Kolmapäeval olen üksinda,
mõtlemas mis tuleb, ma ei tea,
tänades ma aega mööduvat,
ma kirun seda samas üksinda.
Pea tõstan lootuses,
vaatan taevast mõteldes,
kuskil valu pesitseb,
mu silmad ongi vesised.
Homme olen jälle üksinda,
mõtlemas, mis tuleb ma ei tea,
kas on halba tulemas või head,
on mul valikut, kas tead?
(kahju, et sellele mõeldud viisi ei oska siia kirja panna)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar