ma unistan oma päevad mööda -
hommikukohv ja ajaleht,
veel veidi ja lõuna ja tööga
saab jättagi hüvasti,
sest kõik on mul teht.

kuigi pole ju.

vaid kell saanud seitseteist
ja seda oodanud kui reedet
ja palgapäeva, puhkuseid
ja jõule, mitte aastaloomet
ega uusi tuure

meil päevad unistatud läbi on
oodates kui millegi lõppemist
justkui puurirotid surma
ja mitte seda et tulla
võiks suurem kass kellega kakelda!

/ aines tuli siit ... kuigi ainesel pole vigagi või mis :P /

/ noh, kontorirotid /

/ teksti lõppu võib lugedes 'raisk' karjuda /