mida te minu kohta arvate?

http://sayat.me/arstionu

- kui kellelgi on midagi minu kohta öelda või mulle öelda, siis saab jätta anonüümset tagasisidet, samuti ei saa keegi teine peale minu mulle jäetud asju lugeda.

- seejuures ma hindaks väga, kui keegi avaldab arvamust ka mu loomingu kohta.

eestlane tahab lennata
aga mitte eriti kõrgelt

/ meie ekspordi ja müügivõimekus piiride taha on null. ambitsioone ja mune on, aga mitte eriti palju. /

linnastumine hirmutab meid
puhtalt alateadvuse tastandil

me armastus on suur
seda on selgesti näha

surm
võib olla huvitav kogemus

/ avatud mõtlemine / teadmatu summutab hirmu /

su katmata keha piisad

/ järgmist teksti peab lugema massive attacki "paradise circus" loo saatel. kuulamiseks leiab selle musicme.com'ist. soovitavalt võiks ühekorra selle loo isegi lihtsalt ära kuulata, et jääks kõrvadesse kumisema ning siis teise korra ajal seda teksti kõrvale lugeda /


su katmata keha piisad
kukuvad glasuuritud plaatidele
imbuvad elutoa vaipa
sõrmede otstest laua peale
tuharalt möödudes patja

et põrandale märjad jäljed
sinust maha jäävad
on sul nõnda graatsiliselt ükskõik
et naiselikku puhtust nähes
mul kisub silmad märjaks

su liigutustes kuidas võtad
seljatoelt räti ja põske kuivatad
või teise järgi sirutatud painutuses
on nii palju voolavust ja ilu
et silma kisub märjaks

miks minul
on just nõndamoodi vedanud?

tweetimine hõbe
vaikimine kuld


/ see esimene rohkem küll on sõnnik
aga vanasõna auks las jääda nii

tegelikult on ka blogimine puhas p**k
lugege näiteks i&i sõnnikulaotajat

samas pea kõik me pildistame-blogime
või kui mitte - siis aina agaramalt loeme /

me vabrik
perpetuum mobile
me jaoks

on luksusauto
direktoril

--

ei

--

kauka jumala automark
on perpetuum mobile

ta rattaid ajavad ringi
me väsimatud käed

- direktor
on lihtsalt autojuht

--

- kes kuidas näeb

me vabrik
perpetuum mobile
me jaoks

stress ei puhka
ka nädalavahetusel

mu ema suhtleb minuga

mu ema suhtleb minuga

ta lihtsalt patsutab
kolm korda
vaikselt oma kõhule
ja mina põtkin jalgadega
vastu

töö paneb näkku
hobi paneb ka

/ vahepeal oli jälle põhjust mõelda kontorirottide - töörahva peale /

ma ei taha teha
konti murdvat tööd
või mõelda üle
ajud kärssamas
mis seisus on projekt

ma tahan luuletada
tana kirjutada pildistada
tahan teha filmi muusikat
ajud kärssamas ja mõtlemas
mis seisus on projekt

ot...

näe

istudes saab toetada
õlle kõhu peale

- rasedus on cool

second hand emotions - taaskasutusmoeshow

sattusin minagi laupäeval genkluppi (katrini kutsel) ning pildistama berliini tegijate moeshow'd.



minu lühike kommentaar:

kui andekad ja paueriga teatriinimesed panna tegema etendust, siis tuleb sellest ka tüüpiliselt väga hea etendus. sama kehtib ka moeetenduse kohta. võin käsi südamel öelda, et laupäevane second hand emotions moeshow oli senikogetutest parim.





see polnud tavaline muusika saatel tippimine ning hilpude presenteerimine riidepuu funktsioone täitvate naiserahvaste seljas, vaid väga hea, nihkega meelelahutuslik show.





peale etendust tekkis mul küsimus, miks peab moemaailm nii kuradi kammitsetud olema - catwalk + modellid, see on ju igav tegelikult.

hea küll, marc jacobsi näitel võib ju näha, et kõrgemal tasemel tegijad lubavad endale loomingulist vabadust, kuid sama vabadus võiks kehtida misiganes tasemel etenduste kohta (olgu või kohaliku pesubrändi esitlus mõnes pealinna ööklubis).

nii et julgust palun!

ainuke mida ette ehk heita second hand emotions'ile, oli valgustus. see oleks võinud vähe paremini tehtud olla küll - kui inimsilm sai asjaga veel hakkama, siis kaamerasilm napilt enam mitte.

kogu sett ripub nagis.

ma olen alati arvanud,

et riigistruktuurides
tõusevad otsustavate kohtade peale
üldiselt ikka rumalad inimesed

miks või kuidas see neil õnnestub
ei ole mul veel päris selge

lisaks mu arvamusele, et eesti on tegeliklut väike-ettevõtja-vaenulik riik (viimase osas võite näiteks lugeda vahuri blogist seda postitust), on raini blogis järgmise näitena kohustuslik lugemine sellest, et ka meie "teaduspõhine majandus" on tegeliklut järjekordne sõnakõlks. 

ilmselt ilmub mõne aja pärast blogisfääri ka mingisuguseid kirjutisi / kurjustusi teemal EAS'i toetusmeetmed.

Winny Puhhi Brääznik Põlvas

käisin winny puhhi kontserdil
põlvas
saalis rahvas
karjus
mis sul viga on!?
millest sa aru ei saa!?

- see olla naljakas



tegelikult oligi naljakas, sest puhhiliste kodulinna (rulli- ja )pungipublik oli surutud naljakalt ahistavatesse raamidesse nimelt kontserdisaali, toolidele. lava ette hüppama ei lubatud - üks läks, tema viidi turvade poolt kohe ära :D







formaat oli kultuurimaja brääznikule kohane - konferentsjee juhatas vahepaladega lugusid sisse; lugude vahepeale plaksutati; bänd kutsus korrale neid, kes vaikselt istuda ei mõistnud ning vahele mölisesid; ühislaulu ajaks tõusid kõik püsti.

samuti jagati korraldajatele ja bändiliikmetele lilli ja diplomeid.

üks kohustuslik lisalugu, esinejad kummardasid ja lahkusid aplausi saatel, eesriie sulgus - kõik.

üks korralik brääznik tõepoolest. kõige lahedam oligi see, et nii bänd kui publik mängisid brääzniku reeglitega kaasa. päris puhas stiiliüritus oleks olnud, kui rajurokkiva ja punkilõhkuva muusika asemel oleks lavapealt esinenud rahvapilli orkestrid.

nojah, talve kah

mõtlesin, et ei pildista seda ilu, ei tee neid talvepilte jne, sest kõik teevad.
tartu on täis seebikatega pensionäre, kes saavad selles valguses tõenäoliselt paremaid kaadreid kui enamus peegelkaamera omanikke ja seda vaid seetõttu, et nad on kohal ja võtavad kaamera välja.

tüng, ikka tegin.

musta härga...

musta härga lüpsin mitu tundi.
mitte tilkagi t'ast kätte ma ei saand.
küll ma püüdsin teda, raiska, sundi -
ikka sama oli resultaat!

/ sõnad alfred veiksar, viis hans trass, kirja pannud erast parmasto, [erast parmasto: "ühe seenevana elupäevad"] /

vanasti kirjutati tõesti teistsugust luulet... tänapäeval ei tuleks selle pealegi, et ka härga võiks lüpsta üritada. "mis see härg on - lehma sugulane vä? "

igatahes - tehniliselt, viimasest reast peaks sõna "oli" eemaldama, saaks kohe parem rütm.

aga teemasse tagasi - on tõsi, et vanasti kirjutati teisi tekste. see on ka loomulik, et keegi ei kirjutanud, kuidas ta msn'i üritas lüpsta, või karjas käies välismaal elava girl-friendiga skype'ida:

MSNi lüpsin tunni
tilkagi ei kätte saand
küll ma püüdsin raiska sundi
ikka sama resultaat

samuti ei kirjutatud tõenäoliselt vanasti selliseid tekste, mismoodi maarjamõisa polikliinikus meestearstil käies (sperma)proovide andmine kusagil üksikus hästivalgustatud puhtas peldikus päris kaua võib võtta:

lüpsi m.nni mitu tundi
tilkagi ei kätte saand
küll ma püüdsin raiska sundi
ikka sama resultaat

seejuures olid meestekliiniku ruumid maarjamõisa polikliinikus 90' lõpus ja 2000' alguses, küll samas majas, kuid siiski mujal ning nõukaaegselt õõvastav-jubedad.

ma mäletan siiani väga selgelt oma esimest androloogi-külastust, mil mingi hetk suruti mulle plastist tops pihku ja öeldi, et siin on võti, ruumi number selline, lähete sinna ja tulete täis topsiga tagasi. minu küsimuse peale, milline see ruum on, võttis arst väikese mõtlemispausi ja vastas: "pragmaatiline".

sellest ajast peale omab see sõna minu puhul väga kainestavat efekti, sest ruumiks oli lihtsalt väga kitsas, hämaravõitu, nõukaroheliste seinte ja -pruuni põrandaga peldik. Istuma pidi nõukarohelisel peldikupotil - millel õnneks oli prilllaua peal ka kaas. võiks öelda, et see oli üks mu tudengipõlve algusaastate "pragmaatilisemaid" kogemusi.

täna on asjad hoopis paremad, ruumid pole klaustrofoobsed. need on kliiniliselt puhtad ning samuti on mainitud sihtotstarbeliste ruumide varustuses täiesti arvestatav temaatiliste ajakirjade kogu. mitte et neid ajakirju puudutama või lugema kutsuks... ei või kunagi teada, palju neid teisi lugejaid enne sind seal olnud on. teate ju küll mehed - mõnede naiste puhul võib tekkida sarnane tagasipõrkemõte.

lüpsin m.nni mitu tundi
tilkagi ei kätte saand
küll ma püüdsin raiska sundi
ukse taga koputas...

turistikas