Ma tahaks luuletada praegu, aga sõnu pole lihtsalt.
Kahe käega riime kui naelu vemmeldada ja vihast virutada sõnu kui laudu lugeja seljale põrmu -
kirjutada armastuslaulu, või vihaselt maapõhja sõnuda ühist ja konda ja vaimu...
Kurat, ei oskagi midagi luua, mis oleks lugemist väärt,
sõnu mis lugedes puua võiks lugeja pisaraid... häält.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar