raske mõelda
raske tunda
aju on kuival
kõik mu veri on mujal

ja veri nõuab
veri tahab
võtab olukorrast oma
sa ütled ei
ma vihastan
ja omaette onan

kurdid läinud külmad ilmad

habemed

kinnastest kui käed on ilma
märjad jalad külma saad

linnud läevad sitta neist
kortermajas küte maas

mul on suva lindudest
kõht on tühi
külm on kaa
külmunud on kartul maas

igikelts
pohhui mul neist lindudest

/ http://et.wikipedia.org/wiki/Kurdid /

rinnus raske
süda vajub
oma raskuse all kokku

mustaks auguks
neelab kogu
mu sees oleva valguse

mädanen seest
kustunud nutu niiskuses
vohavad pimedas

seened ja hallitus

mu silmad on kuivad
sest vesi on keldris

olen nagu igavene äike
kogu aeg
on munn mullas

katsu oma nägu

tunned kui pehme
on su põsk

nuusuta oma juukseid

kas tunned
kui hästi need lõhnavad

libista pöidlaga
üle huulte
kas need pole suudlemist väärt

aseta käsi
oma reie siseküljele
kas pole see sile
...
ja erutav

külmal on pühad

külm käsi pitsitab südant
katkiste akende sügise hingus
koduse sooja heidutav puudus
külmetab jalgu külmal on pühad

siin elas kunagi kevad
sulavad veed ja tärkamas muru
suvi käis külas ja andmis meil musu
ei enam
ei enam
ei enam

külm käsi pitsitab südant
tuul tuiskab kotte alt läbi
kõik näevad ja pole mul häbi
kõik minust lahkund kui külmal on pühad