suvised vihmad

ma käega silitan üle su naha,
üle märja pinna puhub vesi
suletud silmil,
vaadates taha,
tundub, et vaatab veel keegi.

miski kolmas ja veidike segav,
vaatamas tagant,
tekitab süüme
ja polegi midagi teha,
et minevik lämmatab edasipüüde.