oleme 30 aastat
vabad olnud -
miskipärast oleme
valinud vabaduse
mitte tegeleda
ühiskondliku sidususe
ja kollektiivse empaatia
kasvatamisega

teema olulisus
on varem end näidanud -
pandeemia asjatud surmad
ei ole esimene märk

pärnu-kandi salaviina surmad
ida-viru narkosurmad
pedagoogide nörritavad palgad
viies kolonn ja aprillimäsu
hooldekodude nüri seis
puuetega inimeste kaasatus
pensionärid, päästjad ja õed
maapiirkondade trööstitus -
kõik see
on meie silmadele näha

me lihtsalt pole sellega
viimased 30 aastat tegelenud

lihtsam on… telekat vaadata

meie ühiskonna sidusus
pole üksikute poliitikute vastutus
see on meie kõigi vastutus

mõelda vahel
nende teemade peale
või vähemalt valida poliitikuid
kes nendest asjadest
mööda ei vaata

vastutus
vahel lihtsalt naaber ära kuulata