki, et libakassid olemas on," olid hosni esimesed sõnad.

"on. nagu eestlastel on libahundid ja hiinlastel libarebased, on egiptuses ammusest ajast elanud libakassid. libakassid on väga erilised ja mina olen üks selle haruldase rahva hulgast."

miisu vabandas ka otsekohe oma reetlikuse pärast ja vandus vaaraole igavest truudust. ta lisaks ka, et tal oli vaarao lemmikloomana väga raske moslemi vennaskonnale infot edastada, sest oli vaaraosse ta lemmikuna loomulikult kiindunud - keegi polnud teda niimoodi süles hoidnud ja silitanud kui hosni.

seejärel võttis miisu kena tõmmu naisterahva kuju ja hakkaski niiviisi enamasti ringi käima.

vaarao palus aga oma heldusele ja lahkusele vastuseks miisu kätt. miisu inimese kuju oli väga kaunis, miisu oli hosnile juba loomana väga südamelähedane olnud ning lisaks oli miisu kõige sobivam naisevälimusega kaaskondlane, kes sobis hosni väljamõeldud kattevarjuga kokku.

nimelt olid nad koos turvaülemaga välja mõelnud, et nad räägivad ülejäänud Urvaste ja eesti inimestele, et hosni on oma kahe teenri ja lemmikloomaga reisiv palestiina ärimees, kellele meeldib maarjamaa ja kes kavatseb kohalikest kaskedest uudsel viisil papüürust tootma hakata.

miisust saigi nii selle kattevarju väga oluline osa - ärimehe abikaasa. selleks, et kattevari oleks täielik, ehitas hosni kulla eest ka väikese papüürusevabriku ja võttis palju Urvaste elanikke sinna tööle.

Urvaste vallale oli see väga hea - tööpuudus sai seal järsku otsa. ja kui hosni surnud pole, töötavad kõik Urvaste valla elanikud tema papüüruse vabrikus veel tänapäevalgi ja tööpuudusest räägitakse ainult õhtuti hirmulugusid lastele, kes on laisad ja ei viitsi õppida.

reede, jaanuar 21, 2011

ma pole kolm kuud
midagi olulist kirjutand
kontorist murdsin välja
aga ratta võtsin kaasa

nüüd istub see minuga
helsingi hotellitoas
vabadus ja teine hingamine
on sama kaugel kui enne

esmaspäev, jaanuar 17, 2011

see,
et tartu unustama kipub,
et maailm on suurem kui emajõgi
või tema madalad majad,
on hea,
on armas,
on lõõgastav ja turvaline,
nagu ema süli või linnupesa,
nagu kodu, kus saad unustada,
et väljas käivad lained pidevalt
üle pea
ja et iga päev
tuleb tegeleda uppumisega.

/ andra järgmine raamat tuleb parem, kui eelmised. /

teisipäev, jaanuar 11, 2011

ma arvan et tartu
on valmis geiklubi jaoks
nimeks võiks saada
mustikas

/ sitast saia tegema /

pühapäev, jaanuar 09, 2011

kolmapäev, detsember 22, 2010

teisipäev, detsember 21, 2010

talvine lääne-euroopa

kaks päeva tuisku
ja lennurajad
on neli päeva umbes

rongijaama järjekorrad
on otsapidi
kesklinnadest väljas

seejuures rongijaamas
keeduvorsti
ometigi ei pakuta

saatke savisaar sinna

sest nelja päevaga
oleks reisisaatjad
lennurajad puhtaks lakkund

peaasi et keeduvorsti
ja sotskortereid lubataks

---

vana euroopa on hambutu
abipakette imetakse
püreestatult läbi kõrre
proteesid veeklaasis
ja nägu on muigvel
sest ida tiigrid
trügivad eurotsooni
käed püsti
no kes teist tibukestest
tahab mu ratastooli lükata

pühapäev, detsember 19, 2010

beebi nagu välk

ise veel ei roomagi
isa veel ei hoomagi
et ta juba teises toas
lutsib tolmuimejat
et käsi hoiab kindlalt
sukavarrast pistikus
et ta oleks nagu välk
kui juhuslikult poleks nulli
topitud see varras

/ mäletate nalja loomaaia talitajast ja kilpkonnadest? taustsüsteem on vanemana küll teine, aga printsiibid on samad. /

laupäev, detsember 18, 2010

pildid

kas sa tead
kellele
sa mõtled

keda sa karjud
unes mööda maad
unes

kas sa tead
mida sa tahad
kui

mööda vasemat
säärt
voolab sperma

---

su ema sünnitas
sind
ja su vennad

võttis valud
enese kanda ja
kõik

su tänu talle
oli alatus
mõrvad

sured su vennad
ja ema
ja kõik

---

poris ja valus
ei näinud
teid eal

ei vaadanud
teile
ma kunagi

kui ükskord
on möödas
ma soovin et pean

et surmas
ma jagan
teid veidigi

---

paistetand silmad
mu kahetsus
kadund

kuid otsing
on möödas ja tulemus
kõik

see tühi
on tuimus
on tuimus ja tühi

mu kättemaks
korraks vaid
siia teid tõi

kolmapäev, detsember 15, 2010

Ma üldse ei pahandaks,
kui ta
jõuluõhtul
juhuslikult
hambad kurku
kukuks.

/ aeg näitab, et ma andestan raskelt ja et minus on ka omajagu õelust. häbi. /

pühapäev, november 28, 2010

koletis lambanahas
vaatab pealt
kuis kadakamarjad
seotakse
džinniks

ära karda mind
sosistab lammas
kas tead
ma võtan su mured
ja valud ja piirid

mu ihust saab sinus
kõikvõimas mees
saab veider
ja valutu
tänane ilm

ja homme mu sõber
mind tänad see eest
et nahana
edasi
kasutan sind

---

tahad
peksa hingepiinadeta
naist

tahad
võta sõbralt kogu ta
raha

tahad
löö oma ülemust
näkku

tahad
solva baaris inimesi
näkku

tahad
ärka kaineris või siis
prügikastis

tahad
sure maohaavadesse või
tsirroosi

tahad
numbritega
risti

tahad
joo
ja saad

---
kaks hauda

oma südamesse
kaevasin haua
kuhu lükkasin sisse
me tunnete laiba

kolm peotäit peale
ei rohkem üht kübet
siin peiesid peame
mina ja rüübe

tra
oli mul vaja
hakata jooma

nüri noaga kaevan
auku kesk laupa
ka mõistuse jaoks ma
vajan nüüd hauda

kaks kääbast mu kehas
üht heidan sul ette
kuid teises ma ise
jõin mõistuse perse

neljapäev, november 18, 2010

esmaspäev, november 15, 2010

Tartu NAK esitleb armastusluuletuste kogumikku “Lemberaamat”.



Loominguline ühendus Tartu Noorte Autorite Koondis on tuntuks saanud väljakutsuvate luuletuste, särtsakate esinemiste ja rahva meeltes helisevate muusikapaladega. NAKi liikmed on korduvalt jõudnud Eurovisioonile ja kaunistanud klantsajakirjade lehekülgi. Kaua püsis edetabelite tipus Tartu NAKi eelmine ühisteos “Väike pornoraamat”. Skandaalse pornoraamatu loogilise jätkuna ilmub nüüd armastusluuletuste kogumik.

Tartu NAKiga seotud iginoored loojad viljelevad ühtviisi edukalt nii kirjandust, kunsti kui muusikat, mida kõike saab ka “Lemberaamatu” esitlustel kuulda-näha. Mitmel puhul jääbki teose esitlusest mõneks nädalaks maha raamatuillustratsioonide näitus.

“Lemberaamatu” illustreerisid viimastel aastatel NAKiga liitunud noored naiskunstnikud Huupi, Marja-Liisa Plats ja Kristina Viin. Luuletustega on esindatud Contra, Hasso Krull, Kristina Viin, Aapo Ilves, Kauksi Ülle, Andra Teede, Veiko Märka, Leo Luks, Jaan Pehk, Jan Rahman, Priit Salumaa, Huupi, Mika, Kadri Pettai, Wimberg, Jüri Kolk, Vahur Afanasjev ja Olavi Ruitlane. Raamatu toimetas staarpoetess Andra Teede ja kujundas staarkujundaja Andres Rõhu.


Verivärskete tekstide kõrval sisaldub raamatus Jan Rahmani surematu hitt “Kõnõtraat”, mis ansambli Ummamuudu esituses tervet põlvkonda liigutas.

Kõnõtraat

Väläh külmetäs ja taivast satas lummõ
ütle mullõ uma telehvooni nummõr

Hamõ’ ohukõ su säläh prunts om tummõ
ütle mullõ uma telehvooni nummõr

Hammõst läbi paistus rõnnakõnõ kummõr
ütle mullõ uma telehvooni nummõr

Sis meil tulõva fiesta’ ja rokksummõr
ütle mullõ uma telehvooni nummõr

Sis ku külmetäs ja väläh satas lummõ
ütle mullõ uma telehvooni nummõr


Esitlused toimuvad:
Tallinnas Von Krahli baaris 17. novembril 2010 kell 20:00
Võrus kultuurimajas Kannel 19. novembril 2010 kell 20:00
Viljandis Puhtas Kullas 25. novembril 2010 kell 20:00
Tartus Genialistideklubis 08. detsembril kell 20:00

pühapäev, november 14, 2010

esimene isadepäev

naistepäeval
omal ajal
sai tihtipeale
naisi

esimene
isadepäev -
isana
sain ema

naisel tuleb
varsti tema
esimene
emadepäev

mida siis saab?

/ aasta isa andis teisipäeval mu lapsele muide lusika - teesärgid ja lusikad on ilmselt maailma praktiliste kingituste tipp - kiidan heaks /

esmaspäev, november 08, 2010

laupäev, november 06, 2010

kas see kui joonistad
swissoteli pastakaga hipit
on midagi alternatiivset
või odav nagu tühi paak
su vanal passatil
või kui küsid sõbralt
et sind sõbralisti paneks
on see kaval siis või rott
kui muidu kontserdil ei näe

/ selle pastakaga, mille saad tasuta kaasa hotelli fuajeest /
vargus
on moraalne lohakus

võimalus nõrkuseks
ja tugevuseks meie ühiskonnakorras
jürka suudles
mu kahte sõrme
imedes nad peaaegu
täielikult kurku

ehmatasin veidi
miks küll tundusid
ta kurgus kaks sõrme
nõnda õiged

ta kergelt läkastas
naeratas ja vaatas
mulle sügavale silma
millest piisas

vastus olid seal
ta sügavas pilgus
me ööliblika õhtus
ja kõhus
i fucked an angel
grabbing her wings
and the left leg

do you know
what a sound makes
of a deplumated
moning angel

whimpering in disbelief
there lies a corpse
of pure virginity

http://www.flickr.com/photos/32747206@N02/4144129885/

ma keppisin inglit
rabades ta tiibadest
ja vasakust jalast

kas teie teate
mis hääl teeb
oigava ingliga

uskumatuses ägisev
lebab seal
puhta süütuse laip

teisipäev, november 02, 2010

ballett on fetiš

ballett on fetiš
kaduv kunst
mille vihjamisi
vaevuhoomatav seks
jõuab vähesteni
kuna teleriekraanid
on silikooni täis


ma tahaks
alati peeretada
leegiga

nii et maa väriseb
et katused
lendavad pealt

ma tahaks
et inimesed kardaks
ja minul oleks suva

isegi kui ütlevad
et näe
ta tuleb ja peeretab

kodumaale kosmoseprogrammi

neljapäev, oktoober 21, 2010

reisimisega
on mõneks ajaks lõpp
vähemalt sellisega
kus seljakott tilpneb
murtud õla otsas
ja õhtusöök pole kindel
kindel pole ulualune
või mis eile tehtud sai

kui nüüd minek
siis paketireisile
mille sildil on "all-in"
kus rasvunud jalatallad
vedelevad ookeaniliivas
ja külmad kanatiivad
brändiklaasi kõrval
nukralt igavlevas poosis

teisipäev, oktoober 19, 2010

on lihtsam puhata
kui tead
et aitad sellega kedagi
mõnus
tunnen kuidas stress
annab päev päevalt
vaikselt järgi

närvid lõdvenevad
tund tunnilt
uni on iga minutiga
magusam ja pikem

kiire aja möödumine
on kosutus
mõelda vaid et seekord
ei läinudki ma katki

väga hea puhata
on jõulupoodlemisest
ühe suure klaasi
konjakiga

laupäev, oktoober 16, 2010

täna magasin
abielunaisega
ausõna
esimest korda

hullasime
pööraselt
kuni ta abikaasa
tuli

laupäev, oktoober 09, 2010

ära murra oma tütart
seda pole vaja teha
veidi rohkem kannatust
mõismist ja mõistlikkust
annab parema
kasvatusliku tulemuse

ka sinu enese osas

neljapäev, september 30, 2010

täna üle pika aja
rõõmustas mind mõte
et saan koodida
mitte ainult möla
vaid ka rea SQL'i

imelik see tunne
et vihastava naisega
seks mind rohkme rõõmustab
kui mõne igavama vada
mis väsitab
ajab igavusest punni
draamakuningannad
vigisejad värdjad
saage üle
tehke ise
oma elu lihtsaks
ja käige ka mulle
vähem pinda

reede, september 17, 2010

laste tegemisega
oleks pidanud
varem pihta hakkama
siis kui aimasin
et võiksin saada isaks
ja selleks sobida

see oli ammu
kümne aasta eest
kui arvasin et viie aastaga
on mul kõik oluline olemas
elu aga üllatab
nagu ka
mu esimene laps

neljapäev, september 16, 2010

blaahN.txt

ma võiksin sind armastada
kui sa mind vastu armastad
elu

/ võtan praegu korra aja maha ei salvesta järgmist blaahN.txt faili ja vaatan desktopil üle blaah1-4 txt failid - töövahesed röögatused, kui enam ei suuda. /


blaah.txt


iga filmikaadri vahel
on tükike pimedust
tühja ruumi
kus puudub valgus

selles ruumis
on kõik võimalik
rohkem kui filmis
rohkem kui elus

selles ruumis
on suuremad õudused
suuremad rõõmud
võimatud lõpud

selles ruumis
on vabad fantaasiad
luuakse maailmad
mis muidu on puudu

---

lülitan teleka
sisse
laualt
võtan kroonika

selja toetan
diivanipatja
ja jalad
asetan lauale

ma puhkan
ma lülitan

teleka sisse
mõtted välja
tühja peaga
on kergem olla


blaah2.txt


sinus on midagi
mida teistes
ei ole

sinus on midagi
ilusat head
midagi võimatult sooja

mõista mõista :)

midagi minust
midagi kõva


blaah3.txt


ma ei vaata su rindu
lihtsalt ei vaata
ei vaa-taa-gi

ju kaks tükki
odavat plastikut
ei vaatakski neid

ümarad vetruvad
pluusi all
no ei vaata

punnitavad
dekolteest välja
ja vahivad mind

pilguga puurivad
etteheitvalt
mu põlglikku vasakut põske

ei vaata neid
ja vaatamata
mul kõvatab


blaah4.txt


ma tahaks sind
ära tappa
mu igavene
ja lõputu stress
vaimset konti
murdev töö
murder
töö

tänase päeva
paratamatus
on töö
on kogu aeg olnud

mu kodu
on vargamäe
töökoht
on vargamäe
mu hobid
on mu vargamäe
mu armastus
mu vargamäe
meelelahutus
ka see on vargamäe

ja vanaema ütleb
küll hauas puhkad pojakene

ise on kuradi pensionär


/ vot ei tea, kaua ma jõuan olla vanakooli inimene /

kolmapäev, september 08, 2010

ma ei vaata su rindu
lihtsalt ei vaata
ei vaa-taa-gi

ju kaks tükki
odavat plastikut
ei vaatakski neid

ümarad vetruvad
pluusi all
no ei vaata

dekolteest
pungitavad välja
ja vahivad mind

pilguga põletavad
etteheitvalt
mu põlglikku vasakut põske

ei vaata neid
kuid vaatamata
mul kõvatab

hädaviiul

hädaviiul
leidmata poognat
hakkab kohe
kisendama

tal on kõrni
et iga kuradi kord
kui on vaja vinguda
on poogen kadunud

mis kuradi
hädaviiul ma olen
kui ma korralikult
vinguda ei saa

/ wordpressi koodimine on vahel nagu pidev peagasõit seina, õnneks on õppimiskõver taxonoomiate ja custom post type'ide osas veel talutavalt järsk. /

neljapäev, september 02, 2010

me lepime kokku
et sina teed
homse hommikusöögi

ja mina
veel täna
kepin sind korralikult
söögi vääriliselt
ja suuremeelselt
veidike peale


/ täna, tööajal, kolm teksti /
kui sa jääksid
mu juurde ööseks
ei ärkaks sa
hommikul üksinda

sa ei ärkaks
enam kunagi


/ keelitaja-lämmataja-abieluvõrgupunuja /

ka sinust

kui stress
jõuab uuele tasemele
nii et mess
mu peas üritab tappa
asun kirjutama

ma kirjutan
mõtlen millelegi
ilusale
koledale
lihtsalt millelegi muule

süda paha
alustan tekstiga
kirjutan
et põgeneda päevast
tööst ja kõigest

kirjutan
et põgeneda sinust
mu kõige armsam
mu kõige kõige
armsam

teisipäev, august 31, 2010

vene õppetunnid

Ajaloo mõttes on heaks silmasideme maharebimiseks raamatuna Aleksandr Solženitsõni Gulagi arhipelaag.

Andrei Nekrassovi ja Olga Konskaja Vene õppetunnid filmina on aga lihtsalt masendav - sest muutunud pole mitte midagi, täpselt sama, räigelt valetav, veriste kätega impeerium, emake venemaa...

Kõige eredam propagandamasina näide - valeta globaalses meedias enda teod oma vaenlase kaela ja sul on põhjendus agressiooniks. Valeta enda teod oma vaenlase kaela, mida verisemad, seda paremad ja sul on õiglaste silmis õigus.

reede, august 27, 2010

kirjutan, sest teisiti ei saa

mu elus
pole midagi
traagilist
juhtunud

mitte kunagi
mitte midagi
tõsiselt
traagilist

/ pühendusega jüri kolgile ja tema puhaskuldsõnadele ekspressis, LUGEGE /
your friends'
deepest secret
is up to elbow deep

deed itself
is such a secret
that the sad cunt
doesn't really know
who's iron fist it was

pühapäev, august 22, 2010

inimesed lähevad
oma iseloomu nägu

nad kasvavad
oma suunurkadesse sisse

oma silma
ja kulmukortsudesse
oma otsaesisesse

inimesed lähevad
oma iseloomu nägu



ma olen märganud et

halva iseloomuga
ilus laps
on täiskasvanult
mõrra näoga

alati naerev
päikesepoiss
on ka viiekümneselt
kaunis

tagasihoidlikest
ei oska aga
midagi oodata
nad tüüpiliselt üllatavad



see
kui keegi ütleb
et näed oma
isa moodi välja

ütleb vist su
iseloomu kohta
mõndagi?

või et paarid
on ühte nägu
- jagavad mõttemaailma
on olemuselt sarnased

...vaene koer
või peremees

reede, august 20, 2010

esmaspäev, august 16, 2010

mis tõsine lõõm
lahvatab mus põlema
kui naine juhtub sõnama
et ongi juba
poolenisti märg
ja varsti upub ära

mis tõsine rõõm
on seda aga lugeda
täiesti võõralt
ühes lärmakas baaris
üle õlleklaasi
ta ausatest silmadest

--

ka vana hobu
unistab kaeru

või siis täpsemalt
unistab unistusest
unistada kaeru

olla kõrrelisele
ta isetolmeja

neljapäev, august 12, 2010

Tartu NAK tARTuffil

Tartu NAK juhtus esinema armastusfilmide festivalil tARTuff ja mina NAKi hulgas. Kokkuvõttev vidikas:



Üldiselt võib nii palju öelda, et NAKi vestlusring Urmas Vainoga oli hitt ja armastust pritsis publiku pääle üüratus hulgas.

laupäev, august 07, 2010

püha maa

gaza sektor
pole teie
püha maa

see on vägisi võtmise
varastamise
ja mõrva maa

gaza sektor
on teie
surmapatu maa


/ maitmetsa maa /

neljapäev, august 05, 2010

ma luban
et meist saavad sõbrad
et kui sa
isegi oled teismeline
ja kui sa
tahad suudelda kutiga
kes on
täielik luuser ja tropp
et siis ma
luban ja ei pahanda

et su lollustest
räägin su
kannatlikult välja
ei astu
koputamata su tuppa
et mõistan
kui sul on raske
et kui
koolis on sitasti
ei käi mõttetult pinda

et minust
saab kõike lahedam isa
(su sõbrannade silmis)
nii hea isa
et kui tuleb aeg
maailmalt peksa saada
lööd sa ise vastu
nii et nukid marraskil
ja julgest irvest
muigvel suu


/ see isa läheb praegu aga magama, et ka homme leib lauale tuua /

/ pateetikaeebel :D läila nagu suhkruvatt /
laps kallab rõõmu
me kõrvadesse kosena
me laps rõõmustab
kui ketassaag

ja kui ta vihastab
siis klaasid purunevad
kuulmekiled ehmatades
lähevad siit ära

kuni tema hääle peale
iga väljahinge järel
hakkab kolbas kostma
karjatuste kaja

sest me laps rõõmustab
kui ketassaag
ja toolid krigisevad
köögis hirmust kaasa


/ [0:01:07] Priit: mhmm
[0:01:12] Priit: elu on meil ühesõnaga selline
[0:01:15] Priit: tõsiselt
[0:01:40] Priit: 2kuulsel on nii kõva hääl, et iga kord kui ta õla peal kõrva lähedal karjub siis iga ta karjumise peale kostaks nagu kaja järgi
[0:01:48] Priit: päris huvitav fenomen /

kolmapäev, august 04, 2010

ma võtan kalamehe naise
enesele kaasaks
kui ta mulle tuleb
kui veel uppund pole

võtan kalamehe naise
enesega kaasa
kalamehe juurest
jõuga vastu tuulde

kalamehe hinge võtan
ta võrgud võtan kaasa
ta silmapiiri hääbun
meri peksab näkku

võtan kalamehe naise
enesele kaasaks
kui ta mulle tuleb
kui veel uppund pole

laupäev, juuli 31, 2010

täna tundis
haiglast huvi
lapse vastu
herilane

esmakordselt
kõhklemata
tapsin palja
pihuga

hiljem tekkis
pähe mõte
sama kindlalt
kas ma tapaks

näiteks kui mu
lapse vastu
tunneks huvi
pedofiil


/ ühe pedofiili elu hind on aasta kuni viisteist - KarS § 115, § 113.
teise oma aga juba kaheksa kuni kakskümmend - KarS § 114 /

loen raseda raamatust

draftide alt leidsin, et olen 11. novembril kirjutanud sellise teksti

lapse naeratus

teeb kogu ülejäänud pasa
tasa

elu

sünnitus
k-vitamiini süst
tuberkuloosi vaktsiin
bilirubiini test (mõlemast kannast)
ja koolikud

esimese kuuga
näitab elu
oma tõelist nägu
on valu
ta moonutatud pale

kolmapäev, juuli 28, 2010

kui palju jääb meil aega
vaadata üksteisel silma
võtta õnnedeks aega
armastada teineteist

selle igapäeva asemel
milles pidevalt väsinud
või siis mures
või alati hõivatud

kas siis
kui lapsed ükskord suured on
või oleme siis juba võõrdund
lihtsalt liiga vanad

/ krt mõte on elust enesest, aga kuidagi väga imal tekst /

teisipäev, juuli 27, 2010

auk minu peas
su lahkumise järel
saab zavoodis
zavoodi solki täis

auk mu südames
su lahkumise järel
saab varsti
järgmist libu täis

nagu auk ta häbemes
saab korraks
täis
ja tühjaks
sest kasutan
alati kondoomi
ja sinusuguse naisega
oleks pidanud ka

pähe ja kätele
oleks pidanud tõmbama
ümber siseorganite
ja terve mõttemaailma

võibolla oleks pidanud
sulle
vaid lehvitama

/ lugesin nädala eest lemberaamatu käsikirja /
tänased linnad
on tarbijafarmid
tsentraliseeritud toitmine
kesktelevisioon

sisendiks karjale
sitased seebikad
geneetiliselt muundatud
massikultuur

väljundiks farmidest
lisandund väärtused
mille tarbijaks jällegi
veits kõvem farm

sest me kõik oleme
ajudeta lehmad
karja saavutuseks
roojatud kultuur

/ langetame elukvaliteeti, et see langeks veel /
/ roojame kultuurile hinge, et saaks sitem veel /
/ ülistame jõukamat rullnokast kodanikku - no küll on tubli mees /

/ soovin meile kõigile õnne, mäletsevad kaasmaalased! /
armastus on see
kui kaksteist aastat
peale lahutust
oma mehel mõteldes
hommikuti meiki teed

teisipäev, juuli 20, 2010

on hea meel
et vanemana
isaks sain

et nooremana
last ei raputa
murda ürita
end lolliks vihasta

et minust enne
inimene sai

esmaspäev, juuli 19, 2010

ärasaatmine ja peied

tunnen kaasa
tunnen kaasa
leinakonveier
ma tunnen kaasa

sõber
isa
kolleeg
kaasa
kursavend
äi

ma tunnen kaasa
tunnen kaasa
kaasa
leinakonveier
ei

---

kuusteist
sekundit
leinaseisakut

karused käed
ragistavad
viinapudelitelt
korke

kaks
astmes kaks
astmes kaks

tõelise
matemaatiku
nägu
on tõsine

askeetlik
ja terava pilguga
ta esimene pits

reede, juuli 16, 2010

auguraud

mul auguraud
on allpool vööd
ma neitsinahku augustan
nii hobikorras peale tööd

reede, juuli 02, 2010

lutt

lutt
ehk isa esimesed
kunstlikud rinnad

/ see võiks olla mõne isadele suunatud lapsekasvatuslikuraamatu pealkiri /