jätkuvalt mahe

oh, kuis siga lehekuul,
nii õrnalt armu laulis,
ta laul kui armas ööbikul,
nii ilus, suln ja kaunis.

Ta sopran altjad ruiged siin
nii kaugelt ära kuulda,
kui lihuniku muigel piik
seab söögitorus suunda.