:,: See oli ennemuistsel aal
kui heeringas elas kuival maal :,:

kus ta elas
kuidas elas
mis otstarbega

siis tuli mingi asi
tema oli sellega kaasas
miskit pahelist
mis selle tagajärg oli

suurem võim vihastab
karistab
ja paneb needuse
mis pahega seotud

ja sellest ajast
tagajärjega seotud asi -
sool == merevesi

me ümber ja me sees

pimedal maastikul
pole kedagi teist
peale meie kahe

on pime
sest silmad on kinni

su lõhn
su tasane hei
su lauba jahedus
me puudutuses

see kõik kumab
läbi mu laugude
silmad on kinni
aga kõik on kuidagi hele

justkui päike tõuseks

taskus on veidike puru
ja liiva
teises taskus
pole midagi

igatsus minus
tasane armastus
või siis
suurema puudus
on nagu soolane tuul
üle mere

nagu su lõhn
mida mäletan harva
aga kui see meenub
hakkab sees mul
vist soem

---

pimedal maastikul
ei ole kedagi teist
peale sinu
sa oled täiesti
üksi
keegi ei tule appi
keegi ei näita tuld
ega keera põlema

sa oled täiesti üksi

jõu edasi minna
pead leidma ise
valguse
leidma ise
lootma et taskus
mõni unustet tikk

jumal
peida seda päeva

ja sa tead küll

kelle ma tapan
oma südames

nuga
on su jaoks juba terav

eesti on väike
kõik munnid tulevad välja

/ vanasõna, lüganuse garage48 /

kaotus ja selle hirm
kumb on suurem

hirm ootab
ja elab
hoiab pinges
hoiab ärevana

kaotus juhtub
edasi kajab
ja kuhtub
ehk aastaid

kumb suurem
kas kaotus
või selle hirm

ärevuse äng pole äge
pole nägija
pole päev
vaid pidev närimine
hirmulättel

---

tühja nühkimine
nagu sõudeergomeetril
veepind on paigal
maapind on paigal
selg on higine
digitaalsed arvud
vaid liiguvad tasa

lihastoonus tõuseb
millega pole midagi
peale hakata

traditsiooniline üksildus

traditsioonilist üksildust
pole olemas

igas sadamas üks eestlane

ükski läänemaailma
korralik kiirendi
ei ole täielik
ilma vähemalt ühe
säravate silmade
ja ettevõtja hingega
eestlaseta

/ berliin, startup safari /

knopkad
silmalaugude all
kvartsliivaterad
kubemes
munakoored
hommikusöögi sees
või suurem sitt
tiivikus

kõik on
tegelikult
väikesed ebamugavused

mõtlemise ja
suhtumisega
saab väidetavalt kõike muuta

vähiga leppida
pintsettidega pinnud
tolmuimejaga
kvartsliivaterad
üks haaval
oh mõnu

see kõik on tore


napilt ei muuda
mu närvilist hommikut

ajad on karmid
raha on vähe
teha on palju
asjad rikuvad
tuju ja elamist

tahaks ennast
pooleks suitsetada

vaatan tärkavat võilille
keset suitsevaid varemeid
panen peod lille ümber
ehk kaitseb kuuma tuule eest
sametjas pehmed lehed
silitavad villis käsi
õielaastud kumavad läbi
siin on veidi mõrkjas
ja meega segatud lõhn

lill naeratab
õlgadel kõrbeb nahk
juuksed põlevad
mis siis
pärast siirdan pähe
kõhulihased

kui ma su peale mõtlen

siis küsib elu

justkui mult vabandust

ta oleks justkui

koerakausitäie sitta 

mulle sisse söötnud

nii naljaviluks

ja nüüd on tal häbi

ühel džentelmenil
on külalisele
öökapis alati üks hambahari
ja pakk
kasutamata kondoome

armastus
tärkab salamisi

vaatab
uskumata
uskumata

uskumata et on

uskumata
mis ümber on

armastus
tärkab

ja uskumata
üritab surra

raisk on aga
loodud elama

suremine ainult
sandistab

ma tõstan tooli
välisukse taha

kodust välja
värske õhu kätte

istun sellele
ja süütan sigareti

vaikus ulub ümber
ja lumesadu

linnud on läinud
juba ammu

---

see ahastav kiiskamine
pole midagi
mida ma igatseks

nagu möödunud torm
kohati isegi ilus
oma laastamistöös

see kõik on möödas
aga kusagil armide all
on haavad

mälu valust
ja lihaseid lõhestavast
metallitükist

on lumesadu
ja linnud
on juba ammu läinud

lumi langeb vaikselt
ja järjepidevalt
lumepind tõuseb
pool sentimeetrit
tunnis

see paratamatus
on saabuvas hämaruses
lihtsalt valge
lihtsalt valge
igas tajutavas hetkes

mu kogemus on hangunud
kinnitunud valgesse
millest langevad läbi
helbed
kordagi peatumata

vabalangemises
vallandan
kõik oma reservuaarid

nendega koos
kukun su poole
kus põleb

see lend on ilus
ja rahulik

sa ei tea et ma tulen
aga loodan
et aimad

see kukkumine
päästab su kindlasti
ja ma loodan
et sina päästad minu
ja kui ei päästa
pole ka ullu

ma kukun
ja kõik see vesi
langeb minuga koos
jahedus ja värskus
on selles rahus

/ kõrvale kohustuslik kuulata http://viljandiguitartriomusic.bandcamp.com/track/r-mus-moll /

katselaboris
istuvad hiired
silmad punased
progemisest
magamatusest
kohvist

vaatavad
otse ette

kitliga tädi
kõnnib puuride
eest läbi

kittel on lühike

kellelgi
ei liiguta
midagi

tädi võtab
terariista
ja veristab ühe

kellegi
ei liiguta
midagi

ma lõhnan
meeleheite järele
seepärast
istun värske õhu käes

vaikides
ootan järgmist päeva
või aastat
et tuuled puhastaksid mind

mis lõhna oodata
vist küll ei tea
kuid selge
paremaks see läheb pea