esmaspäev, veebruar 11, 2019

Voikla Hammas-Õun

Kuuldavasti olid Voikla hiie õunapuudel jõuga viljad, palju nad ei kandnud, õunu ka rahvas ei söönud, sest õunad olid pigem hapud ning metsahaldjate pahura ja kartliku loomuga kippusid vastu hammustama.

Küpsedes veeresida nada alati kiirelt laiali ning peale talve lume alt välja sulades kasvasid neile ka väikesed kämblad ja loibade moodi jäsemed - liikumiseks nad neid väga ei kasutanud, pigem meeldis neile siili moodi kerra tõmmata ja ringi veereda. Jäsemete abil otsisid nad pigem pelgupaika puude otsas ning kasutasid neid selleks, et Voikla jõues supeldes mitte liialt allavoolu ära triivida.

Aja jooksul jäi neid vähemaks, sest rahvas neid teravate hammaste tõttu ei sallinud ning peale seda, kui hiis maha raiuti, ei jäänud sinna ka õunapuid ning asurkonnale lisa ei sündinud.

Küll aga juhtus 2002. aastal kurb lugu, kui üks joobnud külaline Zavoodi kõrtsis peldiku seina peitunud haigutavale hammas-õunale midagi hammastevahele pistis.

Postimehes ilmus hiljem lugu arusaamatust juhtumist, kuidas noormees justkui paberihundi kätte oli jäänud ning seda vürtsitasid kiirabitöötajate hämmeldunud kommentaarid vigastuste tehnilisest ja müstilisest iseloomust.

Peale seda juhtumit, pole ühtegi Voikla Hammas-Õuna ning inimese ristumist täheldatud. Kuid WCdes tasub ikka ettevaatlik olla.

Kommentaare ei ole: