ma igatsen sind
nagu kõrb ootab vihma
on kuival mu hing
kuid loota ei tihka
sest halvad on ended
mind sa ei ihka
mu hinges november
ka viimast sa vihkad

ela
kord päevas

4. aastat abielu

räägitakse
et ilu on vaataja silmades

kui sind vaatan
siis mu silmad näevad
kõige kaunimat naist

kui sind südamega vaatan
näeb mu süda
kõige kallimat inimest

---

sa teed mulle haiget
ja pean sellega
kuidagi hakkama saama

sa ehk mõistad et täna
olen oma valuga üksi
pean ise hakkama saama

sinu poolt tuleb vaid ei
ja soojata jäine sein
pole seda abi mu elus

täna ma kalestun
ja tapan armastust
et hakkama saada


/ siia juurde kuula seda: http://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/d3753edd-a6c9-4a7f-8dc0-2749bf16676c /

35 aastat abielu

vanemad mul edukad
kestvusdistantsiläbijad

tagajärjed

kusagilt nurga tagant
piiluvad purjus silmad
küsivad
kes saaaa oled xoxo

läbi aknaklaasi
vaatavad kahe
kurva ja väikese
lapse silmad
ja küsivad
kus sa oled

täna oledki mu juurest läinud.
see lugu ongi lõppenud.
oli kaunis, kuni koos sai käidud,
hinges valus õppetund.

täna silmad otsivad vist uut.
aeg on seista enda eest.
kuigi tunne on, et võimatu,
on kordumatu armastus.


täna valu, homme põlgus,
puudutuse puuduv rõlgus.
homme rahu ja ehk ka taas
lootus, et ma armastan.

murtud südant ravivad
sõbrad
viha
unustamine
joomine
sigaretid
meditatsioon
leppimine
rääkimine
teised partnerid

kõik
mis aitab üle saada

võõras

oled võõras
võõraks jäänd
keegi teine
mul tundmatu

meiliaadress
tundub võõras
see on sul uus
mul tundmatu

su naeratus
ei ole see
su suudlus suul
mul tundmatu

sa pole see
must eemale
vaid teistele
mul tundmatu

sa pole see
mu armastus
sa pole see
sa pole see

kas see
kui sa suudled teist
nii
nagu sa mind pole
aastaid suudelnud
peaks mind lohutama
kui magan mõne teisega

minevikust kinni

see silmatetagune
hapu
see südamehaiguse
klamber
surub mind
pidevalt vastu maad
väärikuse lävest läbi
pisarate piirile

see silmatagune hapu
hägustab nägemist

ainult kõrvad kuulevad
veel hästi

---

siit eemalt
ei tundugi sa enam
nii ilus

sul kusagilt midagi
ripub
ja su jäine hääl
ei lase aimata
naeratust

seda kõige kaunimat

süda aga
ei usu silmi
ei usu kõrvu
süda hoiab minevikust kinni

baby
meie muusika maitse
ei klapi
kallis
me teineteise mõistmine
on karil

kui suhtlemata
eluruumis kõrvuti
ei ralli
vaid väldime
roostetavat vrakki
siin karil

kui torm tuleb
pritsib soolast vett
kui päike tuleb
pritsib soolast vett
kui mina tulen
koju või su sisse
pritsib ikka soolast vett

baby
mul on suva
kui muusikamaitse
ei klapi
või koduks vaid kari

või kui pritsibki
meil ainult soolast vett
või kui karil
polegi kunagi kuiv

ma armastan sind
mu kallis

kui torm tuleb
pritsib soolast vett
kui päike tuleb
pritsib soolast vett
kui mina tulen
koju või su sisse
pritsib ikka soolast vett

/ päris hea video: /

raske mõelda
raske tunda
aju on kuival
kõik mu veri on mujal

ja veri nõuab
veri tahab
võtab olukorrast oma
sa ütled ei
ma vihastan
ja omaette onan

kurdid läinud külmad ilmad

habemed

kinnastest kui käed on ilma
märjad jalad külma saad

linnud läevad sitta neist
kortermajas küte maas

mul on suva lindudest
kõht on tühi
külm on kaa
külmunud on kartul maas

igikelts
pohhui mul neist lindudest

/ http://et.wikipedia.org/wiki/Kurdid /

rinnus raske
süda vajub
oma raskuse all kokku

mustaks auguks
neelab kogu
mu sees oleva valguse

mädanen seest
kustunud nutu niiskuses
vohavad pimedas

seened ja hallitus

mu silmad on kuivad
sest vesi on keldris

olen nagu igavene äike
kogu aeg
on munn mullas

katsu oma nägu

tunned kui pehme
on su põsk

nuusuta oma juukseid

kas tunned
kui hästi need lõhnavad

libista pöidlaga
üle huulte
kas need pole suudlemist väärt

aseta käsi
oma reie siseküljele
kas pole see sile
...
ja erutav

külmal on pühad

külm käsi pitsitab südant
katkiste akende sügise hingus
koduse sooja heidutav puudus
külmetab jalgu külmal on pühad

siin elas kunagi kevad
sulavad veed ja tärkamas muru
suvi käis külas ja andmis meil musu
ei enam
ei enam
ei enam

külm käsi pitsitab südant
tuul tuiskab kotte alt läbi
kõik näevad ja pole mul häbi
kõik minust lahkund kui külmal on pühad

mürgitaja (ma)

iga kord kui
kui tõukad mind eemale
neelan ma
teelusikatäie surma

vahel on
seda raske kanda
purgikaas lendab pealt
ja surm pritsib välja

must mürk
põletab kõik enda ümber
närbutab tahte
kõrvetab suhted
ja rikub riided

iga kord kui
kui tõukad mind eemale
neelan ma
teelusika täie surma
ja loodan, et
jõuan enda sees kanda

ühise kodu võtmed

su pikad ripsmed
pühivad üle mu põse
huuled peatuvad seal
ja jõuavad kõrvani

see meenutus kangastub
kui pühin käega
üle katkise kukla
vaatan punaseid sõrmi

katsun veel korra
sinna tabasid
su käest hetk tagasi
me ühise kodu võtmed

---

veri jookseb
katkise esihamba juurest
üle huule
mu lõuale

meenub me viimane
hingesoe suudlus
mille jätsid mu huultele
kuumema kui vere

augu mu naeratusse
jätsid su käest lastud
me ühise kodu
võtmed

vein ja vine
-> pohmakas