sama tüdruk, teine pilt

/ s'Poom esines Von Krahlis /

köök lutsu tänaval genialistide klubis

/ ... et suht rahulikud tüübid või mis... /

/ ... aga publik hullub... /

ilvese sünnipäevapilt - hüval modell näos

/ aapo sai aasta vanemaks, kuid foto on eriline, kuna hüval on täiesti modelli nägu peas. selle nägemiseks katke aga ilvese nägu vasaku käega /

helena nova ja sõbrad rock café's

tõsin

ta jalgade astudes... - tekst inimestele, kes ei karda roppusi, teised ei loe.

ta jalgade astudes lirtsus pori, nii piisavalt vedel, et mitte kinni jääda, kuni pahkluudeni.

eesti sügis näitas oma tõelist nägu. need lehed, mis oleksid pidanud olema kollast ja ehk isegi kommunismipunast värvi, olid vaid kanapasahallid, sellised nagu porigi. seeee vedel, nagu nõukogudeaegsete sigade söök sigalas, ainult, et külm.

kuradi külm.

nii külm, et ta jalad olid ammu juba tulitavalt tuimad ta aju jaoks. siit oli tulemas tõsine külmetus, kui mitte tripper, sest see tänavalibu, keda ta varemete vahel kürvaga kostitas, ei tundunud kuigi... vooruslik ja puhas. ilmselt polnud ta sauna ja vihta juba vähemalt kolm aastat näinud.

ta astus veel kolm sammu ja pistis kämbla kubeme juurde, et tappa üks täi, mis oli litsi kubemekarvadelt tema omadele eksinud. vitt, oli ta ainus mõte.

naljakas oli, et kunagi tundus tema jaoks ainuke tõsine probleem see, kuidas tunda kaasa tollele tibile, kelle ta sõber koju tõi ning kes siiralt lootis, et kodus ootab ees voodi, tekk, korralik piisav kepp ning siis ehk hommikul isegi hommikusöök, võibolla võimalik suhe...

ees ootasid aga kõik tüübi sõbrad, paar põlvedeni rindadega tema enda 'kakskümmend aastat hiljem' tulevast mina ning tõsine läbu ning siis, enne 'kle ma vist lähen koju' lauset, grupiviisiline vägistamine.

praegu olid need juba ähmastunud pisiasjad, praeguseks oli ta õppinud mõtlema ise-endale ja ainult ise-endale.

praegu olid ta muredeks: see sitane sügis, võimalik suguhaigus ning kust saaks kiiresti toobi kuuma tumedat porterit.

viimast ta teadis, et ei saa, aga loota võis ikkagi, kuigi isegi lootus ei muutnud ilma soemaks.

siis tal plahvatas ja mitte erootiliselt, et tal oli veel üks nilbikust ja lipitsejast sõber. tüüp, kes teda kunagi tõsiselt fännas, pildistas ning imetles, siis kui ta veel veidi populaarne oli. võinoh, olles nüüd aus, päris kuum oli, sest enamus kunstikooli teise, esimese ja soenduskursusi omi olid temast sõna otseses mõttes niiskes sillas.

need ajad olid möödas, kuid sõber oli alles.

sõber oli küll veel vaid vana, kopse välja köhiv professionaalne käsikiimleja, kuid reaalselt olemasolev ja tal oli üürikas, üks hallitusest haisev ja niiske, kuid siiski täiesti soe keldriboks annelina ühe korrusmaja keldris. soe oli seal seetõttu, et keskkütte torud jooksid mööda seina ja isolatsioon oli rebitud neilt juba 90' keskel. rebisid punkarid, kes seda boksi oma punkriks pidasid.

punkarid tapeti seal kõik hunniku jõmmide poolt, lihakirvestega, lihtsalt naljaviluks. pruunid pritsmed olid siiani boksi seintel.

neid torusid ei kaetud kunagi enam, sest keegi ei tahtnud boxi siseneda. sõber sai selle just seepärast üürile, ning seda omakorda vaid kolme majaesise sita, pori ja lumerookimise eest nädalas.

sinna ta oma sammud seadiski, sest toomemäe varemetest, sügisest nendel küngastel ja võimalikust suguhaigusest sai tal kõrini. tõsiselt noh.

jõudes Uue Uue Tartu kaubamajani, mis laius üle vana kaubamaja, üle uue kaubamaja, üle turuhoone ja uue vanemuise, üritas ta bussipeatusest bussi trügida... kodutud peksid ta sealt välja, sest ta oli teada tuntud, pervar ja pahanduste tekitaja. kodutute meelispaik, köetud ja automatiseeritud ühistransport teda ei oodanud.

'nahhui mul neid vaja' mõtles ta ja pidades ennast nendest täidest paremaks, kõndis jala anelinna... jällegi mööda veeta, kuid porist jõepõhja ning soistunud anne kanalit.

seda oli raske uskuda, kuid teda olid alati kannustanud masohistlik soov rokkida, olgu siis aluspükste väel või pohmas peaga burksi imedes, või sittudes, peaasi, et tuli purinal, rokkides.

nii praegugi, ta lihtsalt läks, samme polnud kuulda, vaid ühtlast lirtsumist ja nina eesmärgikindlat luuserlikku nohisemist. veel pool tundi ja ta on kohal. nii selget eesmärki polnud ta juba kolm päeva omanud. kolm päeva tagasi üritas ta avada veel suurema meelekindlusega konservikarpi, nühkides maha selle servades asuvadi plekivaltse vastu telliskivi seina. täna ootas teda, soe niiskus ja ehk isegi võibolla midagi juua. ja soov juua saada oli vaat ehk suuremgi, kui noid ligaseid räimi tomatis imeda.

imes ta mitte ainult seetõttu, et teda põlgasid isegi kodutud, vaid seetõttu, et ükskord ühe nn. tegija naist trukkides, sai ta veel koituse ajal tolle sõpradelt nii kõvasti peksa, et alles oli tal vaid üks hammas ja seegi pimesooles.

täna saab aga võibolla klõmmi keldriboksi rotipasast aetud samakat ja võibolla veel midagi :)

nii ta läkski ja muud tal mõttes polnud, kui...

ta jalgade astudes
lirtsus pori,
nii piisavalt vedel,
et mitte kinni jääda.

lirtsus pahkluudeni,
kuni see sitane jälkus,
see sügise roojus,
see soojuse puudus,
see päevade loojus,
mis kui oodatud kalev
ei jõudnudki koju.


/ leidsin ühe teksti nädalavahetusest /

parmud kiimlevad mööda lehma
lakuvad ta higi
purevad ta nahka
ning kui pugud on täis
nad lendavad
kimavad minema
tiibadega täid
et järgmisi imeda



meesmasohistist saagija tõlge võiks olla

naised kiimlevad mööda meest
lakuvad ta käsi
rahakotti ja peed
ning kui isu on täis
nad lendavad
kiimlevad minema
tiibadega täid
et järgmistel imeda



naisõiguslasest vaat, et kibestunud bi-kurioosa tõlge

mehed kiimlevad mööda naist
lakuvad ta jalgu
feimi ta fotodel
ning kui isu on täis
nad kepivad
hooravad minema
riistadega täid
et nooremad võiks imeda

mul on väga leidlik naine
kõik leiab ülesse
raha mu kotist
hingerahu hingesopist
kõik kadunud kondoomid
ning need õiged nupud
kust ajada mind hulluks


mul on ülileidlik naine
kõik leiab ülesse
isegi mu ämma soovid
kuna ma ja millest hoolin
vihma-ilmal prügi viia
ja kui vaja pisar silma
sest süüdlaseks jään ikka mina


mul on väga leidlik naine
kõik leiab ülesse
vahel ka kui tahab
selle soovi mis ta jalad
väga hullu moodi
ümber minu põimuma panevad
et pärast jälle oleks
eeskujulikud vanemad...

mul on väga leidlik naine

inimesed poevad

inimesed poevad küll juuste, küll käte ja õlle taha, poevad toimetuste ja sõprade taha.
teised jälle ronivad, esile ronivad, poseerivad ja näitavad, käised üles käärivad, nii tehtult, et kole kohe.
ei teagi kumb on halvem...
kuigi parem oleks, kui sa üldse märkamata, vaatad veidi kõrvale ja oled päris ise.

/ kuigi käesolev foto on ju päris armas, või mis? /

blogust kuku raadios

suht kohe räägib kuku raadio minuga blogust.

omad joped

/ mingi aeg tagasi toimus omade jopede üritus, jõin ja sõin seal minagi ning mingi hetk pistis gab kaamera kätte, nii ma siis plõksisingi - kogu galerii on siin ning alguses ja lõpus pole minu pildid, alguses olen kindel ning lõppu ei mäleta. /

noir

/ fataalsed naised /

kana juurde linkin parki, bleed it out

tead seda tunnet, kui karvad tõusevad püsti,
ajavad ennast maast lahti ja vaatavad ülesse.

tead seda tunnet, kui su keha läbib värin,
kui alasti lummehüppelt karvad vaatavad ülesse.

tead seda tunnet kui järsku hakkab kuumalt külm,
sest tajud ja kuuled muusikat nii head, et kananahk on üll.

sinu muusika, meie eelmise õhtu kogetud imed,
mõte, mu värinad, meenuvad, kui karvad kisavad su nime.


/ nagu korralikus kokaraamatus ikka, teksti juurde sobib linkin parki, bleed it out. /

kirjutasin mihklile sõnu

/ kuid mingi hetk läks juhe kokku ja tegin selle karmi loo peale hoopis ühe lastelaulu: /

salm:
bämbid söövad rohtu jõekaldal
hundionu ootab põõstastes
tal on nälg ja kohe kallal
on ta kitsekestel rebides

preref:
nii kui üks neist püüab põgeneda, selja murrab tal
kõiki hambaid kasutades, närib lõrinal

ref:
see veri bämbi sees on soe ja magus
luuüdi bämbidel nii õrn ja nii palju
seepärast kütib ta
vaid bämbit lürinaal

salm:
bämbid söövad rohtu jõekaldal
ohtu ei taju nad ja maldab
hundonu veidikene oodata
kuni bämbi liha jälle süüa saab

preref: sama

ref: sama

blogu - kajastused trükimeeidas

näedsiis, vähemalt kaks ajalehte on mu blogu üles korjanud ning mingil viisil ka kajastanud: päevaleht ja sl õhtuleht.

blogu on loetud pea 300 erinevaid IP aadressi pealt ning klikke on kogunenud nii napilt üle 1400. lahja ühe veebilehe jaoks, kuid palju on ühe keskmise luulekogu tiraaž: 300 - 600?

/ jälle pole midagi pealkirjaks panna ega kommentaariks tegelikult, aga meeldib, endale /

tsärgiqõ

kodune kasvatus on liigutustes
on kõnemaneeris ja liigestes
kodune kasvatus on soolikates
on hambakatus ja riietes

ma hakkan näitlejaks ja alla joon
söön kasvatust ja neelatan
kuni alles on vaid räme loom
ma röögin, solvan, peeretan

mu senine vabadus on vangla
olla armas, hea ja lootustandev
kuid seda mida elult saada
võib pakkuda ja tahta vaid loomulikult langev

nii õpingi ma elu tundma
kuidas elatakse siin või seal
kuidas tibi mängib golfi
või kuidas võtab suhu laua pealt

/ veel midagi nädalavahetusest - muutmata kujul, ropp ja toores, ja nii ta siia saabki /

---

/ võinoh, hea küll... paneme siia ka siis 'kohitud' versiooni, mis ei ütle nii otse või on lihtsalt... võibolla pehmele hingele loetavam /

kodune kasvatus on liigutustes
on kõnemaneeris ja liigestes
kodune kasvatus mu pingutustes
on hambakatus ja riietes

ma hakkan näitlejaks ja alla joon
söön kasvatust ja neelatan
kuni alles on vaid räme loom
ma röögin solvan peeretan

nii õpingi ma elu tundma
kuidas elatakse siin või sealpool piire
kuidas tibi mängib niidul golfi
või kuis enda rüppe kisub ihast tiine

/ tegeliklt võiks viimane valik olla see... et võtta kolmas salm tegelikult ära ning... võibolla keerata viimasesse rämedus tagasi /

lakun su kehalt higi
nagu homset poleks
hammustan su valget kaela
nagu homset poleks
nutan kui su ära saadan
sest homset pole
ja kui õhtul hakkan jooma
tean et homset pole

sest hommikul mind ootab taat
ootab lambakäärid peos
ning pärast lapiliste laat
mu ema nutab kui ta peod
mu põski hellalt hoiavad
kui pisarates hoiatab:

tagumised tapetakse
esimesed surma saavad
keskmised ehk koju tulevad
kuid terveks jääd sa tagalas

/ midagi nädalavahetusest /

korstnasse

raamistiku laguproduktid
settetiik nagu lobudik luhal
ro-roostes parmupilli hüüd
mööda tühja raba kaigub

hingedelt on lääpas põhilüüs
saastejaamas tühjad käigud
paar bakterit veel elavad
ja söövad tuumaseeni allveelaevas

seal reaktoris on soe
nagu kodus, praksuva pliidi ees istudes
vaatas laps leekidesse ja mõtles
kuhu kaob see tuli nagu elu



/ vahelduseks midagi päris lampi, sest hommikud ei ole minu rida /

põrutades vastu puud
või pigem sinna sisse
ning kokku kolme peaga järjest
leiame tee äärest kolm risti

ning kõik kolm
vaatavad ühe tähe poole
mis tegelikult pole üks
vaid hoopis kolme tähega
tripolaarne süsteem

kurb on et keegi ei teagi
et selle avastanud teadlane
andis tähtedele nimed B, M ja W

üks viimase aja võimsamaid lauseid

ma tulen ja ajan su märjaks



/ tegelikult lugesin merilyni tekstidest 'ma tulen ja sajan su märjaks' aga nii on minuarust parem, ähvardavam /

blogijad leidsid mu isa ülesse :)

lõpeks olen ma leidnud, et ka mu lihane isa on leidnud kajastamist blogisfääris (seejuures oma koolituste kvaliteedi osas äärmiselt teenitult) nimelt meriti ja kuldari blogis, kuidas nad sepatalus rauda tagumas käisid.

:)

pamp mu peas
ajukooreta hallollus
kuid teab
oi kuidas teab
kus kurat on lollus
ning kuhu mind jooma ta veab

eile lõikasin näppu
täna lõikasin samasse haava teist korda veel

/ emo /

porno

lisades koma vahele: panen imeks

ma keeran vasakule,
sest paremal on igav,
kuid vasakul on naised, kurat ja viin.

ma keeran paremale,
sest vasakul on vigad
ning paremal on kainus, elu, ta liin.

kuid kaua pendeldada võtan veel,
sest vanus ütleb vali raisk!
ja valin.
on elu elupõrgus piin,
kuid veidi pendeldan ma veel,
sest tundub pererüpp liig kasin.


/ kuus kannu... oli kellegi piir, kuid palju mul on, kuus kuud? /

mu hing on täna haige
aga võibolla pole kah
võibolla lihtsalt urgitseb midagi
ja kuigi olen päris kaine
ei püüagi ma olla
kuigi võiks
kuigi uurida võiks väljagi
mis viga on mul olla

lumi kui valge roos
nii puhas ja vaikne
mu süles

lumi kui valge liiv
mul särab
kivide vahel

see rand on nii vaikne
kas jääs
või tuuleta liivas
on rahu

see suvi või tali
või päev
sind endaga siia
ma palun

mõnusalt kaugel

blogu - nädal täis ja lehitsemiste arv üle tuhande

noniih, blogu on nädala avalikult veebis rippunud, tagasiside on põhiliselt positiivne olnud ning külastusi (erinevaid lehe vaatamisi) on kogunenud üle tuhande. huvitav oleks teada, kui palju võiks erineda võrgukogu statistika paberkogu omast, ehk kui palju inimesi lehitseksid ühte trükivärsket kogu selle esimese nädala jooksul... seejuures ei saa ma märkimata jätta, et ühtegi blogu arvustust ajalehtede kultuurilisades või mujal trükimeedias pole ju ilmunud.

igatahes! siinkohal loen ma oma blogu idee ja projekti õnnestunuks. tekstid said välja, neid on praeguseks lugenud paras ports inimesi ning toimetajate ja minu enda jaoks oli eriti huvitav näha, milline on valiku teinud inimeste maitse ja mil määral see maitse teiste valijatega lõikus. aitäh kõigile, kes valisid, aitasid ja lugesid :)