Kes ma olen? Hullunud teadlane?
Suur ja kole oma ideedes, segane,
süüdi surmades, mis homme tulevad
õudsais nägudes, kui nad surevad,
mu töö neid tappes, vägistades elu,
murdes terveid, suuri, koledaid ja kenu
naisi, lapseohtu mehi, hävitades kehi,
ma vaatan tööd ja sellest olen segi.
Kes ma olen? karjun peeglisse.
Kes sa oled, karjub saatan mulle vastu,
rõve olend, kel sama nägu, ma vannun,
kui minul, mis ees, kuid tühjad silmad,
mustemad kui öö - ta sisse hingab
ja välja väävlit, mis elu närtsitab,
naha näolt sööb ning klaasi kortsutab -
pudeli, mis hoiab mu tööd, seda katku,
suitsust surmainglit, kes esimesena matku
mind ja teistest eemale, sest mõrtsukana
olen andnud teed ne surmale, ta emale...
Kes ma olen? karjun peeglisse,
pritsides väävlit ja sisse ma enam ei hingagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar