püromaaniast edasi

süütevedelik,
see tõeline vikat.
ma niidan ning
siis saadan pikalt.

---
tunnetepüromaan
julmurist mängurtäkk
süütan ja sinust saab
murdvalt leegitsev näkk.

---
ja trikk on, et mina ei,
mina ei võta sind,
ma lihtsalt süütan, ja beib,
siis võtad saaa hoopis mind...

---
sa näkk või siis purjus
ma täkk või ka purjus

hommikul näkku
segadus vist
kes keda süütas
ja küsimus miks?

---
sa lahkunud,
meil jahtunud
on tunnetetulekahju.

---
kas on ka siis kahju?


/ tegelt peaks vist pealkirjaga: 'kas kahju?' olema hoopis see riim seal lõpus:

sa lahkud
meil jahtund
tunnete
tulekahju ... ahah ja tegelikult esimene riim peaks olema hoopis kogu selle kupatuse kokkuvõtte /

- tsau, ammu oled tööl vä?
- ei, eila jõudsin, ise?
- heh, ma alles ja näed ilm ei võtnudki meiki mul maha.
- mul eile koorus, ilge vaatepilt, väljas... sai kaua.

- tsau, ammu oled tööl vä?
- jah, kolm minutit.
- einoh, päris ägeä :D postimees loetud?
- eilne, pea pikuti.

- tsau, ammu oled tööl vä?
- ei, eila jõudsin
- oi mis sa räägidä, kes su naist siis hoiab?
- mu lapsed... ja tema armuke.

- tsau, ammu oled tööl vä?
- kuule, mis see sinu asi on?
- einoh, küsida eivõivä!?
- tra, iga kord, no kaua võib, nagu sind tglt ka huvitaks, krdilehm.

- ...
- anna andeks, rakse on... eile läksin lõpuks koju... lapsed rõõmustasid ja naine rõõmustas... ja tema armuke kah...
- sa oled vahel nii paha...
- ma tean, mind vabanda (lill).

- tsau, ammu oled tööl vä :?
- jah, mu armas, sa näed hea välja :)
- oi tänan-ää, sa oled nii armas, icc, icc.
- sa oled nii armsalt lihtne (suudlus), jää selliseks.

püromaan

no mida sulle vaja on?
süütevedelikku mu armas.
ja mida mulle vaja on?
et sööksid ka naha ja karvad.

katus sul sõidab, kui jood,
räästas on punane kukk,
sinust saab murdja, mu loom
ja minust sul plaanitud hukk.

/ tegelikult on teine salm juba riim omaette, aga las see esimene olla seal siis... /

sul on mnjah...

ühesõnaga
siinkohal üritan ma
olla see mees
kes on kui kalju

laamenda kui tahad
nuta õla najal
või kui tahad...
mine ära
ja tule jälle tagasi...

tegelikult üritan ma
alati olla selline,
aga vahel ei kuku välja
sest ka mina lähen põlema

sellelt toolit
tõusin ma kunagi
sellel toolil
sa olid mu süles

sellelt toolilt
tõustes sind saatsin ning
sellelt toolilt
ei maandund me ühes

"luba, luba ma armastan sind,"
on kuradi sõnasoniv loba.
on keemia, füüsika ja psii,
ja ei mingit ülitunde joga.

füüsiline ja vaimne veetlus,
karismalukk ja võimuiha,
ja mitte arm vaid armutus,
lihtsalt lihtne, lihtne liha.

mine ja pane.

bielliptiline lähetus

krampislõugne kisendus
on täeisti hääletu,
sest tühjus on kopsudes
ja vaikus on vaakum.

igikestev pimedus
on külm siin ja valus
ning tähtede värelus
on puudu ja kustund!

kangelase kangestus
mu kontsentriline vihur
see ammune lähetus...
mu enese lollus ja saatuse vigur.

/ teeme miniatuuri, mitte et see sellest möginast parem nüüd saaks... tglt... esimene salm on ju täitsa pandav... muide, ulmekad mõjuvad aga ka ilma kirjutamiseta. /

pimedus
vaakum
värelus
puuduv
kisendus
hääletu
kopsudes
vaakum

/ või... tegelt ega see miniatuurgi nüüd nii halb saanud... muidugi mingile eepilisele kosmoseodüsseiale jääb alla, kuid sellegipoolest võiks seda miniatuuri peast teada iga ilmaruumi eksinud kosmonaut, kel varustuseks vaid skafander, kel hapnik kohe otsa saab ja mitte kusagil pole ühtegi tähte, planeeti, kuud, asteroidi või isegi kosmilise tolmu kübet näha... et vot siis ongi aeg käes - viimane mõte, mida kivisse ilmselt ei raiuta. /

/ see oli siis teemal 'maa külmand ja kärss kärnas' visuaalsete komponentidega, originaalis on asi aga lihtsalt selline: /

magada ei näe?
uni kohustus sul näib?
palju lambaid, valjult mää?
mati teistes naistes käib?

ot sa polegi mu sõber, vend.
see ju pole ometi küll hea...

mis seal ikka,
'add as a friend'
klikkides kohe,
fiksides vea.

alkohoolne

eile oli getteri sünnipäevaläbi,
läbu,
sünnipäevaläbu, mis sai hommikul läbi.
saatsin sulle sõnumi, kui pidu sai läbu,
läbi
sai see pidu ja sõnumi saatsin, kui läksin.

/ ma ei oska pealkirja panna... ta lihtsalt tantsis... /

sellegipoolest ma unistan ja ootan.
otsin teistest, endast ja loodan,
et ehk on lubat mulle armu,
soojust ja lähedust temale...
talle,
keda veel näha pole saanud,
keda isegi ei tunne veel.

vahel ma mõtlen, et
mu käitumine halb on ja kole.
hulga halvem teistest,
sest koledalt jutukas loll olen.

ma vahel mõtlen, et
mul on lolli juttu rohkem,
kui teistel, sest
lihtsalt jutukas loll olen.

/ peale seda kui möla sai vähemaks: /

taludes tormi,
ma mõtlen, et miks,
miks säärast tormi
taevas - see lits
nõnda armutult peksab.

aga no peksa kui tahad...
peksa,
sest ma armastan sind.

kopsud kontoris (kuubinühkijate mesiviisid)

kopsud kadedad ja suured,
rohelised organid.
jutud käivad suu pealt suule,
vimma kogub kontoris.

mida mürgitate ennast,
teisi, värsket õhku siin.
naudi sporti, mehi linnast,
kuid kadedus sul nikotiin!

milleks maksta päästjatele,
majad põlevad ju ise.
milleks maksta politseile,
liiklus vikat on ja libe.

lollus vohab, iive kukub,
korraks tõuseb ja mis siis,
lasteaedades on kohad,
pedagoogid defitsiit.

milleks rahvusülikooli,
unas'že narva, huizavod,
milleks mõelda eesti-keeli
kamu'ta nužna, dieser Folk.

/ rahvusülikooli/raha ülikoolil /

/ tegelikult oleks võinud jälle rohkelt sotsiaal- ja hariduspoliitikat puudutavaid artiklied viidata, aga... nahhui nužna... sest enamust, kes ka suudavad asju mõjutada, nii kui nii ei koti. /

ülo tuli kapist välja

peeter, ostes pesu oma naisele, lukustab end proovikabiini ja deklameerib rõõmsalt viisi pidamata: "ülo tuli kapist välja, ülo tuli kapist välja."

väga stiilse, kallihinnalise ja -hõngulise olemisega klubikangelanna, kelle järgi ilaleb ka kõige kallima lexusega rullnokk, mõtleb juhuslikult telesaadet vaadates oma kunagise alavääristatud klassivenna peale ning ümiseb üleolevalt muiates ninaette: "ülo tuli kapist välja, ülo tuli kapist välja."

toomas vaatab peeglis endale otsa, tiba paistes vesised silmad, päevane habe, pohmakas maitseb suus nagu... maitseb nagu... nagu... ja hambaari mõtleb napilt oksele hakates: "ülo tuli kapist välja, ülo tuli kapist välja."

lauri mõtleb heldimusega ingliklubi kuulujärgi täiesti sirge ja ilusa rühiga noore baarmäni peale ning meenutades eilset kuulujuttude update'i, segab uneledes mõtted antsust menulaulu riimidega: "ülo tuli kapist välja... antsu käsivarred... tuli kapist vää-häääälja."

jaanimardikas lõpetas oma hõõguse suure märja lartsu peale mis vihises mehelike ohete saatel ta kõrvale teelehele... "raisk," mõtles ta "ülo tuli kapist välja," täpselt samas rütmis, mida üürgas automakk.

valmar meenutab eilset pidu ja läbi räige alkoholihägu kangastub talle pilt, mis tal kõhu alt külmaks võtab... keda ta pani ja kuhu ja seejärel suhu... toomas... ja kõhualt läheb veel külmemaks... sest see meeldis talle ... ja toomasele?! ja ülo... tuli kapist välja... ülo tuli kapist välja ... api!

eleanor, noor kinnisvaramaakler, nähes, mis moodi äkitsi kogu kinnisvaraturg vaikse plopsatusega kollabeerub, mõtleb oma kõrgetele kontsadele toetudes, et eks seda oodata ju oligi, ehk siis: "ülo tuli kapist välja, ülo tuli kapist välja." hea et TEMA seda ette aimas :)

ants, kõndides välja psühholoogilise nõustaja juurest, tõdeb järsku, et see mida ta nakkushaiguseks pidas... et see, et ülo tuli kapist välja ja... on tegelikult see, mida ta isa puberteedieas pederastiaks nimetas... et tema ise ongi pede, et ilmselt on alati olnud ja alateadvus suunas ta sinna tööle ja... nädal tagasi sellele peole, kus ülo... ja need teised... aga vot see pidi nüüd küll nakkav olema.

/ et siis poleriimid vastava laulukese teemadel /

poleriim

- ja kui jäädki teedeks,
mis kuhugi ei vii...
siis vahet pole.
sinuga veedetud aeg on... parim.
ma ei kahetse.

- ka sinuga on hea,
kuigi päris koos
on muidugi parem...
ja muide,
minu tee
viib alati kusakile.
ja kas ka meie oma,
on lahtine.
kuid seda on näha.
hetkel käime siiski ajati
veel kõhud lahti koos.

tool

hleeen, är'möliseee ;)

/ panen neid juukselennu pilte palju tahan, sest (ke)midagi muud ma ometi ei pane. pealegi polnud eelmisel strobot näha ja strobo on aaaa ja oooo :) põhiliselt seepärast et vanematega lahendame juba teist pudelit veini õhtusöögi kõrvaleee :P /

särav

/ täna ei riimi /

lihtsalt sisutühjad sõnad

mõjutus rütmides värvis
mõlgutus tühjuses närvis
krooksatus eetrises kängis
turtsatus saastudes prängis

keeletus võõramaa kastmes
meeletus sõgedas astmes
mõttetus tihedas vestmes
libastus vestluse keskmes

/ või mitte, eks sa mõtle /

mööduv aeg on läinud
mööduv mõte aga jääb
mööduv valgus nähtud
ja söök kloaagis jääk

möödund näod jäävad
kas mällu või pildile
möödund elupäevad
jäljeks hauakivile

/ ja ongi kõik... meeletuses peitub sõgedus, nii palju ma tean... /

kui sa vahel mind vaatad
ajab see mulle hirmu nahka
sest see on nii mittemidagi
ja samas paljuütlev pilk

kui sa vahel mind vaatad
ei tea ma mida sa võiksid tahta
või kas unistades mõtledki
või kas üldse sinu pilk

01 September 2005, 02:17:38

otsekohene tüdruk says:
ära räägi võõrkeeles või tehnoloogiast, räägi inimestest
bloke says:
mu elus ei ole reaalseid inimesi
bloke says:
kõik te olete mingite tähemärkide ja mälestuste tasemel

/ vot siis üllatus, leidsin selle kolm rida oma töölaualt ühest txt failist... faili loomise aeg: 01 September 2005, 02:17:38. Et nii ma sel hetkel mõtlesin... /

sinine...

/ vahel on ... valgust hea püüda /

suhkrutrahv = 61 ülekilo magusat iga eesti elaniku kohta

Lihtne arvutus

Trahv:
45 686 268 eurot
Eksporditoetus valge suhkru tonni kohta:
499,5 EUR/t
Suhkru kogus:
45 686 268 EUR : 499,5 EUR/t = 91 464 t
Eesti väga väga optimistlik rahvaarv = 1 500 000 elanikku
Suhkrut eesti elaniku kohta:
91 464 t : 1 500 000 elanikku = 60.976 kg/elaniku kohta...

Palju meist moosi keedab ja ostab 50 kg'se koti korra kahe aasta takka (umbes 70% inimestest elab linnades muide)? Ühesõnaga, kes seda suhkrut siis omas, on küsimus :) Ahah, ja kommivabrik seda ometi ei omanud ju.

/ ot riim :) /

suhkrutrahv, oo suhkrutrahv,
vanaema kalev keeda,
shokolaad ja moosisalv
täituvad kõik suhkrumeega.

suhkrusalg, oo suhkrusalg
jalga kaksva euromõõga,
kalevil kuid läinud jalg,
lööb meie õlga võlamõõka.

/ artiklis pole viidatud kas trahvi arvatakse kõigi 7 kuu vältel igas kuus tonni kohta või on see keskmine eksporditoetus - keskmise korral jääb arvutus samaks, muidu peaks mudima. ahah, ja riim on nigel... päevakaja kajastada ongi aga paras valu aanuses. nii et pigem ei tee seda rohkem. /

kruusaliiv, kruusaliiv,
kohtume me täna siin,
libisedes lumesaha all.

punane ehk kurat klubist

tead
see on kohati julm
mu enda vastu
aga fakt on...
... et vahet pole
hetkel on alkohol
mu mõttetus mõttes


/ tra, haletse veel ennast :) nagu teismeline, magama parem /

bshrl bõikd nuyys,
js stbsys, ry rlu onhi mood,
kollsnr mutsksmood,

pluud du slsdyi krhsl
on dsmuyi kollsn,

ytoody ri bshrys stmu,
rhs nähu du prdud bätbi,
mins kuif loofsn, ry olrn du prdu, du mood, du pituksyäifr

/ see siis tuli silmad kinni, vasak käsi klahvi võrra paremale nihkes, alkohoolselt vaba ja unise mõttega... tõlge, mis võttis kaks astmes kolm korda nii palju aega on siin: /


vahel võiks nutta,
ja arvata, et elu ongi moos,
kollane murakamoos,

pluus su alasti kehal
on samuti kollane,

troost ei vaheta armu,
ega nägu su pesus värvi,
mina kuid loodan, et olen su pesu, su moos, su pirukatäide

/ read... murdsin peale pirukatäite tõlget /

sind vaadates mõtlen
vist oledki see
vist see keda tõtvel
otsind on teised
kõik kellel sõge
on mõte et 'meie'
võiksime elada õnne...

kas mina ka?

ei tea
ning miks ma üldse otsin
miks katsun kui saan
miks proovin
kas õige ehk sa
või hooopiski vale
või valetad?

miks ma küsin?

või tegelikult ei
see et olengi üksi
ei reeda et geim
on kuus ja üks siin
ja... riim... ongi gei
ei mitte et paha mulle
aga nihu ja mõttest läks ära...

sitt, nagu alati...

ja palun, tooge mulle mõistust ja meelerahu, ma palun... armastust ja seda, mis täidab ühe humaanse inimese elu... mitte et ma siga nõus tapma poleks... lihtsalt liha armastab me terve pere... ja mina verikäkke.

möödanik on olnud
tulevik veel tuleb
mina aga magan
olles tumm
nagu poodud sadam

/ prügi... kust tuleb see blaaah /

porno, ütleb keegi vaikselt.
mina aga alustan hoojooksu.
ne-elul on kohvirutiinide maitse
ja sõrmed on klaveril konksus.

mina aga alustan hoojooksu.

sprintides tunnen, kuis rabab
päkk pinda ja sõrmed mul maad.
jalg täiesti täpselt mul tabab
pakku karniisil - siit vabaks ma saan.

nii sünnib mu elu pikim hüpe.


/ see hüpe läheb sinna kuubinühkijate mesiviiside sektorisse /

muteerunud mais

et polegi naine vaid mees
et jalgpall on äge
et juuli nii pehme
tal ihalus samasoo ees...

teada ta sai
muteerudes mais

järg...

... ehk siis teine salm sellele luuletusele, kuigi ilmselt poleks vajaga, aga ikkagi:

te istudes lauda, ma naeratan,
kui veinid on tehtud,
te koduuks leitud,
loodan ma, siiralt teid suudelda.

veits veel

sind lastes teele
ma mõtlen, las minna.
sind mäletan veedel,
sa tõtvel, siit sinna.

siit kallakust alla,
kui ruitlase salmis,
ma mõnuga kallan...
ja olengi valmis.

/ ja arva nüüd ära, millest see riim räägib /

lollipopp

sa leiad kellegi
ja oled õnnelik.
teed tööd, et teinegi
oleks õnnelik.

ning siis keerad ära
nii, et armastus lagub.
sa rikud kõik ära,
mmmmmmm -
su kurbus on magus.

/ ei see maitsva kurbuse teema on kuidagi eriti näppudes sees, aga aitab kah /

nii palju armastust on möödund,
nii palju mälestusi, hetki,
ka kurbust, mis magusalt söödud,
kas koos,
või üksi end kerides tekki.

sul lasen nüüd minna siit ära,
ei palju ma nuta või leina,
vaid mõtetes lehvitan kämmalt -
me loos
mul ilu jääb meenuma meida.

---

nii palju armastust on möödund,
nii palju mälestusi, hetki,
ka kurbust,
mis magusalt on söödud,
kas koos,
või üksi ennast kerides su tekki.

sul lasen minna
siit ja nüüd
ja päris kohe ära,
ei palju nuta
ei leina
sind ja ühismõtteid
ma lehvitades
sinu päris
su päris lõtva kämmalt -
vaid ilu
su ilu
jääb meenutama meida.

ja sinul ongi kõik

ja sinul ongi kõik
naeratus ja šarm
mul on aga ükskõik
keemiapuudus
pang mu peas
või midagi...

ei midagi on puudu
või üle
või ala
ei tundu
või pole
mul kama...

jah!
mul ongi kama
või oleks,
oleks mul vaid samas?

/ vot ei tea, vastab riugas vasakult mansetinööbilt /

kurbus on vahel magus

nii ta ütlebki,
et kurbus on magus.
minul tükiti
ehk kah,
kuid valus on minu kurbus.

/ kurbus on magus... on nii vägev mõte talt, et mõtlen edasi... /

minu kurbus on valus,
see kipitab kurgus,
silmapõhjade varjus,
ta lihtsalt on valus.

/ samas milleks sõnademäng... sest mõte on ju see: /

kurbus tal
vahel on magus
mul aga
alati valus

/ üldse on tõuge... johansonide 'nii külm, nii külm' loost /

vaikus...

vaikus on vallutanud me suhtlemise,
unustus - me mõlema meeled.
ja siis, kui juhusliklut meenumise kütkes
leebelt mõtted teele saadame,
ehk kunagi ka kohtumisel
kahekesi naerame.

/ tegelikult võiks siin rütmi ilmutamiseks neid ridu ka murda vähe /

vaikus on vallutanud me suhtlemise
unustus
me mõlema meeled
ja siis
kui juhusliklut meenumise kütkes
leebelt mõtted teele saadame
ehk kunagi ka kohtumisel
kahekesi naerame

/ ning tegeliklut võiks üldse viimased kaks rida kirjutada ringi: /

vaikus on vallutanud me suhtlemise
unustus
me mõlema meeled
ja siis
kui juhusliklut meenumise kütkes
leebelt mõtted teele saadame
võib juhtuda
nad kohtuvad
me kohtumiste aasadel

/ jah, nii jääbki /

blues on the water

/ tegelikult on see üks hästi igav pilt... just avastasin :D (pühapäeva varahommikul) /

mõeldes dajanile... eestlased - memento mori!

praegu vaatasin lehte
...
üks mu lemmiknäitlejaid muide
...
sitt
väga, väga sitt
lihtsalt...

neid õnnetusi on nagu katku katku ajal
saad aru
või granaadikilde polügonil
või paska ventilaatoris
jne

seda lihtsalt on liiga palju
ja meie armas riik ei võta mitte munnigi ette
liikluspolitsei on vägistatud, kinni seotud ja sohu uputatud
sama asi sisuliselt tervishoiu, päästeameti ja õpetajatega
minge palun perse ma ütlen

ja ma tulin siia riiki tagasi...
elama
sest mujal pole parem...

või tegelikult
mujal on paljude aspektide osas parem...
no on noh - haridus, sotsiaalpoliitika jne...

siin on
aga keel, kulutuur ja eestlased...
ja nii ma tagasi tulingi
armastades...

aga midagi peab muutuma...

nui kuradi neljaks!

ja muutub...

kui vaja, hakkan ise poliitikuks ja võitlen tuuleveskitega...

seni kuni veri ninast väljas ja hing veel sees...

ja enne minekut, võtan hunniku sitapäid kaasa

terrorist?

ei...

patrioot

eestkuradilane olen

ja valgus... heljub üle jõe

/ nojah, tegelikult on sellest kaadrist ka ilma valguse ujumiseta üks klõps /

martyn laulab et...

paremad päikesepaisted
või
parem päikesepaiste
päikesepaiste parem
või
päikesepaisted paremad

ja see tähevaling siin meenutab E tähte - E nagu "Ehk priidu peksab segast, kuigi ta pole üldse vägivaldne tüüp."

vaos hoidma

- eee... mida sa teed?
- ma hoian ennast vaos.
- ot... ja see...
- jah, teda hoian kah.
- et... siis te?
- jah, me järgime me ema nõuannet.
- et hoiate teineteist vaos... siin mugulapõllul?
- jah, me hoiame end vaos.
- mhmm... selge...

õhtusöök genialistide klubis

tsitaate

- kuhu lähed eesti kirjandus...
- bussi peale...

/ kui suudaks vaid meenutada veel... neid teisi kolme ütelust... igatahes andraga, on ikka viljakas /

- näe! alasti inimesed.
- nemad võivad, nad on pronksist.

/ ühiste pingutustega hakkavad meenuma... ka rahaautomaadi ümbrusest /

- ma jätsin su pin koodi meelde.
- mult pole nii kui nii midagi võtta.
- aga kas ma võin sulle panna?
...
- palju sa paned?

/ kirjandusega oli veel midagi /

- kuhu lähed eesti kirjandus
- lapse suhu, trolliga

/ ning /

- must kinnas on minu toal
- sinna sobivad kõik kahesilbilised sõnad... ei, tegelikult kõik sõnad

/ tulemus /

- must, must, must-musta, mustal.

teid neiu, ei malda ma oodata,
teid õhtuses kohvikus,
kannatus ohtlikult,
loodan ma, siiralt ei ohusta.

/ talviti /

kas ma tõesti mõtlen veel,
kas nii nagu vanasti?
või olengi pööranud teel?
kas tõesti ma valesti?

ei tea.

aga eks aeg mulle annab,
kas aru või arutust -
kas ihu või hing seda kannab,
et armastan üksildust.

/ eks näis /

/ alge ühest vestlusest tudengites /