hale laks

ei tee sa mulle kergemaks,
ei anna igatsejal armu,
mul igatsus kui hale laks,
nii ongi... ma igatsen su armu.

üks tänaseks - sinule :)

Ma unistan su juustest,
su nahast, selle lõhnast,
ma unistan su huultest,
su kätest, ninast kõhnast.

Ma igatsen su keha,
su silmi naeratust.
Sul tahan rõõmu teha,
sealt altpoolt naba just :)


Ja kui vaidled siis su kõhna nina kohta:

Palun ära vaidle vastu,
sest su nina pole kartul,
ta sirge on kui joonis,
ja kaunilt proportsioonis.



Niih, mille kohta veel
ei tea, ma ridu teen -
ma lihtsalt luuletan,
ja sulle kirjutan.

Mu armas, kaunis naine,
sa lihtsalt ebamanine,
see riim on kaugelt maine,
ning mina täitsa kaine.

On rohkem vemmalvärss,
see siin kui seakärss,
ta labane ja lihtne,
siin sõnu lihtsalt tihkelt.

Kuid ikka ridu teen,
mis siis et kehvad need,
sest laulad südames,
just minu oma sees.

Vist mainisin, et just,
täis read on mõttetust,
ja ütlesin ka vist,
miks jätkan riimimist.

Sest kirjutan ju sulle,
sa andnud lootust mulle,
et kunagi võiks sa
mu kalliks saada ka.

krooniline

Krooniline kroonipuudus,
prigistab mu kõri,
Kroonilinna nulli ruudus,
sipleb sente mõni.

Nagu kullast kalakesed,
pronksised ja kõhnad,
neil on kiired jalakesed,
ei kotis raha lõhna.

Et selline luuletus siis inimesele, kes järsku avastab, et raha on otsas. Mul on olnud aegu kus ma olen pidanud ära elama 20 krooniga nädalas. Ohh seda tudengielu küll :P Sõin kartulit ja sibulat ning liha vaid nädalavahetustel :P See võis umbes siis olla, kui üritasin köit vanemate juurde läbi lõigata, st omal käel hakkama saada. Ega siis palju vaja polegi - 80 krooni kuus söögi peale - naera puruks. Nii palju maksab kõige odavam pitsa Aachenis praegu... elu keerab ikka imelikult küll, kas mitte.

Berliin

Teen oma esimese suitsu,
nii leinan su lahkumist,
siin jõel kui visates lutsu,
võttes kivina armastust vist.

Ta lendab ja päikeses särab -
Minult lennuk su endaga viib.
Laintel põrgates, pritsides ära -
meile jääb me kevad, Berliin.

tuul ja vihm

Tuul kutsub vihma,
tule mu kallis, tule!
Kusagil pilvi silmab,
vihm tulebki tuule juure.

otsustamatu

Mu pea plahvatab,
või on see mõistus ta sees,
kurat ma kah ei tea,
ja riimid on segi mu sees.

Mida ma kirjutan või mida ma mõtlen, no see on vahel nii segane, et ... ma parem kirjutan sulle ikkagi luuletust.

See siin on võõras riik,
kellele ma annan verd,
riik maksab, on viik,
kuid see on ikkagi mulle võõras riik.

Ma õpin siin ja elan,
elan üksi ja igatsen,
tahan kraadi, jah seda,


nii siin jääb asi pooleli, sest ma ei leia väärislist viimast rida, mis ütleks, et kraadil on kallis hind, ei tea, kas pean siin sitas vastu ja muud mis ütleks, et ma ei ole kindel, et mu valik on olnud õige ning mis riimuks sõnaga igatsen...

rääkisin läbi msni oma räpparist sõbrale Martile, et mul on viimast rida vaja ja siis ta mõtles... st me mõlemad mõtlesime ja üsna ühel ajal sai valmis ideeliselt oli jama peidus ikkagi teises reas: Nii et minu teine salm oli selline:

Ma õpin siin ja elan,
igatsen ja olen üksi,
tahan kraadi, jah seda,
kas see on seda kõike väärt ma küsin

Samal ajal Martti teine salm oli selline:

Ma õpin siin ja elan,
elan üksi ja tunnen puudust,
tahan kraadi jah seda,
millel hind suur kuid null truudust

Tal olla olnud ka esimese variandi jaoks viimane rida, aga see oli väga hambutu:

Ma õpin siin ja elan,
olen üksi ja igatsen,
tahan kraadi, jah seda,
kus hind suur kui errorid mu C ketta Gigades


Nii et vali välja :)

Priit
PS. Esimese luuletuse kohta: oleks ju hea kui pea oleks esimese rea lõpus, kas tead?

PPS. Ja Martti esimese salmi viimane rida võiks olla rütmi pärast:

millel hind on suur, kuid null on truudust.

doonor

Kolm veretilka sulle - võtad proovi, võtad usu.
Usu minusse, ei valeta ma sulle, soovin vaid, et keegi veidi kauem elaks.

Pärast võtad rohkem - soojalt niriseb mööda kätt alla, ei tilka lähe raisku. Veel elavana laulab laulu ja külmununa krabiseb kui klaas, mis autoõnnetuses asfaldile paiskub...

----------------------------

Annan sulle kolm veretilka,
seellest piisab sul prooviks,
sa oled mu valges verinoor plika,
veidi hiljem mult rohkemgi soovid.

Voolab mööda käsivart alla -
soojalt võtad liitreid pool.
Keegi teedel jääb autole alla -
veri ehk hiljem elugi toob.

imeline

Maailm on imeline,
on vahelduv ja kirju,
olemine meeleline,
saadan mõtte teele, saadan teele sinul.

Täna särab päike,
ja eile sadas vihma.
Meil homme kõmab äike,
ja Eestis sajab lund - just sinna, sinu juurde ihkan.

ma tänan sind

Kairi, ma tänan sind,
ma tänan sind kõige eest,
mis mu südame soojaks teeb.

Sest vaata, võõras maa on tühi,
kui konservikarp, mis irvitaks nagu,
ja mille sildilt loen: "Lähedus ja kodu!"

peale pidu

maailm on imeline, ta on nii vahelduv, et pisar tuleb silma. Sa võid öösel ringi käia ja tunda sooja tuult oma näol ja veel nädal tagasi võis su sülg mõne minuti jooksul külmuda tänavaserval.

karmim pool on imeline,
raskelt rokkiv, tantsiv pime
raske metal, koolnud nägu,
kõrbend tubak, suitsuhämu.

rahvas liigutab ja koeb,
kellel rütm või kellel pole,
rokib musa, proses värv,
peale pidu puhkab närv.

tärkamata taevas

On öö ja tähed ei sära,
sest taevas tihedalt pilvine.
See lihtsalt, nea või ära,
seda varjamas udune vine.

Mina kõnnin ja kõõritan üles,
otsin mingitki valguse raasu.
Kuskil vilgud ehk taevases süles?
Kuid taevas jääb talviselt raagu.

ikka kirjutan

on öö ja tähed ei sära,
lapsed vist magavad kõik.
pole kuulda ka tänava kära,
ma kirjutan sulle üks lõik.

mida öelda, on raskegi leida,
ikka kirjutan sinule ma,
oled südames, raske sind leida,
viibin üksinda võõraste maal

kevade esimene päike

Selle kevade esimene päike soendab mu kulmude tagust,
silm silmab kulndokka väikest ja pungi põõsaste hagus.

Selle kevade esimene päike, teeb mu südame tõsiselt soojaks,
toob silmi niiskema läike ja on suurema lootuste loojaks.

Selle kevade esimene päike, on kui lootuses kümmelnud laps,
nõnda puhas ja kullane näikse, võrreldes talvega oleks kui kaks.

kõhukesele

Su kõhukene valutab,
ei tunne ennast hästi,
ma loodan, et sa terveks saad,
on homme pea püsti.

Sind ootab esmaspäev ja töö
kirjad, kutsed, teated.
Kuid praegu soovin head ööd,
sul tõmban teki peale.

hollandi shoppingu tuuril

päev - on pudi,
võõras on ümbrus,
kõht - on tühi,
hollandis küllus.

buss - on aeglane,
maa - merele mõõnas,
üksildus taevane,
on paradiis võõra.

tuleb öö

päev hämardub,
ta ju alles algamata,
taevas pilvitub,
päeval elu kinkimata.

see mu enda süü,
et ma magasin nii kaua,
ei päike paista nüüd,
tuleb öö mu taeva alla.

pühapäev

On pühapäev, alasti arvuti taga,
on tee ja töö ja keegi ei sega,
rahulik muusika, mõtted ei maga,
on tahe ja sa oma tegudes vaba.

varsti tuleb kevad

Päike paistab rõõmsalt silma,
pimestades kõik me meeled,
naudin karget talveilma,
jää on libe, libe teedel.

Lumi sätendab ja särab,
ja kevad polegi nii kaugel,
varsti lumi läebki ära,
saab palju soem ja päike laugeil!


-----------------------------------


Päike paistab rõõmsalt silma,
pimestades meeled,
naudin karget talveilma,
jää on libe teedel.

Lumi sätendab ja särab,
pole kevad kaugel,
varsti lumi läheb ära,
soe päike laugeil

02:miskit

on öö, nii umbes pool kolm
ja mina ütlen sulle karbuuuuuuuum
on öö, nii umbes pool kolm
ja ma annan sul mõtetes suuuuuuud

sööklaköök

Kokatädi, kokatädi,
käisin tädil köögis külas,
parim tädi, parim tädi,
koogikreemi, potimüra.

Noad välguvad ja käivad,
kuskil kuumab pliidiraud,
keegi kuuma veega äigab,
vesi liha leemeks haub.

aga sulle... 9. märtsil

Kolmapäeval olen üksinda,
mõtlemas mis tuleb, ma ei tea,
tänades ma aega mööduvat,
ma kirun seda samas üksinda.

Pea tõstan lootuses,
vaatan taevast mõteldes,
kuskil valu pesitseb,
mu silmad ongi vesised.

Homme olen jälle üksinda,
mõtlemas, mis tuleb ma ei tea,
kas on halba tulemas või head,
on mul valikut, kas tead?

(kahju, et sellele mõeldud viisi ei oska siia kirja panna)

distants

Ma jälle sulle luuletan,
mu unistustes kauniks saad,
sind mõtetes ma kallisan,
me vahel nõnda palju maad.

Seepärast sind ei puuduta,
vaid ainult mõtlen, unistan.
Su puudus veidi masendav,
sul mõeldes olen lähemal.