hunnik eilseid
see kõik on surnud aeg
pole enam olemas
tagasi ei tule

on vaid mälestus sellest
jahtuv jälg mõnedes ajudes
muinasjutt või kirjandus
kujutis želatiini kihi all
rida bitte magnetrajal
või silikoonis

aeg ise on aga läinud
seda pole enam olemas
tagasi ei tule
ja ka jäljed kustuvad kunagi

.

seega küsimus -
see aeg on surnud
ja mälestused kustuvad
siis miks me elame minevikus

hetk on siin ja praegu
aega on - aga ainult tulevikus
elu on
aga ainult tulevikus

hunnik eilseid aga...
see kõik on persekukkunud aeg

kuidas on võimalik
et keegi
vihkab omaenda juuri

oma ema venda perekonda
iseend või oma rahvast

üks üht
või teine teist
aga keegi vihkab
oma ema
venda
perekonda
või hoopis iseend

on siis ime
et mõni salgab juured
mõni keerab reeturiks?

ma olen lootnud
oma mälestuste peale
lohutust otsinud
esivanemate juurest
kõik on aga kadunud
mälu on liiga lühike
tuha all
kõik on külm
elu ja lõõmata niisked söed

...

- mälu pole
jumalat pole
ega armasust

on hallitus
ja keldri lõhn
ning kui ma suren
pole sedagi

see mis su sees elab on armastus

tahan mõelda et ka minu oma

et kord kui suren
jääb mu armastus su sisse
elab
kütab
ning kasvab koos sinuga nii
et ükskord armastab see lisaks sulle
ka sinu lapsi
ka nende lapsi
ja nende lapsi

mu poeg
ma armastan sind
mu armastus
jääb alati sinuga

ma loodan
et enamus asju
mida inimesed usuvad
on tõsi

aga kes teab

ma tean
et see, kes sa oled
on surnud

ja meelelahutuse
ja tähelepanu kõrvalejuhtimise kunst
on
on
on
kõik

hüpiknukul
võivad käes olla
maailma kõige teravamad käärid
aga need ei lõika niite
mis sund-sikutavad
ta valikuid

...
...

toetades
laua tagant tõusmata
vaikivat sõda

punane maja
on rolelise peal
mille all on sinine maja

Mulle meeldib väike Hiie.
Tule meile täna külla.

Tule meile täna külla,
teeme kohe suure peo!

Teeme kohe suure peo -
kõigil on siin tore olla!

Naabrid tulnud, terve küla -
pidu on siin meite meri!

Kui sa tahad aga  Hiie,
olla võime kahekesi.

Tule lihtsalt täna külla.
Mulle meeldib Hiie Liise.