kunagi kõndis
üks noormees
muretult

suure tormiga
lossitänavast
ülesse

üks tormi-iil
haaras katuseplaadi
ja kukutas

plaat purunes
poisi seljataga
maas

poiss
ei märganud

kuid sekund võinuks
otsustada
teisiti

--

kunagi kõndis
üks naabrimutt
muretult

päikselise ilmaga
läks heinamaalt
mööda kruusa

üks palgiauto
sõitis mööda
ja kukutas

palk kukkus
ja naine lebas
maas

ta suri
silmapilkselt

kuid võinuks otsustada
teisiti
see sekund

--

kunagi kõndisin
üle ansipi silla
muretult

läksin tööle
päikselise ilmaga
üle selle silla

seisatasin
ja vaatasin
päris pikalt

mu pilk kukkus
taevast
jõeni

ma läksin edasi
jõudsin tööle
ja sellest sai väga kordaläinud päev



/ sekund ei otsustanud siin vist midagi /

/ pühendusega kalamehele /