salliga tüdruk

kellele kana
kellele muna

kellele liha
kellele õunad

kanale urru
ja ahjule tuld

ülbe vanamehe kortsus m...
vaatas mulle korterist vastu

"olen kinnisvaramaakler kunn
kõik võtate mul suhu taskust
elu määran mina kõigele siin soos
laugas hapneb kõigub õnneloos

te hingeindeksile panen talset
ja krooni katet kergitan
et te lastel oleks talvel
mida tagasi maksta kuradi maaakad!!!"

mina vaatasin aga kurba sügisilma
ja kinnisvarakrahhi süngeid pilvi taevas
ning vaatasin talle sügavalt silma
mõeldes seniilne vist ning siis
korteriukse kinni lõin
nii et krohvi sadas

/ kinnisvaraturul on sünged pilved taevas, varsti hakkab krohvi sadama... nii ennustavad külma talve... /

/ iseenesest mulle tekst ei meeldi, aga teema on päevakohane /

/ sest mina vaatan, kuidas maaklerid tuleva talve üle elavad... /

nii palju on tööd,
et aju on väsinud
ja loovust siia ei jää...

evelin

eesti rahva tantsusaade (ehk tantsud tähtedega eesti moodi)

ma tahaks tantsida su haual
nõnda õrnalt kaerajaani,
niii hästi tantsida, et kaua
seda meenutada saaksin.
lüüa lokku, kand ja varvas,
hullutada rahvamasse,
et mu ihu igas karvas
rõõmgi tantsust saaks orgasme.

laine

/ tegelikult meeldib mulle tõsiselt vaid alt teine pilt... aga ülevalt esimene ja kolmas on kah head... ning ülejäänud on mõnusad või... näidatavad /

kunstniku käed

mu õnnenumber on neli
ja nüüd mu naisel ka
ning ilmselt seda seni
kuni viis
ta järjest saab

contra käskis ropendada - mine lähen liimile

jätkuks eilsele, lisan ma siia siis selle ropu teksti, olles seda eelnevalt mõnede punktidega tsenseerinud:

ma metsas olen käind
ja vi..ski
ka s..al olen käind
ning per..ski

(ehk siis - )
ma kõikjale küll läind
kus saadetud
ja kõike vapralt teind
mis palutud

kuid kuradile siiani
ma ligi pole saand
ning m...i ilmselt iialgi
ei imeks ma vist ka

/ rahul? /

kirjutasin ühe suhteliselt ropu teksti

... kuid üllatusega pean märkima, et on vist esimene kord, kui ma avastan endas enesetsensuuri, ehk siis näpud tõrguvad vajutamast klahvikombinatsiooni ctrl + v, et see marginaalselt ropp tekst siia kleepida.

vaata siis, ei olekski uskunud, et see mul olemas on...

kurat

kromosoomimonoloogid

XY' says:
et päev ilus oleks..
KEPI KEDAGI!
XY'' says:
oma naist panen täna
XY'' says:
eile mitu korda
XY'' says:
ja homme niisama edasi
XY'' says:
et teaks
XY' says:
hea
XY' says:
väga hea

/ jätkub... /

huvitav jah, et just siis,
ärkveloleku ja une piiril,
kui mõte läheb vabaks ja hakkab uitama,
kipud sina mulle meelde tulema.

see mingi karge minevik
mis mulle vaikselt ligi hiilib,
tekitab igatsuse härma ja külma järele
neil niisketel päevadel.

kunstika rebastepidu genklubis - vahelduseks pilte kah

/... hoo... /

ja kuidas see on,
kas kirjaneitsid kaotavad oma süütuse
kirjameestele, kes neid imetlevad
või hoopis imetleva näoga ihaldavad?

kuidas see on?

või mängib rolli
lihtsalt üks lollilegi selge reegel:
kepid kellega lävid
ja kui ei lävi, on läbi,
sest kepid nendega, kellega lävid.

/ keegi ütles kunagi, et kunagi saab igast kirjaneitsist sulehoor /

eile sadas vihm mu mantli viis kilo raskemaks,
niiske kananaha ihule ja homse nohu ninna.

eile sadas vihm mu südame sopid vett täis,
sest hing oli lahti ja vaatas otsivalt ülesse.

eile sadaski ju vihm mu tajudesse sügise,
mu nahale ja pea sisse, lauale ja pinalisse.

eile sadas vihm ja pani mu talve ootama,
et see niiske pruunikarva jahedus kord mööduks.

et saabuks midagi, kus mu mõte ei liigu,
midagi, kus kõik on tuimaks, rahulikuks külmund.

rebu lämmatab, kui nööriks kõri.
nii palju ja suur - milleks küll!?
mind rebestav võbin paneb mu õgima.

kuulutan rebule sõja - sina raisk!
nagu to hiir koore sees - peksis võiks,
õgin mina sind, kuni üks meist on laip.

ja mina võidan, sest sina kahaned - haaa!
ja mina kasvan, rakk rakult ja arenen
aina võimasamaks, kuni nokaga koore purustan.


siuts, siuts, häälitseb kollane kanapoeg - kesk muna lubjast hävingut - võitjana väljas.

voodimärgajad lasid ennast täis

paljud võtavad mütsi maha
mina aga
ei taha uskuda
et väärismetalli läikega M'i
said juhuslikult verisulis tüübid
kes ei pea viisi
ja jäävad fonost pool takti maha

samas aga
mida sa tahad
see M... vaid hõbedast läikis
polnud tõsinegi
euroopa masti kürb

amy veinimaja on kole naine

amy veinimaja on kole naine -
ärajoodud nägu, suur pea
ja eriti väike keha, kui on kaine,
ja ka siis, kui on täis.

lualuab mikrofonist möda,
ta laulab mööda
ja esineb nagu põrsake britney -
rabedus liigestes nii et miks siis
ta üldse esineb?

aga seepärast, et on staar,
keel sama roosa nagu huuled
(huulepulga sõi koos karbiga ära)
ja seepärast et minagi tast kirjutan.

sama tüdruk, teine pilt

/ s'Poom esines Von Krahlis /

köök lutsu tänaval genialistide klubis

/ ... et suht rahulikud tüübid või mis... /

/ ... aga publik hullub... /

ilvese sünnipäevapilt - hüval modell näos

/ aapo sai aasta vanemaks, kuid foto on eriline, kuna hüval on täiesti modelli nägu peas. selle nägemiseks katke aga ilvese nägu vasaku käega /

helena nova ja sõbrad rock café's

tõsin

ta jalgade astudes... - tekst inimestele, kes ei karda roppusi, teised ei loe.

ta jalgade astudes lirtsus pori, nii piisavalt vedel, et mitte kinni jääda, kuni pahkluudeni.

eesti sügis näitas oma tõelist nägu. need lehed, mis oleksid pidanud olema kollast ja ehk isegi kommunismipunast värvi, olid vaid kanapasahallid, sellised nagu porigi. seeee vedel, nagu nõukogudeaegsete sigade söök sigalas, ainult, et külm.

kuradi külm.

nii külm, et ta jalad olid ammu juba tulitavalt tuimad ta aju jaoks. siit oli tulemas tõsine külmetus, kui mitte tripper, sest see tänavalibu, keda ta varemete vahel kürvaga kostitas, ei tundunud kuigi... vooruslik ja puhas. ilmselt polnud ta sauna ja vihta juba vähemalt kolm aastat näinud.

ta astus veel kolm sammu ja pistis kämbla kubeme juurde, et tappa üks täi, mis oli litsi kubemekarvadelt tema omadele eksinud. vitt, oli ta ainus mõte.

naljakas oli, et kunagi tundus tema jaoks ainuke tõsine probleem see, kuidas tunda kaasa tollele tibile, kelle ta sõber koju tõi ning kes siiralt lootis, et kodus ootab ees voodi, tekk, korralik piisav kepp ning siis ehk hommikul isegi hommikusöök, võibolla võimalik suhe...

ees ootasid aga kõik tüübi sõbrad, paar põlvedeni rindadega tema enda 'kakskümmend aastat hiljem' tulevast mina ning tõsine läbu ning siis, enne 'kle ma vist lähen koju' lauset, grupiviisiline vägistamine.

praegu olid need juba ähmastunud pisiasjad, praeguseks oli ta õppinud mõtlema ise-endale ja ainult ise-endale.

praegu olid ta muredeks: see sitane sügis, võimalik suguhaigus ning kust saaks kiiresti toobi kuuma tumedat porterit.

viimast ta teadis, et ei saa, aga loota võis ikkagi, kuigi isegi lootus ei muutnud ilma soemaks.

siis tal plahvatas ja mitte erootiliselt, et tal oli veel üks nilbikust ja lipitsejast sõber. tüüp, kes teda kunagi tõsiselt fännas, pildistas ning imetles, siis kui ta veel veidi populaarne oli. võinoh, olles nüüd aus, päris kuum oli, sest enamus kunstikooli teise, esimese ja soenduskursusi omi olid temast sõna otseses mõttes niiskes sillas.

need ajad olid möödas, kuid sõber oli alles.

sõber oli küll veel vaid vana, kopse välja köhiv professionaalne käsikiimleja, kuid reaalselt olemasolev ja tal oli üürikas, üks hallitusest haisev ja niiske, kuid siiski täiesti soe keldriboks annelina ühe korrusmaja keldris. soe oli seal seetõttu, et keskkütte torud jooksid mööda seina ja isolatsioon oli rebitud neilt juba 90' keskel. rebisid punkarid, kes seda boksi oma punkriks pidasid.

punkarid tapeti seal kõik hunniku jõmmide poolt, lihakirvestega, lihtsalt naljaviluks. pruunid pritsmed olid siiani boksi seintel.

neid torusid ei kaetud kunagi enam, sest keegi ei tahtnud boxi siseneda. sõber sai selle just seepärast üürile, ning seda omakorda vaid kolme majaesise sita, pori ja lumerookimise eest nädalas.

sinna ta oma sammud seadiski, sest toomemäe varemetest, sügisest nendel küngastel ja võimalikust suguhaigusest sai tal kõrini. tõsiselt noh.

jõudes Uue Uue Tartu kaubamajani, mis laius üle vana kaubamaja, üle uue kaubamaja, üle turuhoone ja uue vanemuise, üritas ta bussipeatusest bussi trügida... kodutud peksid ta sealt välja, sest ta oli teada tuntud, pervar ja pahanduste tekitaja. kodutute meelispaik, köetud ja automatiseeritud ühistransport teda ei oodanud.

'nahhui mul neid vaja' mõtles ta ja pidades ennast nendest täidest paremaks, kõndis jala anelinna... jällegi mööda veeta, kuid porist jõepõhja ning soistunud anne kanalit.

seda oli raske uskuda, kuid teda olid alati kannustanud masohistlik soov rokkida, olgu siis aluspükste väel või pohmas peaga burksi imedes, või sittudes, peaasi, et tuli purinal, rokkides.

nii praegugi, ta lihtsalt läks, samme polnud kuulda, vaid ühtlast lirtsumist ja nina eesmärgikindlat luuserlikku nohisemist. veel pool tundi ja ta on kohal. nii selget eesmärki polnud ta juba kolm päeva omanud. kolm päeva tagasi üritas ta avada veel suurema meelekindlusega konservikarpi, nühkides maha selle servades asuvadi plekivaltse vastu telliskivi seina. täna ootas teda, soe niiskus ja ehk isegi võibolla midagi juua. ja soov juua saada oli vaat ehk suuremgi, kui noid ligaseid räimi tomatis imeda.

imes ta mitte ainult seetõttu, et teda põlgasid isegi kodutud, vaid seetõttu, et ükskord ühe nn. tegija naist trukkides, sai ta veel koituse ajal tolle sõpradelt nii kõvasti peksa, et alles oli tal vaid üks hammas ja seegi pimesooles.

täna saab aga võibolla klõmmi keldriboksi rotipasast aetud samakat ja võibolla veel midagi :)

nii ta läkski ja muud tal mõttes polnud, kui...

ta jalgade astudes
lirtsus pori,
nii piisavalt vedel,
et mitte kinni jääda.

lirtsus pahkluudeni,
kuni see sitane jälkus,
see sügise roojus,
see soojuse puudus,
see päevade loojus,
mis kui oodatud kalev
ei jõudnudki koju.


/ leidsin ühe teksti nädalavahetusest /

parmud kiimlevad mööda lehma
lakuvad ta higi
purevad ta nahka
ning kui pugud on täis
nad lendavad
kimavad minema
tiibadega täid
et järgmisi imeda



meesmasohistist saagija tõlge võiks olla

naised kiimlevad mööda meest
lakuvad ta käsi
rahakotti ja peed
ning kui isu on täis
nad lendavad
kiimlevad minema
tiibadega täid
et järgmistel imeda



naisõiguslasest vaat, et kibestunud bi-kurioosa tõlge

mehed kiimlevad mööda naist
lakuvad ta jalgu
feimi ta fotodel
ning kui isu on täis
nad kepivad
hooravad minema
riistadega täid
et nooremad võiks imeda

mul on väga leidlik naine
kõik leiab ülesse
raha mu kotist
hingerahu hingesopist
kõik kadunud kondoomid
ning need õiged nupud
kust ajada mind hulluks


mul on ülileidlik naine
kõik leiab ülesse
isegi mu ämma soovid
kuna ma ja millest hoolin
vihma-ilmal prügi viia
ja kui vaja pisar silma
sest süüdlaseks jään ikka mina


mul on väga leidlik naine
kõik leiab ülesse
vahel ka kui tahab
selle soovi mis ta jalad
väga hullu moodi
ümber minu põimuma panevad
et pärast jälle oleks
eeskujulikud vanemad...

mul on väga leidlik naine

inimesed poevad

inimesed poevad küll juuste, küll käte ja õlle taha, poevad toimetuste ja sõprade taha.
teised jälle ronivad, esile ronivad, poseerivad ja näitavad, käised üles käärivad, nii tehtult, et kole kohe.
ei teagi kumb on halvem...
kuigi parem oleks, kui sa üldse märkamata, vaatad veidi kõrvale ja oled päris ise.

/ kuigi käesolev foto on ju päris armas, või mis? /

blogust kuku raadios

suht kohe räägib kuku raadio minuga blogust.

omad joped

/ mingi aeg tagasi toimus omade jopede üritus, jõin ja sõin seal minagi ning mingi hetk pistis gab kaamera kätte, nii ma siis plõksisingi - kogu galerii on siin ning alguses ja lõpus pole minu pildid, alguses olen kindel ning lõppu ei mäleta. /

noir

/ fataalsed naised /

kana juurde linkin parki, bleed it out

tead seda tunnet, kui karvad tõusevad püsti,
ajavad ennast maast lahti ja vaatavad ülesse.

tead seda tunnet, kui su keha läbib värin,
kui alasti lummehüppelt karvad vaatavad ülesse.

tead seda tunnet kui järsku hakkab kuumalt külm,
sest tajud ja kuuled muusikat nii head, et kananahk on üll.

sinu muusika, meie eelmise õhtu kogetud imed,
mõte, mu värinad, meenuvad, kui karvad kisavad su nime.


/ nagu korralikus kokaraamatus ikka, teksti juurde sobib linkin parki, bleed it out. /

kirjutasin mihklile sõnu

/ kuid mingi hetk läks juhe kokku ja tegin selle karmi loo peale hoopis ühe lastelaulu: /

salm:
bämbid söövad rohtu jõekaldal
hundionu ootab põõstastes
tal on nälg ja kohe kallal
on ta kitsekestel rebides

preref:
nii kui üks neist püüab põgeneda, selja murrab tal
kõiki hambaid kasutades, närib lõrinal

ref:
see veri bämbi sees on soe ja magus
luuüdi bämbidel nii õrn ja nii palju
seepärast kütib ta
vaid bämbit lürinaal

salm:
bämbid söövad rohtu jõekaldal
ohtu ei taju nad ja maldab
hundonu veidikene oodata
kuni bämbi liha jälle süüa saab

preref: sama

ref: sama

blogu - kajastused trükimeeidas

näedsiis, vähemalt kaks ajalehte on mu blogu üles korjanud ning mingil viisil ka kajastanud: päevaleht ja sl õhtuleht.

blogu on loetud pea 300 erinevaid IP aadressi pealt ning klikke on kogunenud nii napilt üle 1400. lahja ühe veebilehe jaoks, kuid palju on ühe keskmise luulekogu tiraaž: 300 - 600?

/ jälle pole midagi pealkirjaks panna ega kommentaariks tegelikult, aga meeldib, endale /

tsärgiqõ

kodune kasvatus on liigutustes
on kõnemaneeris ja liigestes
kodune kasvatus on soolikates
on hambakatus ja riietes

ma hakkan näitlejaks ja alla joon
söön kasvatust ja neelatan
kuni alles on vaid räme loom
ma röögin, solvan, peeretan

mu senine vabadus on vangla
olla armas, hea ja lootustandev
kuid seda mida elult saada
võib pakkuda ja tahta vaid loomulikult langev

nii õpingi ma elu tundma
kuidas elatakse siin või seal
kuidas tibi mängib golfi
või kuidas võtab suhu laua pealt

/ veel midagi nädalavahetusest - muutmata kujul, ropp ja toores, ja nii ta siia saabki /

---

/ võinoh, hea küll... paneme siia ka siis 'kohitud' versiooni, mis ei ütle nii otse või on lihtsalt... võibolla pehmele hingele loetavam /

kodune kasvatus on liigutustes
on kõnemaneeris ja liigestes
kodune kasvatus mu pingutustes
on hambakatus ja riietes

ma hakkan näitlejaks ja alla joon
söön kasvatust ja neelatan
kuni alles on vaid räme loom
ma röögin solvan peeretan

nii õpingi ma elu tundma
kuidas elatakse siin või sealpool piire
kuidas tibi mängib niidul golfi
või kuis enda rüppe kisub ihast tiine

/ tegeliklt võiks viimane valik olla see... et võtta kolmas salm tegelikult ära ning... võibolla keerata viimasesse rämedus tagasi /

lakun su kehalt higi
nagu homset poleks
hammustan su valget kaela
nagu homset poleks
nutan kui su ära saadan
sest homset pole
ja kui õhtul hakkan jooma
tean et homset pole

sest hommikul mind ootab taat
ootab lambakäärid peos
ning pärast lapiliste laat
mu ema nutab kui ta peod
mu põski hellalt hoiavad
kui pisarates hoiatab:

tagumised tapetakse
esimesed surma saavad
keskmised ehk koju tulevad
kuid terveks jääd sa tagalas

/ midagi nädalavahetusest /

korstnasse

raamistiku laguproduktid
settetiik nagu lobudik luhal
ro-roostes parmupilli hüüd
mööda tühja raba kaigub

hingedelt on lääpas põhilüüs
saastejaamas tühjad käigud
paar bakterit veel elavad
ja söövad tuumaseeni allveelaevas

seal reaktoris on soe
nagu kodus, praksuva pliidi ees istudes
vaatas laps leekidesse ja mõtles
kuhu kaob see tuli nagu elu



/ vahelduseks midagi päris lampi, sest hommikud ei ole minu rida /

põrutades vastu puud
või pigem sinna sisse
ning kokku kolme peaga järjest
leiame tee äärest kolm risti

ning kõik kolm
vaatavad ühe tähe poole
mis tegelikult pole üks
vaid hoopis kolme tähega
tripolaarne süsteem

kurb on et keegi ei teagi
et selle avastanud teadlane
andis tähtedele nimed B, M ja W

üks viimase aja võimsamaid lauseid

ma tulen ja ajan su märjaks



/ tegelikult lugesin merilyni tekstidest 'ma tulen ja sajan su märjaks' aga nii on minuarust parem, ähvardavam /

blogijad leidsid mu isa ülesse :)

lõpeks olen ma leidnud, et ka mu lihane isa on leidnud kajastamist blogisfääris (seejuures oma koolituste kvaliteedi osas äärmiselt teenitult) nimelt meriti ja kuldari blogis, kuidas nad sepatalus rauda tagumas käisid.

:)

pamp mu peas
ajukooreta hallollus
kuid teab
oi kuidas teab
kus kurat on lollus
ning kuhu mind jooma ta veab

eile lõikasin näppu
täna lõikasin samasse haava teist korda veel

/ emo /

porno

lisades koma vahele: panen imeks

ma keeran vasakule,
sest paremal on igav,
kuid vasakul on naised, kurat ja viin.

ma keeran paremale,
sest vasakul on vigad
ning paremal on kainus, elu, ta liin.

kuid kaua pendeldada võtan veel,
sest vanus ütleb vali raisk!
ja valin.
on elu elupõrgus piin,
kuid veidi pendeldan ma veel,
sest tundub pererüpp liig kasin.


/ kuus kannu... oli kellegi piir, kuid palju mul on, kuus kuud? /

mu hing on täna haige
aga võibolla pole kah
võibolla lihtsalt urgitseb midagi
ja kuigi olen päris kaine
ei püüagi ma olla
kuigi võiks
kuigi uurida võiks väljagi
mis viga on mul olla

lumi kui valge roos
nii puhas ja vaikne
mu süles

lumi kui valge liiv
mul särab
kivide vahel

see rand on nii vaikne
kas jääs
või tuuleta liivas
on rahu

see suvi või tali
või päev
sind endaga siia
ma palun

mõnusalt kaugel

blogu - nädal täis ja lehitsemiste arv üle tuhande

noniih, blogu on nädala avalikult veebis rippunud, tagasiside on põhiliselt positiivne olnud ning külastusi (erinevaid lehe vaatamisi) on kogunenud üle tuhande. huvitav oleks teada, kui palju võiks erineda võrgukogu statistika paberkogu omast, ehk kui palju inimesi lehitseksid ühte trükivärsket kogu selle esimese nädala jooksul... seejuures ei saa ma märkimata jätta, et ühtegi blogu arvustust ajalehtede kultuurilisades või mujal trükimeedias pole ju ilmunud.

igatahes! siinkohal loen ma oma blogu idee ja projekti õnnestunuks. tekstid said välja, neid on praeguseks lugenud paras ports inimesi ning toimetajate ja minu enda jaoks oli eriti huvitav näha, milline on valiku teinud inimeste maitse ja mil määral see maitse teiste valijatega lõikus. aitäh kõigile, kes valisid, aitasid ja lugesid :)

blogu - väljas, külastatavus

esimese päevaga peale teatamist (ehk siis eile) oli blogu vaadanud 99 erinevat inimest.

praegu aga laulma, pärnusse. eks näis mis õhtu toob.

pressiteade

Tartu NAK-i luuletaja Priit Salumaa avaldas eesti esimese blogi-luulekogu (blogu) "Blogu".

"Blogu" saab lugeda aadressil: http://blogu.arstionu.net/

"Viimase aastaga kirjutasin oma blogisse hunniku tekste. Neist valisin välja 137. Valik polnud lihtne, kuid sõelale jäid lõpuks need, mis olid mulle personaalselt olulised, sisaldasid mingisugust tunnet või mõttet või tundusid lihtsalt mõistlikud," kirjeldab Salumaa blogu sündi. "Minu eesmärk oli publitseerida oma esimene luulekogu, kuid seda mitte paberil vaid internetis - nii saigi alguse blogu."

Sel moel 137 tekstist sündinud "Blogu" teeb aga unikaalseks veel asjaolu, et sellele palus luuletaja toimetajateks rea oma kolleege ja sõpru - kokku 15 isikut, sh kaasnaklased Jaan Pehk, Contra ja Wimberg. Igaüks neist tegi veel oma valiku, mille blogust vastava sildi alt leiab. Samuti on eraldi sildi all ära toodud luuletused, mis on meeldinud 2, 3, 4, 5, 6, 7 või 8-le isikule. Esimese sildi all asub 27 teksti, viimase all üks tekst, see on järgmine:

te neiu vaikselt istute,
et vaevalt märkangi ma teid,
nii vaikselt ringi piilute,
kas keegi kahtlustabki meid...

meil nõnda salasuhe on,
et isegi ei aima veel,
meil pääle pilke piinlik on,
ma mõttes ühe suitsu teen.

Peale selle on kaks toimetajat kirjutanud "Blogule" ka lühikese retsensiooni, mis on samuti ära toodud. "Esiteks, ma ei lähtunud mitte mingitest kriteeriumidest. Nagu üks hea arvustaja ikka. Valisin luuletused välja täiesti lahmiv-suvaliselt. Mõnes nägin head ja lihtsat Tõde, mõnes emosegust Suurt Luulet, mõnes naljakat sõnamängu. Valisin lihtsalt need luuletused, mis minuga rääkisid," kirjutab Tank.

Aga Contra kirjutab: "Ma usun, et Priidu loodav siltidesüsteem lisab valikule ohtralt põnevust, sest luuletus ei ole asi iseeneses, vaid sõltub, mis keskkonnas teda esitatakse, sealhulgas ka sellest, mis luuletuste vahel ta paikneb. No püüdke kas või kujutada ette, kui Kristus oleks rippunud mitte kahe röövli, vaid kahe riistvõimleja vahel. Kontekst hoopis teine."

Muu info:
Priit Salumaa
arstionu[ät]ut.ee
http://arstionu.blogspot.com

blogu - praktiliselt valmis

noniih, blogu on praktiliselt valmis, veidi veel viimistlemist ning võib lugejate ette paisata... kui paiskan, annan ka täpsema ülevaate, mis ja kuidas lõpuks tehtud sai.

pommikoer jääb peast ilma,
riigiga käib kohut, sest
sitt on palk ja pension, silma
riigil saab ka palgiks lesk.

soomustransportöör saab surma,
koju tinast kastis lend,
teised kõrbes, tema kuulsaks
lõpuks siin ju saabki vend.

tuletõrjeautol aga
ongi küll, sest jama see,
kummardab ja tassib raha -
pangal hea turvamees.

nii on kõigiga, kes tõesti
töökad on ja maale sool.
vaesus, pension, surm - kas tõesti
sääne lõpp me riigilool?

blogu - lõpusirge

blogu valmib hiljemalt esmaspäevaks. olen otsustanud, et blogule tuleb täiesti eraldi weebiaadress, tiitelleht ja võibolla weebikodugi, viimases pole veel päris kindel, ehk siiski kasutan selle sama blogi tekstimassiivi ja silte.

suur tänu neile 13 inimesele, kes võtsid vaevaks mu soga läbi lugeda ja terad pahnast eraldada :)

raeplatsil kolme kivi keksku
hüppab kandiline noormees
et ta lapsepõlv on läbi
või et jäänud elu ees
ei kõiguta
vaid treenida
ta võtab küürus lihaseid
ja elu mõõdab bemmiga

ajuplahvatus makaronitehases
lahutab kiired neljaks
kolmeks põhitooniks ja kurbuseks
see värvibki tänase pruuniks
kukub kirjutuslaualt maha
sinna kust ta üles korjab
mööduva koristaja tolmuimeja

/ gabi sünnipäevale ei lähe, kahju /

loomalembe lüürik
kirjutab dogidest
kirjutab hobustest

kuid inimesi häbeneb

armastus
iga senise naisega
on olnud erinev

kord ahastus
kord igatsus
kord rahu südames
või miski muu
arusaamatu

mingi maarjateema naki listis

võibolla see polnudki nii
et eile juhtus midagi ilusat
võibolla sa polegi kunagi
minule öelnud et armastad

võibolla see suudlus või muu
oli solvang või hoopiski kõrvakiil
ning maarja su roosinupp-suu
oll' hoopiski põlgavalt irvakil

mõista, mõista, mis* see on:

sinu nimel
pestakse ajusid
sinu nimel
sõidetakse surma
sinu nimel
lõhatakse beebisid
sinu nimel
veri peab pulma


* / kes

huvitav...

kus on eesti gentotsiid
sest igal režiimil kusagil
on üks luukere või 6 miljonit
kappidesse peidetud

- palun mulle üks parukas.
- mitme karvaga parukas?
- mhmm, ma võtaks kuuega.
- oo, ega te üle pinguta, sest moes on ju neljaga!
- tõsi on, et riskida ma võtan küll, kuid moega on tore võistelda :)
- jaaa, te nõnda stiilselt, sammukene ees.

sa ütled,
ma armastan sind
ja virutad näkku.

ei ütle,
et armastan sind,
ja hoian sind hellalt.

kui telefonis tõstad häält
hakkab mul sees keerama
sest pilved toovad tormi

ja kuigi olen kõva mees
raudki vahel roostetab
niiskusest ta langeb morni