fotosid

NAK käis Tallinnas
irja abiellus
ärkasin irja pulmas
ja rollo pulmas
ja gaudeamus

- nii, et
omad kahte meest,
kahte partnerit,
kaht südant,
kahte tõivetit -
mis tunne on?

- sitt, süümekad,
mõlema ees
ja räbalad,
sest rebin enda
ja nende hingi
ribadeks...

/ aines kadrilt /

unistustel tallumisest

yeats kirjutas midagi unistustel tallumisest,
ma ei suuda aga ridagi mõelda sellest nii kergelt.

kas puudu geniaalsusest või tippides tuhmunult hingeta,
et kantud raskemeelsusest, nii lihtsalt ma eal ei kirjuta.


/ ja uskuge mind yeats on ! ... ah, te ju usute niigi /

tartu maantee marss

oi, meile meeldib kaevata,
sest põnev see, on teadmata,
mis labida alt avaneb.

kas torud seal või kruus või miin,
sest tänavad meil tõesti siin
on väga rikkalikud küll.

meil kõigil kopad eeski on,
sest kaevurland ju eesti on,
ka toompääl pommiauk on suur,
nii sütitav poliitkultuur.


/ nojah... pmst võiks esimesed kaks salmi kokku kirjutada: /

oi, meile meeldib kaevata,
sest põnev see, on teadmata,
kas torud all või kruus või miin,
on pinnas rikkalik meil siin.

meil kõigil kopad eeski on,
sest kaevurland ju eesti on,
ka toompääl pommiauk on suur,
nii sütitav poliitkultuur.

elu sööb inimest
vahel seest poolt
nagu õunauss õuna

väljas on väike auk
ja seest päris tühi
ja kui midagi on
on seegi vaid mäda
ja roiskunud mõru

hammustad
ja sülitad ainult

rikkudes traditsiooni, kirjutasin teksti

Igatahes... mingi lugu mängib, mis pani võmmu kuklasse ja seda õiges suunas.

Vaatamata pohmakale - ja ma ei või, pühapäeva õhtud pole tõesti joomiseks - vaatamata pohmakale, on olemine päris mõnus, sest Coldplay 'Till Kingdom Come'is lihtsalt on midagi, mis kohati annab lootust ja lööb ka tänase pilves silmapiiri selgemaks.

Ja nii, tundes end küll täiesti 'crap'isti ma kirjutangi. Kuulan positiivsust ja vaatan pilvi. Mitte, et see kõik maailma ja selle asju paremaks muudaks, aga tunne on ikkagi selline, et ma saan hakkama... me saame hakkama (nagu ka chalice laulab). Jah, kõik saavad, ka need saavad, kes arvavad, et nad ei saa, või isegi kelle puhul teised arvavad, et ei saa. Küll saavad.

Näedsa, korraks vaatas isegi päike pilve vahelt väla ning lõi Jaani kiriku ja Tartu vanalinna heledamaks. See ongi naljakas, et vaade linnale läheb kokku mu enesetundega... See on kuidagi kurnatud - pikast suvest väsinud linn, mis on sügise poole kaldus nagu leinapajud Emajõe kohale. Emajõgi ise tundub porine ja peaaegu seisev... nagu vanainimese vaevaline kulgemine tema elupäevade lõpu poole.

Selle kurnatuse ja paratamatu sügiseootuse kohal on aga midagi heledamat, küll udune ja hallikaspilves ilm, kuid ka paar helgemat rünka ning valendavad majaseinad ja kirikutornid... kellegi rõõmsam hingus on puhunud korra või kaks ning selle vanainimese silmadesse sära toonud.

Ning tõsi ta on, varsti on ju tudengid siin... veel selle nädala lõpus lööb jälle kord koolikell ning Atlantis rõõmustab kui puhtaks pestud lumepall - on temagi ju valgem ning käive kasvab vaesuvate tudengite arvelt jõudsasti :D Aga tudengitel pole sellest miskit, raha kui selline pole Tartu vaimule kunagi oluline olnud. Tartu vaimu silmad lähevadki särama kui tudengid jälle linna saabuvad, see on kui lapselaste tagasitulek oma toitva vanaema juurde. Tuba ja isegi pliidialune saavad midagi täis, mida võib nimetada täiesti kindlalt siiraks rõõmuks ja selgeks elujõuks... Ilus on see.

Ja nii juhtubki, et Tartus algab selle sügisega teine kevad, mille õied on inimeste silmades ja südametes ning mille tulemuseks on kätel sulav lumi, siis kui väljas on talv ning tudengil midagi süüa pole, aga süda on tal ikka soe.

Vot sellised mõtted, siin ja praegu... ja jälle käib päike väljas... ning emajõgigi kiirendab voolu.

luule see ei ripu tuules,
vaid maas ja puudes, su huultes ja luules...
jah, luules endas, sest kus mujal ta rippuda saakski.

nahkhiirena tagurpidi kardinates,
või blaa blaa blaa blaaas,
oleks imelik suhkrus ja maasikates
nii, et luules, vaid luules ta saab.

/ täna kirjutame kräppi, või noh, nagu alati :) /

rahvusvahelised suhted

ma oodates faxi,
veidike närveldan,
sest oodates saaki -
näppudel trummeldan.

ja siis tema tuleb!
ja oi, kuidas tuleb!
tal meetreid on viis
ja sõnad kursiiv!

õhinal sõnatu,
lugedes kahvatun,
paber on raisatud -
vene keel mõistmatu.

- lähme magama

- kui sa oleksid siin,
siis ütleksin jah,
kui pole ka siin,
siis ikkagi jah,
sest magama sinuga,
alati plikuška :P


/ aines miskist mölast kadriga /

kuidas surra

vanaema mees
oli juba enne surnud,
kui ta seda märgata jõudis.

vanaema vend
haigevoodis kaua kustus
kuni temagi toonela jõudis.

mina, kui see ees
läheks kui ta mees
sest tema just äkitselt
teise kuid aeglaselt manala nõudis.

üksi on mul olla
ega muud ei olegi

eile öösel kippus koledaks minema
aga õnneks taipasin magama minna

sihitu tunne on
kahtlused karjääri
eesmärkide
riimide osas

lein on ikka veel peal

keppi pole saanud kaua
inimese käest keda armastaks
keda hoida tahaks kauem
kui suguühe kestab...

sellest on pool aastat möödas

ühesõnaga
üks tüüpilselt halb periood
mis üle läheb

kõik kohutav tohuvapohu

kas tulen või lähen
kas keerutan kohapeal ringi
kas saatus mu kätes
või sinul või sooääre Imbil

või sunnib veel keegi?
miks muidu ma soomale sohu
torman
ja laugastepeeglis
on telefon levist mul väljas...

ma valan läpparist vett
pohlad ja klahvid ajavad juuri
mis muhvi siin mülkas küll hängin!?



/ kusjuures, ei ole kogu kohutav tohuvapohu vaid just kõik/

lihtsalt tunne ja mälestus...

on meenutada sind ju küll,
sest ilus oli meil ju koos.
meil oli soe ka siis kui külm,
sest lihtsalt olime ju koos.

me armastus meid päevi toitis,
meid hoidsid saatus, jumalad
ning kui ka öö meil lõpuks koitis,
me õnnelikud, rumalad.

ei näinud huku punast kuma,
ei tundnud surma õhkamist,
ei võõristanud tundmatuna
me lahkumist, me teineteist.


/ jah, nii ongi, suht mõtteta tunne ja mälestus, mis ehk isegi teistele hoomamatu... seega sõnad, sõnad, sõnad ja kõik /

mandariini tahad?

- mandariini tahad?
- jah, see sinust armas...

sest täna istun päris üksi,
päris üksi neljas toas,
on libakevad väljas sügis,
see mandariin teeks mulle head.


/ kadri pakkus mandariini... /

kadrike

ma mõtlesin sul praegu, tead,
kuis viibisime manijal.
kuis uskudes me lootsime,
et armastus võib leida tee
me mõlemate südame.

/ kuid südameil meil teised teed... /

kuulujuttude maailmaparanduslikest omadustest

kuulujutud
tõesti ei paranda maailma.
vaid idikad elavad kaasa,
kui liim sülge pritsib,
või chick sirvib justi,
et mutike, kodukann,
skinn teaksid just siis,
kes juhivad ilma,
et nemad saaks pihta.

/ kuulujutud - mõte vahuri viimasest kommentaarist eelmisele kandele /

hüüdlausete maailmaparanduslikest omadustest

hüüdlaused
tõesti ei paranda maailma.
vaid idikad elavad kaasa,
kui poliitik teeb sõnu,
suuri ja kõvu,
et mutike, veteran,
skinn haaraks tõru
ja kaugelt siis viskaks,
et keegi saaks pihta.

segadus repressioonide aluse ja sihitisega

seal keegi väitis et
juudid küüditasid eestlasi
vist ilmne meelepett
on see või lollus tõesti nii
osavalt on vahetanud
grammatilisi subjekte ja objekte

ehk siis
alus küüditas sihitist
ehk NSVL küüditas eestlast
ning kui poleks olnud juute
nagu Lotmani Bronšteini või Calebit
poleks me olnud NSVEliit
vaid harimatu alamklass nagu palju kiidet orja-aal

nii et kes siis
hoidis meie rahvast punases hakklihamasinas


/ See link seal üleval viitab Vahuri blogi ühele postimisele, kus keegi kommentaator on ilmselt maailma asjadest päris valesti aru saanud...

Igatahes, mõeldes Kalevile ja ta poegadele ning kuidas ta tuleb Eesti põlve uueks looma, siis on vist tulnud küll aeg uute põlvede jaoks, kuid mitte Kalev vaid Olev on tulnud...

Selline tunne, et Eesti juurikas on ikka pehkinud küll. Kalevi poeg oli vägistaja, vägivallatseja ja juhmard, tugev ja loll (nagu postimehe koomiksid iseloomustavad karusid). Olevi poeg täna siis... on kahjuks vist hitlerjuugendi taustaga ja üldse tore kiilaks pöetud peaga poiss, kellel on probleem juutidega ning seisab vaid siis kui ta kellelegi molli saab anda?

PS. Selle kommentaatori kohta võin öelda nii palju, et tutvunud tema blogiga, on tal palju huvitavaid, häid, õigeid, muidugi ka täeisti naaivseid ning vandenõuteoreetilisi mõtteid. Seejuures jääbki arusaamatuks... miks sellel toredal inimesel probleem juutidega on (võibolla on see tõesti vaid minu ettekujutus, kuid nimelt selline mulje mulle jäi, kui ma ta postitusi lugesin ning siin ja seal ka kommentaare).

Kas tõesti Iisraeli vägivald ja Lähis-Ida konflikt on motivaatoriks? See pole minuarust piisav. Mulle samuti ei meeldi vägivald, ükskõik milline vägivald või kelle poolt rakendatud. Kuid kui võtta ühe valitsuse pahateod ning sellega üheselt tembeldada kogu rahvast, siis peaks küll maailmas ju kõiki vihkama, või mis? Ning Eestlaste seisukohast on neid rahvaid keda sel juhul vihata ju kümneid teisi, võtke ajalooõpik ette. Ühesõnaga, konstruktiivsust paluks... ja tervet mõistust.

PPS. Mina ei salli rumalaid ja vägivaldseid inimesi ning valitsusi.

PPS... pidin ainult riime kirjutama, aga siin ei saanud lõugu koos hoida ning tegelikult tahtsin öelda, et see riim seal üleval on alles toorik... peaks rütmi ja sõnastust lihvima ning ehk mõtte paremini esile tooma. /

suusaekstreemspordist

suusad ja vesi,
suusad ja lumi,
suusad ja liiv,
on suusad see viiv
su elu ja kiirus,
kas aeglus või kulgus
ning naeratus suul
olgu soolane, lõikav või kõrvetav tuul

raibemasekas on peal

masendavalt mögajälk,
oksendades sõnu ja mõtteid,
tahan röökida, mis värk,
aga ei saa, on tõkked ja vastutus pärss

---

vist nutta ja juua
ei saa ega taha
ja röökides lüüa
ei tea mida teha

mind masendus kepib
ning vastutus teibib
me üldse ei ühti
nad apua reiping...

---

/ andrale meeldis see versioon /

tahaks vist nutta ja juua
aga ei saa ega taha
ja röökides lüüa
ei tea mida teha

sest pole siin üksi
mind masendus kepib
me üldse ei ühti
ja vastutus rebib

mulle aitab, võtku või jätku

ja järgi ei anna sa raasugi,
sul uhkust on palju ja jäikust,
ei leebu, ei andesta põrmugi.

ei tasanda häält,
ei pööra teist põske,
ei leebu, kas näed,
on suva, et kõnged,
et pärast sa nutad,
ta pärast sa nutad,
ja enesepärast -
küll pärast sa näed.


/ kahe pohhui asemele, suva ja ükskõik, aga võibolla ka mitte... igatahes kadrile /

saikodeisimei

- räägi uudiseid.
- millest?
- vilnius, tripp, saksmann, kepp?
- loll, ta alles täna tuli, nunnu endiselt
- nonii, striptiis ja kuna siis te panete
- mine persse

sveni ainetel

õhtu, pühapäev,
pidu ei hüüa tulles.

hommik, esmaspäev,
täis kutt ei seisa püsti.

scary but beutiful...
living but peaceful,
some candles here
and the blossomy smell of fresh graves

it is how you see
and love the life,
even when the death
is holding hands with you...

/ miski sama pilt eileööst... küll mitte sama tekst, aga eesti keeles /

hirmus ja ilus
elus ja rahulik
mõni küünal
ja pimedas õitsevad lilled

siin seisatab aeg
ja mõtted on rahus
elu kui pidurduv laev
lõhnab värskete haudade mõdus

tartust

siit keegi lahkub vist ilmega
vist lähebki tallinna poole
võiks minna kaasa ta pilvega
kuid pole mul tumediad toone

ma

kuulan ära ja mõtlen,
kui on midagi öelda,
ütlen.

kividega...

pedesid ja lespi
kellest pole puudus
islamiriik eesti
loopida võib surnuks

varsti saatust sama
jagab üksikema
iga nats võib taha
panna nelja keha

/ puhh... nelja... kana, rebast, reha, lehma, ahvi, siga, meha... no keda?/

/ ühesõnaga kogu selle masenduse keskele kihvatas mul laupäeval, kuuldes päevakajalisi uudiseid ning õhtul üht natsi hüüdmas: "sieg heil!" keegi võiks neile vähemalt selle fraasi eesti keelde tõlkida... /

rinnakorv ragiseb

aaaaaaaah
ma ei saaaaaaaah
ei tahaaaaaah
mi äraaaaaaah
ma ei saaaaaaaah
paluuuuuuuuuuuun

---

ära äga kui on valus
ära palu kui on valus
ära vingu munad pihus
kui su higne tera ihub
surm või naine teisi nikub
õige mees ei nuta pihku


/ nutta tihku? /

vot nii

vot nii
elukene veerebki
kellel õhtusse
kellel päevast päeva
minul aga
igatahes edasi

lein on huvitav tunne
tunnen puudust
tahan minema
sest tagasi
ju nii kui nii ei saa

mul on nüüd varsti armastust ja hellust vaja, aga selleks pean samuti endaga tööd tegema, punnima aga ei hakka... sest praegu on hetk, kus ma isegi ei taha vist seda, kuigi tõesti oleks vaja

naljaks, et ma üldse nii mõtlen

mingi külm olem vaatab mu vrakki kõrvalt ja mõtleb, millise suurusega võtit kasutada, et mingid teljed sirgu väänata ja poldid kinni tõmmata. millist õli sisse valada, et järgmise kuumenemise korral korgid läbi ei põleks ja kolvid kinni ei jookseks.

reede 11

mödub päev ja mälu
miski kergeneb
hajumas on hägu
elu edeneb

vanaisa kadu
lahtub meeltesse
kuigi mulla manu
kisub reedetel

iseendale

mul polegi midagi öelda, lihtne, seega mölan endaette, veidi segaseid sõnu, et mõnu oleks vaid endal... ja teisi palju ei häiriks.

kes ma olen ja miks, kuidas mu elu veereb ja kuhu, kas surres olen uhke või lihtsalt külm, sest miskit pole maha jätta...

pean plaani elama, et miskit siiski oleks.

viin

mulksub
kurgus

lihtsad tõed... ja soovitused

inimesed surevad
mu vanaisa suri
enne teda paljud teised

elu läheb edasi
ka ilma temata
ka ilma sinuta...

surnut pestakse viinaga
0.75 liitrit
enamus kaussi
ülejäänud endale kurku
ka käterätt kaussi
hõõruma peab
üle kere
kehavedelikud enne aga suurema veega...

eestlased kardavad surnuid
mina kah
aga pole vaja
jahe nahk on harjumatu
aga ilmselt loomulik

peaks lapsi tegema
siis saab keegi sindki pesta
ja hoida...
vanaema on sugulastesse mässitud praegu

alati kanna endaga
paari puhtaid aluspükse kaasas,
riietajal on neid vaja.

112 annab ka organisatoorseid juhiseid
checklist on hea ja mõõdukalt kaine pea,
selles osas ole pesemisel tähelepanelik.

nuta siis,
kui olulisemat teha pole
mingi hetk aga tee seda kindlasti

/ mingi hetk kirjutan ka checklisti siia... võibolla on kellelgi kunagi vaja, bürot on mõõdukalt /

aga ma nüüd kohvile, eksju

- ma nüüd õue

- head õhtut sulle
mul on aga tunne
et peaks isegi minema
et kellegagi kohtuda
juttu puhuda ja ... õhtuses õhus lahtuda

tead, see üksildus on kui seltskonnas lahustuv kristall
see on nukrus, elumured ja päevakoorem, mis on kusagil all
ja mitte su juures... see lahustub ja seega on joodavam

/ kadrile /

kontorirottidest rätsepad

jah... kontrorirotid
klammerdajatega,
ruudulise riide
ja triikraudadega

ja kotid pärast on riide alla
vallatult vaba langemisega,
sest aluskaid keegi ei kanna
ju ometi kildile alla :P

aga ma nüüd pessu, eksju

- aga ma nüüd pessu eksju
varsti tagasi

- ma ei hoia sind kinni
mu armas
ma ei hoia sind kunagi kinni

ja ei oota
ja kohusta
ja loota ei ohusta
endale silmi
mis vaataks mind hellalt olles su küljes kinni

/ kadrile /

mu armas

mu armas...
te naeratus soendab mind ikka veel,
ka siis, kui lahknenud me teed
ja suhelda saab tõesti ainult kirja teel.

ma kisan enda tühjaks,
tühjaks nagu solgiämbri,
sinna öökida võid tühjaks
ka sina end,
eelmistele järgi.

nii et kalla end mu armas
kogu oma sopp ja risu,
et ka mulle luua isu
enda sisu
sinusse valada.


/ mingi alge loost 'all cried out' - fink /

/ 'ropp ja risu ... enda sisu' või 'sopp ja sisu ... enda risu'? /

/ 8-8-8-4-6 teine versioon on 7-8-8-4-6 enda -> end ning end maha /

/ vahuri töötlus sellest tekstist (avaldatud vahuri loata): /

tühja solgiämbri lõhn
seguneb läheneva kevade lõhnaga
peaaegu libisen trepil
see äravalamine oli nagu meie...

suudleva, tudengi ja ülise kooliga

sa võiksid tartus olla,
mul tuli jalutamise isu,
ma tõttangi uksest välja,
aga... üksi ei taha ma minna.

tule siia,
lase endast hoolida,
lase endaga loovida
tartu hooleta tänavail,
et linn me suudluse
ülistaks koolide kooliga.

MM

teeks nii, et ei mölise eks
lihtsalt suu kinni - zõpp!!
eeEE-EEi, vait kurat! sest
muidu ongi su lõpp! ja minul! ja nendel! ja teistel! ja kõigel!
me närv on nii pingul, et katkeb sel hetkel, kui asjata vingud!

... aga kallis, kas sa võiksid oma toolijala mu käe pealt ära võtta.


/ ühesõnaga, sinna oleks vaja midagi abielusuhtest... midgi räigemat/sobivamat/absurdsemat kui toolijalg käel... midagi sarnast,
et... ee... - vabandage,
võtke oma kirves mu kaelalt /

tähe... tolm?

tule, mu täht,
langev ja pehkind.
kaua on näht,
kuidas kukkund ja tõusnud
ning taas oled langemas maale.

tule, mu täht,
langev ja pehkind.
silitan pääd,
kuidas lõppend su tõusud
ja tähemuld kuulumas maale.

the sex, that wasn't had

priit mõtleb seksile, mis toimus küll temaga, ning seksides temaga, see oli ja polnud ja võibolla tulnud, kui tahtnud ja saanud ta oleks, ei teinud.	bussihääled on mootori müha või mobiilihelin tagareas bussis on liiga vali liiga surnud vaikus istud seal siis kangelt keset võõrkeelset lastelalinat ja mõtled suurelt seksile mida eile ei olnud
/ arstionu /	/ oryx /

eesti luulemaastikust

vana kala: "sitt ja sitt! teil pole luulehaisugi!"
jaan pehk: "ma kirjutan, sest varupink on lühike."
arstionu: "ma kirjutan, sest lihtsalt tahan, lugege või lugege."


/ tõsi ta on... häid on vähe, kui üldse, mingi laamendamine käib, roppus müüb ikka veel, iga mats, kes tähti tunneb, kirjutab ja annab välja... ma täitsa mõistan me kalade masendust... /

sõrmenips

tuleb higisest peost

vanarahvas ütles, kui... siis...

suu on sülge täis,
sülita

maalides mälu (suvevihmade jätk)

maalides mälu,
langeb vesi
ja alkoholhägu
kuid kindlalt
ka sina
ja piisalt,
et olla märg,
nagu veri
ja soe kui mina

suvised vihmad

ma käega silitan üle su naha,
üle märja pinna puhub vesi
suletud silmil,
vaadates taha,
tundub, et vaatab veel keegi.

miski kolmas ja veidike segav,
vaatamas tagant,
tekitab süüme
ja polegi midagi teha,
et minevik lämmatab edasipüüde.

pilved purjetavad
tartu kohal
paremalt vasakule
jõgi on tüüne

seal kusagil on
üks lapike treppi
mis näinud on sind
kuid veel mitte mind...

vihmapiisad su näol ja nahal

taevast kallab ja torudest vihma,
huuled ja käed ning sina ja mina,
tilkuvad juuksed, kampsun ja särk,
veenire rinnal, mis kõver kui välk,
on kehadel valgus ja tänaval hoov,
hammaste arm, vingub vaagnates soov,
pinge kui rajus erootika filmis,
sihtides pilku sa pilukil silmi:

"kas hull oled mees,
mis kurat sa teed?
ära helista mulle,
sest vastata sulle
ei kavatse kindlasti nädala veel."



/ andrale ei meeldi sõna niuded... panin siis 'niutsub niuetes soov' asemele 'vingub vaagnates soov' /

meie sotsiaalpoliitika suunab

meie sotsiaalpoliitika suunab

noorõpetajad
prostideks,
politseinikud
diilereiks,
tuletõrjujad
süütajaiks

mul aga,
on haridus käes,
turvamees ukse ees
ning tiskres
on majad tulekindlad.

kaks poolust, mis tõukuvad

kaks poolust, mis tõukuvad,
vaikus, lõugav,
vihavalu ja armastus,

lahtise käega vastu nägu,
iseendale, rebides veriseks:

raisk! ärka ülesse!
haletse kedagi teist, mõnda kodutut või koera!
raisk! ärka ülesse!

juba läks...
aitäh.

suitsetamine vs suuseks

suitsetamine ja suuseks on sarnased,
sest mõlemad on sotsiaalsed tegevused.
midagi imetakse ja pistetakse suhu
ning mõlemad kärbivad söögile isu.

samas on tubakas tappev tervisele,
suuseks aga toitvam, rõõmsam ka teistele.
ja ikkagi pole suitsetamine taunitud,
kuigi põhjustab vähki, minett aga naudingut.

---

kus on kimumises see loogika?
tegeldes masturbatsiooniga,
on ilmne et suits kahjustab
ka neid kes ei suitseta,
masturbatsioon aga mitte...

---

nii, et!
sigaretid maha ja beebiõli pihku!
tanavatelt koristage konid!
tervis jääb meile!
suitsud teise ilma!
hoiatus -
ärge sihtige silma!

--

On viisakas pakkuda kellelegi sigaretti,
aga mitte minetti?
On viisakas küsida kelleletki sigaretti,
aga oraalset keppi?
miks ei?

tibidest

bimbo - tibi
himbo - meestibi
blowbo - meestibi mehele

toidumissa

toidumessil
tapeti lammas,
berliini missal
jumala tall.

/ või siis lihtsalt /

toidumissa,
jumala tall.

/ või /

berliner messe,
küüslaugu kaste,
agnus dei.