Krooniline kroonipuudus,
prigistab mu kõri,
Kroonilinna nulli ruudus,
sipleb sente mõni.
Nagu kullast kalakesed,
pronksised ja kõhnad,
neil on kiired jalakesed,
ei kotis raha lõhna.
Et selline luuletus siis inimesele, kes järsku avastab, et raha on otsas. Mul on olnud aegu kus ma olen pidanud ära elama 20 krooniga nädalas. Ohh seda tudengielu küll :P Sõin kartulit ja sibulat ning liha vaid nädalavahetustel :P See võis umbes siis olla, kui üritasin köit vanemate juurde läbi lõigata, st omal käel hakkama saada. Ega siis palju vaja polegi - 80 krooni kuus söögi peale - naera puruks. Nii palju maksab kõige odavam pitsa Aachenis praegu... elu keerab ikka imelikult küll, kas mitte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar