mürgitaja (ma)

iga kord kui
kui tõukad mind eemale
neelan ma
teelusikatäie surma

vahel on
seda raske kanda
purgikaas lendab pealt
ja surm pritsib välja

must mürk
põletab kõik enda ümber
närbutab tahte
kõrvetab suhted
ja rikub riided

iga kord kui
kui tõukad mind eemale
neelan ma
teelusika täie surma
ja loodan, et
jõuan enda sees kanda

ühise kodu võtmed

su pikad ripsmed
pühivad üle mu põse
huuled peatuvad seal
ja jõuavad kõrvani

see meenutus kangastub
kui pühin käega
üle katkise kukla
vaatan punaseid sõrmi

katsun veel korra
sinna tabasid
su käest hetk tagasi
me ühise kodu võtmed

---

veri jookseb
katkise esihamba juurest
üle huule
mu lõuale

meenub me viimane
hingesoe suudlus
mille jätsid mu huultele
kuumema kui vere

augu mu naeratusse
jätsid su käest lastud
me ühise kodu
võtmed

vein ja vine
-> pohmakas