otsustamatu

Mu pea plahvatab,
või on see mõistus ta sees,
kurat ma kah ei tea,
ja riimid on segi mu sees.

Mida ma kirjutan või mida ma mõtlen, no see on vahel nii segane, et ... ma parem kirjutan sulle ikkagi luuletust.

See siin on võõras riik,
kellele ma annan verd,
riik maksab, on viik,
kuid see on ikkagi mulle võõras riik.

Ma õpin siin ja elan,
elan üksi ja igatsen,
tahan kraadi, jah seda,


nii siin jääb asi pooleli, sest ma ei leia väärislist viimast rida, mis ütleks, et kraadil on kallis hind, ei tea, kas pean siin sitas vastu ja muud mis ütleks, et ma ei ole kindel, et mu valik on olnud õige ning mis riimuks sõnaga igatsen...

rääkisin läbi msni oma räpparist sõbrale Martile, et mul on viimast rida vaja ja siis ta mõtles... st me mõlemad mõtlesime ja üsna ühel ajal sai valmis ideeliselt oli jama peidus ikkagi teises reas: Nii et minu teine salm oli selline:

Ma õpin siin ja elan,
igatsen ja olen üksi,
tahan kraadi, jah seda,
kas see on seda kõike väärt ma küsin

Samal ajal Martti teine salm oli selline:

Ma õpin siin ja elan,
elan üksi ja tunnen puudust,
tahan kraadi jah seda,
millel hind suur kuid null truudust

Tal olla olnud ka esimese variandi jaoks viimane rida, aga see oli väga hambutu:

Ma õpin siin ja elan,
olen üksi ja igatsen,
tahan kraadi, jah seda,
kus hind suur kui errorid mu C ketta Gigades


Nii et vali välja :)

Priit
PS. Esimese luuletuse kohta: oleks ju hea kui pea oleks esimese rea lõpus, kas tead?

PPS. Ja Martti esimese salmi viimane rida võiks olla rütmi pärast:

millel hind on suur, kuid null on truudust.