irwe levib mööda mu nägu

irwe levib mööda mu nägu,
algab huultest ja lõuapäradest,
kirtsutab põski ja nina
ning lõuga ning silmanurkadest
väljutab kortsuvarbad.

see kissipilk meenutab vaikselt,
kuidas üks või teine end nühkis,
kuidas puges või flirtida püüdis
või tähelepanu nurudes võrkus,
kuid siis hoopiski minema kõikus,
sest uskumast tõrkus,
et minda märksa raskem on püüda.

irwe levib mööda mu nägu,
mööda siseorganeid ja aju,
kui mõtleb, kui pika nina sai
nii mõnigi tibi, kes arvas, et mina
olengi kinni ja teha võib ühte
siis teist ja kolmandaga,
ning siis minuga jalutada kui kutsikaga.

aga irwe levib mööda nägu,
sest mälu ei peta ja praegu
on hea meel
end tunda mehena,
kellel kunagi miskit ei luhtu,
mis siis, et mõnigi naine on (juhtund)
mu sisimast ämbriga pisaraid uhtund.


/ mul võitja irwe levib mööda nägu,
võtja irwe, võitja irwe -
mul wirwe muigab mööda nägu. /