- miä tan maramaal tetti?
- nikotiin...

surm põhjas - ülijuht on tulekul

kordan end: "ülijuht on tulemas"

käes on aeg lastele riigimajandust õpetada

käes on aeg
lastele riigimajandust
õpetama hakata

liitmise
ja ettevõttemajanduse kõrvale
kõlavat retoorikat
seda kuidas vanaemalt
taskuraha välja rääkida

me lastest tuleb kõigist
"riigimehed" kasvatada
et lambanahas hunt
leiaks end omasuguste keskelt

kui ma
juba teist korda järjest
google'isse
"pei-da en-nast mu eest"
tagusin
sain aru
et on aeg
magama minna

tallinn-tartu pildikesi

südamemassaaž

meil bussis oli just narkar
kel õnnestus üledoos

mäo ristis tuli kiirabi
tüübile järgi



raisatud seeme

meil bussis
viimases pingis
imes üks tüdruk
just noormehel lahti



tüütus

meil bussis
keskmises pingis
magas üks tüüp
väga valjult
terve pika tee



ilu

meil bussis
avastas üks linnalaps
pool kogemata
heinamaa kohalt
päikesetõusu



hirm

meil bussis
põrus mõttes
üks tudeng
just eksamil läbi




õnn

meil bussis
hoidis õnn
tüdruku
ja poisi higisest käest

ootamatus

meil bussis
liikuvas peldikus
tekitas maanteejõnks
probleemi



tüdimus

meil bussis
üritas üks noormees
tulutult
magama jääda



pettumus

meil bussis
polnud netti



nauding

meil bussis
oli õlut küllaga
ning peldiku uks
lukust lahti

(teadmata et ees ootab jonnakas jõnks)



rutiin

meil bussis
kord nädalas
viibin alati ma
kordi kaks



võrdlus

meil bussis
polnud kunagi
mugav nagu rongis



pohmakas

meil bussis
loksutab



lootus

meil bussis
paistab aknast
mu tartu



indreku idee

meil bussis
võiks olla telefon
millega mäoristi
statika drive-in'i
burksi saaks tellida



tallinnlane

miks ma siin
bussis
tartusse sõidan?



vanasti

sai meil bussis
vara tallinna
ja hilja tartu tagasi



raisatud seeme vol2

ei juhtunud
meil bussis
vaid tartu-pärnu
liini peal



ülim pettumus

meil bussis
oli internett
kuid elektrit põl'd
ja akul jõudu



lootus paremale elule

meil bussis
kahel armunul
oli lootus
paremale elule



katastroof

meil bussis
paistis aknast
kraavi sõitnud
teine buss



osavad näpud

meil bussis
adavere tuuliku kandis
tuli ühel tüdrukul
ja pärast kodus ka

(alles seal oli seemnega pistmist)



meil bussis

oli hea seal
ja halb
tunde
päevi veedetud
ja loigus bussi all


/ narkarile, kes tõenäoliselt jättis täna oma elu või jätab mõni teine päev, kuid pigem mitte meie bussis. /

põhja-korea

Kim Il-sung
김일성
金日成
Suur Juht

Kim Jong-il
김정일
金正日
Kallis Juht

Kim Jong-un
김정은
金正恩
Hiilgav Seltsimees

Chojeondo
초전도
超導體
Ülijuht

/ praegu ETV's /

võlakriisis siplevale euroopale:

"LAENUAEG ON KÄES!"


/ korraks võiks selle aasta hirmsaima poodlemise poole tormates hoo maha võtta ja küsida endalt, kas kingitus võiks olla kallim, kui seda omaenda energia, tähelepanu, mõtete ja mis põhiline - teotahtega väärtustada.

ehk on aeg vanaemale sokid kududa?

enamus meist ei viitsi (elik hooli) nii palju. on ju lihtne minna poodi, see viis kuni viissada eurot kulutada mingi ülejärgmise asja peale:

"andke andeks, mul lihtsalt on muud targemat teha, kui oma vanaemale sokke kududa," - kas mitte? /

õde mängib saksamaal eestlast

/ elanud on ta seal küll juba seitse aastat. igatahes avastas üks teatritrupp, et tuleb sofi oksast teha ja ka tõetruuduse mõttes üks eestlane kusagilt leida - leidsid. /

kaadritagused mõtted
ja lootus
parematele unenägudele
ei muuda midagi

kõigutamatu reaalsus
ei paindu
elu ja suhete loogika vastu

1,5 + 1,5 on alasti 3



/ jääb loota vaid, et täna ühtegi head meest maha ei lastud /

kampaaniad
kergendavad iibeprobleemi
nagu palvetamine
peletab surma

/ geeniused pukis / 

putin saab rahupreemia

putin
saab rahupreemia

on sama hea
kui selle saab jumal

/ tõde pole absoluutne /

mulle meeldib, kui ma suudan luuletada

mulle meeldib
kui ma suudan luuletada
isegi halvasti

võime üldistada
kaob
kui olen väsinud

tööstress loob vajaduse
kõik sagarad
välja lülitada

loputada organi
suvalise seriaali
või halva raamatuga

- sellega ma lepin

kuid kas on normaalne
et ma armastan me tütart
rohkem kui ta ema






/ ja ei, ma pean silmas sootut armastust, mis seob su hinge teise külge. /



/ tagasi leppimiste juurde tulles - me võtame kergesti omaks rutiinid, ühiskondlikud ja perekondlikud kohustused, mustrid, kuidas lehm jõuab lauale ja sealt suhu, kõhtu, kuidas talvekummid vahetuvad või hommikune äratuskell defineerib päeva alguse - see kõik on normaalne.

kas peab - on mu küsimus. sama moodi nagu küsida võiks oma tunnete ja mõtete osas iga päev.

ma kadestan inimesi, kelle vabadus ja julgus olla vaba (näiteks liisingust või majalaenust) on suurem, kui mul. ma kadestan isegi heidikuid, kui neid nii üldse võib nimetada, sest palju meile tegelikult vaja on? kalli hinnaga ostetud nimi on ju tegelikult väärtusetu. /



/ oi, kuidas ma vahel endas vahel kahtlen. /

nukupead

nukupead
nukupead akvaariumis
terve akvaarium on täis
nukupead liivakastis
mänguasjakastis
vannis
keldris
pärakus
terve kelder on täis

miks üldse peaks keegi
pääle uudishimuliku lapse
nukult ta pea võtma

kreissaag
jube vibratsioon
läbi kondi

tüütu
nüride hammastega
täissöönud ämm

tuikav
tööstuspress
närvipõimikus

see hambaid lõhkuv
mitme litsi näoga
valu

/ mida sa teed kui valuvaigisti tekitab südame rütmihäireid ja morfiini enam ei anta? /

eestlane euroopas

on klassis
kui agar
viieline kitukas

/ loe silte, kui aru ei saa /

et rahandusministeerium

raha peale vihane on
poleks osanud oodata

/ poleks osanud oodata /

me päikseline vanamees
oma meeletute kätega
tõstab merest kui kahvaga
lapsi muulile tantsima

kuu hõbetab habemes
päike kuldab punavaid juukseid
ja kubemes
laulab akadeemiline naiskoor
me suurele südamele hümni

ta kõigile tuttav naeratus
ja kassina kissis silmad
näitavad mis loomast
on tehtud me armas kiskja

/ ja noor sa enam küll ei ole /

rail baltic

viisk
põis
ja õlekõrs

kohates taldrikul
halvasti valmistet liha
nõustun taimetoitlastega
- seda ei tohi süüa

ma pole siiani
näinud ühtegi
valget naist
veenvalt
tantsimas salsat

mammona halb üllatus

järvel ulbib
murtud seljaga
kuldkalake

surm on midagi
väga privaatset
midagi sellist mis saab olla
ainult sinu oma

midagi väga sügavat
midagi ainulaadset
või siis pelgalt möhh :|
su jaoks

samas
on surm midagi
ultimatiivselt ühist
kõigile


/ keegi on kunagi ilmselt juba täpselt nõnda surnud nagu sina, püüd originaalitseda tundub mõttetu, rääkimata et lapsik /

armastuse nimel võitlev märulikangelane vajab ravi [film: Drive]

mu ülireaktiivne
dopamiini-tasusüsteem
vallandab mu käest
su poole pöörleva
kirve

mu karistus
on su vöökoha vääriline
su kõrisõlme ragin
mu pöidlaotstes
kõlab õiglaselt

sa oled seda väärt
mis teen
sest jahe tunne
mis minus tekitad
karjub karistust

mind ei huvita
mis pärast saab
kui kirves tabab
on see
kui plahvatus liblikaid


/ Drive - viimase aja üks parimaid filme, soovitan.

Teema nimilugu, samuti hea, soovitan:

College feat. Electric Youth - A Real Hero by College

Kolmandaks soovitan lugeda sarnase sisevaate omandamiseks filmi järel ühte Forte artiklit, kuigi selle artikli pealkiri on ebaõnnestunud. /

mu mõtted kipuvad korduma

keegi ütles
kõik mölisevad
ja osad tapavad end

nad on oma surma väärt
oma lähedasi
aga mitte


/ jällekord kirjutasin enesetapjatest, lõpetades sellega, mida neist arvan...

mõtted kipuvad korduma /

enesetapja
on oma surma väärt
oma lähedasi
aga mitte

täna panin
juhuslikult jalga
need sokid
mis tookord jalast võtsin
enne kui sind
keppisin

nagu sokid
on ka minus lisaks
mõni auk ja arm
mida toona polnud...
me abielu
ja isaks olemise
arm

üks küsimus kerkis päevakorda...

kas see on vägivald:

kollatõbi ja ESIF

Kollatõbi kollitab, meedias on kära. Kusagil jääb posu lapsi vaktsineerimata.

Sama suur kära on rahasumma ümber, mis muudab Päiksena tolmukübemeks Pluuto. Inimesed ei suuda hoomata arvude suurust ja tähendust, ei saa aru, mida üldse tähendab 2 miljardit eurot.

Kolm või kuus nulli rohkem ei tähenda kolm või kuus korda rohkem raha... see on võrdne umbes...

2 000 000 000 EUR / (771 EUR * 12) == 216 169,48

... umbes kahesaja kuueteistkümne tuhande saja kuuekümne üheksa õpetaja aastapalgaga.

Põhimõtteliselt võiks selle rahaga maksta 18 aastat järjest ära kõikide eesti õpetajate palgad.*

See on praktiliselt terve põlvkonna jagu õpilasi.

Miks inimesed juba tänavatel pole ja valjuhäälselt asja arutamist ei nõua?

Palju väiksema asja pärast lõhuti ühel aprillikuu öösel napilt Tallinna kesklinn maha...


/ * EFSFi suurus umkaudu eesti meediast, õpetaja keskmine palk 771 EUR on 2010 aasta tasemelt, õpetajate arvuks umkaudne Eesti Haridustöötajate Liidu liikmete arv. /

soovin olla loom

ma loodan et kunagi
on mul võimalus olla
loom
ilma tagajärgedeta

võimalus mitte mõelda
kas jah või ei
kas õige või vale
või mis pärast saab

ja nii
et pärast ei saagi midagi
tulla tagasi normaalsusesse
minna hommikul kontorisse
tööle

pankur ehmatas pissi püksi

pankur

ehmatas pissi püksi

täpsemalt

laenuosakonna juhataja

kui ta oli lugemisel jõudnud  

ühe noore inimese

otsustusprotsessi 

viimase lauseni:

"Magistrisse ma ei läinud. Viimasel ajal tegelen peamiselt parmupillimänguga."

/ "kuradi heidikutest hipid," väristas ta omaette õlgu, sulges veebilehitseja avatud saki ja hakkas närviliselt facebookis tuttavate seinapostitusi lugema. /

ma olen mures

ütle mulle
et kõik on hästi
ja kallista mind

mu sisimas
on hirmutav tühjus

tule heida end mu peale
raskuseks
muidu hõljun ära

selle külma värin
üle mu keha
ei rahusta mind

ma vajan
su keha soojust
su keha raskust

tule ja lohuta mind



/ hommikul oli imelik ärkamine /

/ mu kaastunne üksiärkajatele /

/ see tekst on luuleõpiku järgi veidi hõre, aga suva, sest töötab teraapilisena /

"su ema, kuidas tal läheb?" - "ta on 63."

ja jumal ütles:
"saagu valgus!"

ja valgus sai.
ja jumal oli pöördes.

seened olid teinud
oma töö.

ta hakkas kätega kiskuma
valgust eemale varjust
nimetades selle ööks
ja valguse taskulambiks

lambi suunas ta
veekaussi
ja hakkas vett
veest lahutama

märga pritsis kõikjale
kuni see tehtud oli
ta vaatas lakke
ja vaatas maha

ja lõi terve maailma
ja hakkas seemet külvama
vehkis taskulambiga
lõi jala vastu tühja kaussi

kusagil
sündis väike mõistus

jumal istus maha
hõõrus pahkluud
tõdes rahulolu
heitis pikali ja magas

see kõik kestis
tema jaoks päevi
kuigi möödund oli vaid
mõni happeline tund

/ neli muinasjutt /

/ see ja "kaks kubemekarva" ei ole muide luuletused, vaid proosa /

(:)kivisildniku (:) luuletamine - see käib sul üle jõu

raamatukogu
on kapsatünn
mis jõulumeeleolu ei tekita

/ - on tõesti hea kujund - lugesin just (:)kivisildniku "(:) luuletamine - see käib sul üle jõu"

see raamat on kohustuslik absoluultselt kõigile, kes mu blogi loevad ja neile kah kes ei loe mu blogi, kuid üldiselt oskavad lugeda ning eriti on see kohustuslik neile, kel juhtub pähe tulema mõte kirjutada ja kes, hoidku jumal, juba kirjutavad.

eriti on see raamat kohustuslik inimestele, kes töötavad sirbis, vikerkaares ja igal pool, kus professionaalselt tegeletakse kirjutava kultuuriga, see on kohustuslik kriitikutest raamatukogumuttideni.

ja hõivatus või isegi laiskus pole vabanduseks - selle mõttega lugemine võtab teil vähem kui tunni.

huvilistel on võimalus leida tekstimaterjal digitaalsel kujul järgmiste linkide alt:

http://kivisildnik.blogspot.com/2007/10/luuletamine-see-kib-sul-le-ju-i-osa.html
http://kivisildnik.blogspot.com/2007/11/luuletamine-see-kib-sul-le-ju-ii-osa.html
http://kivisildnik.blogspot.com/2007/11/luuletamine-see-kib-sul-le-ju-3-osa.html
http://kivisildnik.blogspot.com/2007/11/luuletamine-see-kib-sul-le-ju-iv-osa.html
/

ei eile ega täna
juhtunud midagi
tähelepanuväärset

kesikute karja ette
jäi ikka vana siga

ilves hüppas aiast üle
rotikarja etteotsa

maa jäi kahte lehte
nagu meile kombeks saanud

kolm muinasjutt: "kaks kubemekarva"

/ lugemisel kuulata kõrvale cocteau twins: donimo (albumilt treasure, 1984) /

elasid kord
kaks kubemekarva.

üks neist elas tommi kubemes.

oli selline
teistest veidi erinev.
veidi heledamat karva,
veidi peenem,
veidi sirgem,
paari tugevama jõnksuga.

oli veidi pikem,
kui teda ümbritsevad teised karvad.

ta oli luuletaja,
see kubemekarv,
uneleja filosoof
ja hea südamega.

just seepärast,
kuigi teistest erinev,
hoidsid teda,
teda ümbritsevad teised karvad.



elasid kord
kaks kubemekarva.

teine neist elas pipi kubemes.

tiheda krussis vaiba sees
oli teistest veidi erinev.

selline lühike,
nääpsukene karvake
oli visa sisu
ja vinske koega jõhvike.

oli kunstniku hingega,
kel meeldis vahel nügida,
meeldis ärgitada teisi.

tihti maalis
vaatepunktist reisi.

sõimas, ropendas, kui juhtus
end teiste vastu ära lööma.

kuid temastki peeti lugu,
sest oli pipi kubemes
see väike heatahtlik,
mässumeelne karvake.



elasid need kaks kubemekarva,
kui ükskord
juhtus uskumatu lugu.

kahe inimese armastus
tõi kokku kubemed.

me kaks karva
kohtusid siis esimesta korda.

juhtus, et kohtusid
ka teine ja kolmaski nad kord.

ja siis hakkasid nägema
teineteist nad peaaegu iga päev -
ja vahel juhtus,
lausa mitu korda.

nii leidsidki teinetest
need kaks karvakest.

teistest erinevad,
teineteisi täiendavad
armusid nad jäägitult.

kolisid kokku
ja ajapikku
hakkas nende ümber
ilmuma teisi
väikseid karvakesi,
nende sarnaseid.

nii tekkis tommi kubemesse
väike heledamat sorti laik
ja pipi omasse
selline tihedam,
madalam ja tugevam.



elasid kord
kaks kubemekarva

ning kui pipi ja tommi
suguelu lõpetanud pole,
elavad need kaks karva
veel tänaselgi päeval
tihedasti koos.

kui raske
on karjuva lapse peale
mitte karjuda
mitte laskuda
selle protesti tasemele
mitte reageerida üle
mitte hakata kasvatama
mitte nõuda oma
mitte olla egoist
ja karmi käega isa

anda juba ette andeks
homme anda andeks
hoida jahedat pead
hoida tema pead
ta juukseid
kui ta esimese savu järel
poti triiki täis oksendab
ja mõista
ja aidata

mittekasvatamine
on raske

aidake...

pista mees
pista tartu elu
endale tindipotti

sikuta välja
pista uuesti
kollane

oled ju tartlaste
pistamees
juba 19. sajandi lõpust

armastan sind
mu kõhus kõditab
bronhides ka
ma läkastan

liblikad
ei tea
kohe lööb põhja alt
sees kõditab ja keerab
oksendan

kookonist kerib niiti
õietolmu ja kattetiibade pilv
sind armastan
ja kukun kokku

tervislik
on kord aastas
enesekriitika peldikus
endale otsa vaadata

ja vesi peale tõmmata

öösel
une piiril
tabas mind kujund

äärmiselt hea
tabas võimsalt -
enne kustumist
muigasin
sest nii tabav oli

kuid laiskus
jättiski ta sinna
muigesse

kustutasin telefonist
vanaisa numbri -
on teine juba 5 aastat surnud

pede
saab kirikus ka peksa

/ uus-eesti vanasõna /

palveta
oma vasaku sõõrme juures
kuni päev loojub
tarandi
tummalt kisendavasse kurku
ta vasak silm pilgub
ja prilli parem klaas
peegeldab su nägu

sa igavene valija
sul polegi nime
su anonüümsus
kajastub statistikas
su väärtused
on sama pealiskaudsed
nagu lubadused
kõige olulisema päeva
poliitilisel eelõhtul


/ kikilips teeb mehe šikiks, kuid nagu müts ei riku meest, ei muuda see sisuliselt midagi. /

luulekogu kultuuriaknas (viimased viisteist aastat)

Luulekogule järgneb sulgpall.

Kultuuriaken (Ring FM)

erakondadest parteideks

kaheksakümnendate lõpus
saime sisuliselt juba vabaks
sel ajal oli sõna partei
ropum kui lapsepilastus
või isa mõrv

aega läks ja asja sai
parteist astuti välja
robinal erakondadesse
eesti asjast
sai paljudele leib

enese jõutoitmise kõrval
unustati nagu alati
milleks seadus
või vastutus
rahva ees kohustab

lojaalsuse ahel on:
enese nahk,
korbivennad ja partei -
maa ja rahvas
tuleb peale neid

seepärast on täna jälle
erakonna asemel
käibel see p tähega sõna
ja poliitikust saanud võrdkuju
räpase seaga

täna võtan ID-kaardi
ja valides parlamenti
valin nagu tuhanded teised
parteidele vastu
räpastest poliitikutest eemale

/ avastasin poolikute tekstide failist ühe viimaste valimiste ajal kirjutatud teksti, ei hakanud kohendama /

/ üleeile varastati lätis id-kaart /

meeldivalt kriitiline (viimased viisteist aastat)

http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1221873

kas sa tuled mulle
armukeseks
kas tuled mulle
manni

kas kaunist kanni näitad
mul tallinki spaas
kas näitad mulle
manni

kas kuluaruandes kallis
valetad et olid toas
sa omaette
manni

kas päevaraha eest
ka miskit ostad mehele
süümekate katteks
manni


/ katad oma süümepiinu,
kuid oma keha mitte,
mind vaadates naeratad,
kodus vaatad telekat...

kuid oma keha mitte
ja oma mehe keha kaa /

kontoriroti tunne
tuleb hiilivalt tagasi
varvas uksevahele
käpp läppari vahele
rusikas salakavalalt
persse

jooksuratas koliseb
pidevalt sul taskus
lohiseb järgi
ükskõik kuhu sa ei lähe
suva kui kaua
üritad ilma olla

/ déjà vu - rotid ja maod /

/ et kuubinühkijate mesiviisid kord tagasi tulevad, poleks tõesti oodanud /

1.

/ no on selgesti näha /

minu nigeeria - garage48 aafrikasse, viisa.

alustasin märkmetega nigeeria ja ghana reisi osas, mida jupi kaupa hakkan siia publitseerima.

---

umbes aasta alguses toimus kontakt google'iga, kes oli garage48'st kuulnud ning neid huvitas, kas garage48 kontseptsiooni võiks viia ka aafrika turgudele. seda enam, et inkubatsiooniprogrammid on aafrikas vähelevinud ja lääne-aafrikas polnud seni toimunud ühtegi sarnast häkkimise nädalavahetust nagu garage48.

google'i huvi oli ettevõtmise vastu suur, motivatsiooniks fakt, et aafrikas on it-talente, aga euroopa mõistes tiimitöö kogemused puuduvad, mistõttu pole maailm siiani kuulnud veel ka aafrikast pärinevatest startup'idest.

mõeldud, tehtud. algatusest kuuldes tulid google'i kõrvale paati ka nokia ja pange nüüd tähele: blackberry. see tõik on tähelepanuväärne, sest lääneturul nii verised konkurendid nagu google, nokia ja blackberry teevad kuradi harva asju koos. meie nigeeria üritusel olid kõik kolm toetajat õlg õla kõrval ja nende sõprus oli suur.

mõtisklesin selle üle, miks muidu mobiilituru suurimad rivaalid aafrikas koostööd teevad. vastus on tegelikult väga lihtne. kui pole turgu mida jagada ja mille pärast võidelda, pole ka konkureerimisel mõtet. nende ülisuurte firmad põhieesmärk täna aafrikas on kõigepealt turg luua, küll pärast jõuab selle nimel ka konkureerima hakata.

nii palju siis sissejuhatuseks. pajatan parem, mis moodi me nigeeriasse ja ghanasse jõudsime ja mida me seal kõike nägime. seejuures õigekirjareeglitele tähelepanu pööramata.

viisa

aafrika missioon muutus minu jaoks järsku väga reaalseks just sel momendil, kui meil kerkis ülesse tõsine probleem nigeeria viisaga.

kuna ragnar oli käinud kuu varem nigeerias ja ghanas läbirääkimisi pidamas ja ürituse toimumiskohti üle kontrollimas, siis olid kõik viisanõuded ja ka selle taotlemise protsess teada. kõik oli suhteliselt lihtne - pass tallinnas asuvasse UK saatkonda ja kahe päeva pärast võid lennata.

nigeerias aga toimusid paar nädalat enne lendu presidendivalimised, millele järgnesid verised rahutusted põhjaregioonides. presidendi vahetumisega muutusid ka kiiresti mõned seadused.

vahetult enne UK saatkonda minemist (9 päeva enne lahkumist) jõustus nigeeria imigratsiooniseaduse muudatus. uue seaduse järgi ei saanud uk saatkond enam meile viisat väljastada - nende protsess oleks võtnud üle kolme nädala - passid oleks saadetud poolas asuvasse nigeeria saatkonda ja peale viisadega tegelemist sealt hiljem tagasi.

see oli paras šokk, kuna lennuni olid jäänud vaid loetud päevad.

ragnar alustas ülikiiret tegutsemist, me otsisime välja kõikvõimalikud kontaktid alates välisministeeriumist, lõpetades eesti konsulaaresindustega erinevates euroopa riikides.

balti riikide kodanike viisadega tegeleb nigeeria saatkond ukrainas. nende vastuvõtulaua neiu oli äärmiselt negatiivse hoiakuga meie suunas - ta keeldus meile isegi kohtumise aegade saadavust valgustamast enne(!) kui nigeeriast pole tavapostiga saabunud saatkonda tähitud kiri, milles on sees meie küllakutsed. faks või email ei sobinud.

kõnedele nigeeria saatkondadele berliinis, stockholmis ja warssavis vastati ühte moodi - teiega tegeleb ukraina.

kohalikud eesti konsulid ja välisministeerium olid ka nigeerlaste paindumatuse osas jõuetud. tunnid kulisid ja teisipäeva lõunast, mil meil see probleem tekkis, sai märkamatult neljapäeva hommik, mil meil jätkuvalt lahendus puudus ja lennuni oli jäänud 6 päeva. nende päevade sisse jäid nädalavahetus ja 2 päeva nigeeria riigipühasid, kui konsulaaresindused ei töötanud.

selge oli, et lahenduse peab leidma veel neljapäeva jooksul ja lahenduse realiseerima reedel, või muidu jäävad Garage48 üritused Lagoses ja Accras toimumata.

sel hetkel neljapäeva hommikul jäi lisaks meie taburett ka ühe jalata, kuna ragnar pidi lendama silicon valley'sse kohtuma paul grahamiga y-combinator'ist (maailma vingeim startupi inkubatsiooniprogramm silicon valley's).

ragnar jättis kergelt paanilises segaduses mulle oma passi ja jooksis lennukile - mis tähendas, et ta oli 12h off-line ja mina võtsin viisa osas lahenduse otsimise üle.

kogu protsessi vältel suhtles meiega üks äärmiselt hea ja abivalmis välisministeeriumi ametnik. vaatamata sellele, et ta meie probleemi ise lahendada ei saanud, oli ta igate pidi toeks ja andis head nõu.

töö käigus koorus mõte helistada nigeeria saatkonda stockholmis ning uurida võimalust, juhtumisi järgmisel päeval stockholmis olles (muud põhjust mul stockholmi minekuks polnud), saatkonnast läbi minnes, et viisa teha.

mõeldud, tehtud. valmistasin kõne peas hästi ette ja selle käigus turgatas mulle pähe, et mul võib olla üks trump kaart varukas - nimelt välise nokia konsultandina on mulle tehtud nokia visiitkaardid.

võtsin kõne nigeeria saatkonda:

- hello, this is priit salumaa from noKia corporation, i'm tomorrow in stockholm - could i come and make a visa. i have to fly very soon, the next thursday to lagos, nigeria.
- yes sir
- wonderful. i'm only for one day in stockholm, can you make it with one day?
- do you have all necessary documents?
- I think I should have, yes.
- you need an express visa. you need to pay extra 200 krona. please bring your documents before 11 o'clock.
- ok, no problem, i'm a citizen of european union holding estonian passport - is that an obstacle?
- no, sir.
- ok, wonderful!
- please bring your documents before 11 o'clock.
- will do, before 11 o'clock. have a nice day!
- good day sir.

sellepeale bookisin ma kohe estonian-airi piletid järgmiseks päevaks stockholmi ja tagasi ning võtsin saatkonna leheküljel asuvad viisanõuded täpsemalt ette.

avastasin, et äriviisa puhul on vaja vähem dokumente, kui turismiviisa puhul.

õuduseks avastasin ka, et mul puudusid isegi digitaalsel kujul küllakutsed - meie kohalik kontakt polnud jõudnud nende skanneeritud versioone meile saata.

samuti avastasin, et mul pole ragnari kollast vaktsineerimise passi, rääkimata tema poolt täidetud ja allkirjastatud viisa taotluse ankeedist.

kõhu alt läks külmaks.

esimene asi oli lahendada ära küllakutse.

selles osas avastasin, et kohalikud kaks organisaatorit polnud on-line, ei vastanud oma emailidele ja samuti puudusid mul nende telefoninumbrid, kuna olime suhelnud nendega skype'i teel. saatsin paar kiiret emaili sooviga saada asap küllakutse skänn oma mailile.

otsustasin, et seda probleemi tuleb lahendada töötades korraga kolmel suunal. võtsin kõned lagos resource centre'isse, kus vastajad ei saanud mu murest aru, ning kui said siis suunasid edasi oma ülemuse poole, kes polnud kohal. peale 5 kõnet ja tundi aega sain ma neilt vähemal lubaduse, et mulle küllakutse saadetakse.

ütlen ette - nende lubadus jäi täitmata. ingliskeelsed sõnad urgent ja now ei tähenda seal sama mis pakiline ja kohe eesti keeles. alles järgmisel päeval tuli sealt vastus, et kallikesed, te pole meile ettemaksu teinud ja me teile mingeid dokumente ei saada, ja üldse, ettemaksuta ei loe nad ka meie broneeringutki kehtivaks.

ettemaks nigeeriasse kuhugile - ei.

kolmanda suuna ideena tuli mulle pähe maailmapank - sest vaid mõne päeva eest oli ragnar rõõmsalt ühelt jalalt teisele hüpanud ja kuulutanud, et maailmapank tahab meie ettevõtmist samuti toetada. otsustasin kohe tema kontaktile küllakutse osas kirjutada. mida aga mul polnud, oli see kontakt.

õnneks oli ragnar kandnud kontakti e-maili aadressi pipedrive'i. sellele saatsin ka kohe emaili palvega, millele minu üllatuseks vastati 5 minutiga. vastus oli äärmiselt abivalmis - jah, kohe saate, kellele adresseerida, mis tekst.

vastasin talle ja poole tunni pärast helistati mulle juba washingtonist, maailmapanga peakontorist sooviga teada, mis on mu tiitel kas Mr või midagi muud, et kiri oleks ametlikuma tooniga.

seega olid neljapäeva õhtuks kell 6 mul käes kaks kutset, üks maailmapangast ja teine franciselt - meie aktiivsemalt kohalikult organisaatorilt, kuna ka tema oli on-line'i jõudnud.

kutsed käes, sõitsin bussiga tallinna, ragnar maandus samal ajal san franciscos. kuna olin saatnud talle paar juhendavat sms'i, jooksis ta kohe otsima kohta, kus saaks faksi ja printerit kasutada, et faksida mulle täidetud viisataotlus.

lauri let's fox'ist leidis ragnari vaktsiinipassi ragnari kontori laualt. meie hea ingel välisministeeriumist ajas samal ajal välja eesti saatkonna faxinumbri ja saatis ragnarile.

öösel kella kahe paiku sain magama ja kella viie paiku liikusin lennukile, kell 8 maandusin stockholmis, võtsin kiirrongi kesklinna, takso eesti saatkonda. kus hetkeks tervitati mind segaduses: "ja kes te olete", õnneks jõudis sinna ka samal ajal kohale meie välisministeeriumi inimese selgitav email.

sain kohe meie konsuli jutule - suurepärane ja abivalmis inimene.

pean ütlema ausalt, et siiani ma polegi ühtegi eesti konsulaarametnikku kohanud, kelles kunagi pettuma oleks pidanud. ilmselt valitakse nendele ametipostidele inimesi väga hästi.

saatkonnast sain ragnari faksi ja sellega olid mul kõik dokumendid koos. samuti sain saatkonnas id kaardiga ära teha makse ragnari viisa eest ja ka ülekande kinnituse välja printida.

kui küsisin konsulilt
- kaugel see nigeeria saatkond on?
kummardas ta aknast veidi välja ja osutas vaid paar maja edasi.
- seal, tolle prügikonteineri kõrval.

seadsin kohe sammud samas suunas.

nigeeria saatkonnas, ükskõik kellega rääkides, sirutasin terekäe tutvustasin ennast: "Hi my names is Priit Salumaa from Nokia Corporation," surudes kätt, andsin visiitkaardi ja jätkasin, "how are you doing sir/madam?"

sellise sissejuhatuse peale kippusid asjad sujuma ja muidu takistavad küsimused hajuma. dokumendid sain üle antud - ka ragnari omad. tädi vastuvõtu lauas võttis vahepeal telefonikõne vastu ja rääkimise ajal ei vaevunud isegi sügavamalt süübima ragnari signatuuri viisataotluse peal.

nii sain ma dokumendid sisse antud ja mind oodati kella kolmeks päeval tagasi. läksin ühte internetikohvikusse oma aega ootama, olles samas veidi närviline. paberid olid süsteemi sisenenud, aga viisat mul veel polnud.

veidi enne kella kahte sain ma ka kõne, kus tõstatati ukraina saatkonda minemise teema ülesse - selle parreerisin järgmise nädala kohtumistega helsingis ja lubasin kohe isiklikult kohale tulla.

saatkonda jõudes oli pulss üleval ja ärevus nahavahel, edasi läks kadalipp läbi erinevate inimeste, kellel oli kas ebamugav või siis vaenulik ilme näol. välja pidin jagama kokku 5 trumpkaarti ja olukorda selgitama.

ootamist oli omajagu vastuvõtu ruumis - kokku 56 minutit, mille vältel sirvisin saatkonna ajakirja, mis oli pühendatud skandinaavia ja nigeeria suhetele, erinevad põhjamaade suurettevõtete nimed pikitud investeeringuid puudutavatesse artiklitesse. visiitkaardi olulisus sai mulle üha selgemaks.

lõpuks nägin ma silmanurgast juba meie passe kellegi käes. järgmine inimene ütles, et ma pean ootama veel. härra lazarus tahavat minuga rääkida... aimasin halba ja ootasin veel 10 minutit.

seejärel kõndis sama mees minu juurde tagasi, ütles, et mainit härral pole siiski aega, sirutas mulle passid ja soovis meeldivat reisi.

viisad olidki käes.

ära läksin võidutunne suus ja kodu ootamas tartus.

---

moraal

isegi kui on selge, kuidas asjad toimivad, ja aega tundub olevat piisavalt, peab aafrika puhul kriitiliste asjadega tegelema absoluutselt esimesel võimalusel.

tü-tü-tü-tü
tüütu n***er
tü-tü-tü-tü
tüütu n***er

tü-tü-tü-tü...

ma ei tea, miks see aapo, või oli see nüüd contra laul mul täna nõnda kummitama hakkas

silma pilgutav surm

.=

hiina vanamees

I~

too endale
mingi hetk
üks klaas kangemat

sa oled selle
kindlasti
ära teeninud

teise klaasi
ja
neljapäeval ka

oled kindlasti sa
ära teeninud

mis muud

doktor zoidberg

:=][

kuidas võita sõpru ja lepitada vaenlasi

kutsu juhuslikkuse alusel
oma sünnipäevale

või lõpeta olemast
sihuke m...

tule mangime euroopat!

mina olen
eesti korgkooli korghariduse kvaliteedi hindamise agentuuri
esimehe assistendi abi
majandusvallas

kes sina tahad olla?

/ vahur: tautoloogiakomisjoni esimees-juhataja üldjuhtimise ja esindamise alal /

hooldusraie

ka fidel ütles
las uskmatutel minna
ja 140 000
läks

toomas hendrik

:)8

kõkutav prostituut

ettevaatust
tõmmata
võid kurku

corp, corp, corp
dead-snail-lines
plain watchers
marketing jobs
with a fixed budget

mitu korda kuus
jooksed sa
naise juurest
ära

jalgpalli
sõprade
või töö juurde
igal hommikul

eeldamine
on persekukkumiste
ema

/ põhja-ameerika vanasõna /

kõigi näoraamatus
meid titesita uputus
on ootamatult tabanud

viimased viistest aastat

muide, mu debüüt tuli välja pealkirjaga "viimased viistest aastat".

homme kell 18 on esitlus kirjanike majas, tartus. esitletakse ilma kellade ja viledeta koos mõnede teiste autoritega, mis on väga trükisoojalt pärit tuliuuest trükikojast: http://gutenbergipojad.org/

tuli kivisildniku JI sarjas 16. raamatuna.

olen rahul, sest pooldan alati rokkivalt teistsugust suhtumist: http://www.gutenbergipojad.org/Gutenbergi-Pojad-wwwgutenbergipojadorg/teesid

tallinnas on esitlus 23. kus mind küll pole.

sa võid peita
end mu eest
ma näen sind
oma vaimusilmas
ikka

ma võin panna
silmad kinni
kuid näen sind
oma vaimusilmas
ikka

ma võin luua
enesele
teise kesta
kuid sa imbud
ikka läbi

ma võin saada
abikaasaks
isaks
kuid mu tuumast
lekib vabadust

see kiiritab
ja rikub korda
tiksub mu sees
räpane pomm

persse

Obs Jumal hoidku
Aliyk ja Ihvdk
Jumal earners öelda Ants!
Ashanha silmad
ja lai
ja kõik sinu pärast :)
Sweet on Jumal

valimisstuudios
räägitakse jumalast -

kui riik on küllili
küll jumal avitab
kriis kütab nälga
küll jumal avitab
omavastutus on suur
küll jumal avitab
usuisa ei saa naist
kolk ütleb
mida jumal seepeale heidab

valimiste eel
kostavad tühjad sõnad
nagu kellade kaja
üle magava küla

põllumees ärkab
tõuseb ja haigutab
käib kuivkäimlas ädal
asub rehe all tööle

/ mine pasunda edasi, patareidega vaskpill /

su käed on seotud
sa ütled

sa ei tee midagi

sa polnud võimeline
ütled

ja ei tee midagi

mis pärast saanud
oleks

ja mitte midagi

mist pärast sai
sa mõtled
et ei teind midagi

see valu põletab
sind seest

sa ei teind midagi


kuid ka sina vastutad

kas su ema teab
mida sa teed

mis näoga sa talle
otsa vaataksid
kui ta küsib su käest
mida sa teed

kas vaatad talle
kivinäoga otsa

sest sul on õigus
mis teed on õige
ja kui vaja
teed sama ka talle

/ vägistajale / tapmist nautivale sõdurile / end õigustavale valelikule poliitikule / kõigile, kel patt on hingel /

valimised tulemas
eesti laul on lauldud
orelipoiss ei võitnudki
eesti laul on lauldud

DigiDoc ahistab! Allkiri kodanikuõiguseks!

sisuliselt on selline asi, midagi sellist, mis tundub inimõiguse äravõtmisena.

digiallkirja piiramatus mahus andmine peab olema kodanikuõigus ja riik peab siin vahele astuma.

üks muinasjutt: "hosni egiptusest"

hosnil oli väga paha tuju. hosni oli egiptuse viimane vaarao ja tal oli vesi ahjus, sest ootamatult oli ta tagumiku alt väga kuumaks läinud.

tema alamad olid tulnud sadade tuhandete kaupa tänavatele protestima, nad karjusid, sõimasid ja narrisid hosnit. nad ütlesid, et hosni on väga paha ja rumal, et hosni peaks egiptusest päriseks ära minema.

sõjavägi istus nagu tossikesed oma tankides ja kartsid protestijaid, sest protestijad olid karmid ja vihased.

hosni suu oli mossis ja pisarad voolasid ta silmist. hosnil oli vesi ahjus.

ta surus parasjagu oma rusikaid kokku ja mõtles, kuidas protestijatele tagasi teha, kuidas neile kätte maksta, kui sisse jooksis hosni turvaülem ja hüüdis oma valitsejale: "hosni, mu jumalik kõrgus, meil on aeg minna! kõrgus, me peame otse kohe minema!"

hosni oli muidugi segaduses ja üllatunud, sest lisaks suurele solvumisele, oli tema tavaliselt väga rahuliku turvaülema selline tormamine täiesti ootamatu.

"mis lahti, mu ustav turvaülem," küsis ta hingeldavalt mehelt.

"mu jumalik kõrgus, ma vabandan oma vääritu jooksmise pärast, kuid protestijad ründavad püramiide ja paleed! kõrgus, teie elu on ohus ja minu kohus on teie elu päästa. me peame lahkuma otsemaid!"

hosnil jooksis külmavärin üle selja ja süda läks natuke pahaks. nüüd see oligi siis käes. lõpp. tema riik ja alamad kavatsevad talle elukallale kippuda. hosni ehmatus oli nii suur, et ta unustas mossitamise ja tema kuldpruun päevitus muutus halliks. pealegi oli mõte tema armsate püramiidide juurest ära minna talle otsekohe vastik.

hosni üritas rahuneda ja kokutas: "mul on aga ju asjad pakkimata."

"kõrgus, teie kass ja kohvrid on pakitud ja ootavad autos."

hosni mõtles veel hetke ja ei osanudki rohkem kohe midagi öelda. tema parim sõber miisu oli juba autos. turvaülem oli teadagi alati asjalik mees ja hosni tundis kuidas tagumiku all aina tulisemaks läheb. ta tõusis püsti ja astus kiirel sammul turvaülema juurde.

"turvaülem, lähme siis." ja nad asusid mööda palee koridore peaaegu jooksval käigul kuninglike garaažide poole tõttama.

garaažis ootas neid roheline soomustatud mercedese mini-buss, tagumised uksed lahti. hosni oli juba bussi astumas kui ta järsku küsis: "turvaülem, kas me limonaadi võtsime?"

"jah, kolm kaheliitrist pudelit teie lemmikut sidruni limonaadi "samba"." samba on täpselt selline limonaad nagu meil on kelluke, egiptuse kelluke, teate ju küll.

hosni hüppas autosse, turvaülem järgi. autojuht kargas esiistmele. kõik panid turvavööd kinni ja autojuht vajutas gaasi. roheline buss otsekui lendas palee ruumidest välja.

ette jäid mõned barrikaadid, kuid raskele soomustatud buss sõitis neist lihtsalt läbi. hosni mõtles, et tema minibuss on igal juhul etem, kui sõjaväe nii suured ja kohmakad tangid.

auto kihutas mööda kairo tänavaid, protestijad viskasid selle pihta kive ja molotovi kokteile.

molotovi kokteil pole tegelikult üldse kokteil, see on pigem isetehtud süütepomm, millega pannakse autosid ja maju põlema. selle viskamine tegelikult on sama paha, kui kellelegi lõuna ajal ootamatult kapitäis taldrikuid pähe puruks lüüa.

hosni turvaülem oli ehitanud auto aga väga tugevaks nii, et kokteilid ei teinud mercedese bussile õnneks midagi. kojamehed tuli vaid kiiremini tööle panna, nagu suure vihmaga.

"kuhu me üldse sõidame?" küsis hosni.

"kõigepealt linnast välja - siin on päris tuline. edasi läheme hästi turvalisse ja salajasse kohta."

kuna hosni teadis, et turvaülem on asjalik mees, oli ta rohkem kui kindel, et kõik saab korda ja avas oma esimese limonaadipudeli.

mõne aja pärast jõudsidki nad salajasse kohta. see koht oli aga juba protestijate poolt ümber piiratud. oli selge, et valitsuse hulgas on inimesi, kes ei oska saladust hoida ja et egiptuses viibimine pole hosni tervisele enam üldse hea.

sõitnud mõne aja edasi täiesti juhuslikult valitud suunas, pidasid nad auto kinni ühes mahajäetud bentsujaamas.

seejärel pidasid nad nõu, mida edasi teha. autost välja ei mindud, kuna kõik kartsid, et hosni võidakse ära tunda - ikkagi 50 aastat juba valitseja olnud. kunagi ei või teada, kus vaenlased luusivad.

mehed pidasid nõu, kuhu minna, appi võeti kõik teadmised ja isegi internett. kõigil oli selge, et tuleb valida koht, kus hosnit väga ei tunta ja kus ka muidu turvaline on.

lähinaabrite riigid ei tule kõne alla - moslemi vennaskonna - hosni verivaenlaste salakuulajad on seal igal pool. ameerika kah ei sobi, seal elavad hosni kõige suuremad sõbrad ja seal tuntakse ta kindlasti ära. austraalias on suured tormid ja üleujutused ja hiinlaste jutust ei saa midagi aru.

selge oli kõigile see, et minna tuleb ikkagi sõprade juurde ja kindlasti rahulikku paika, kus inimesed või loodus ei mässaks.

hosni oli parasjagu lisamas uut kommentaari oma facebooki kontole, kui nõmedad on protestijad, kui talle tuli väga hea mõte. facebookist saab ju vaadata, kus tema sõbrad elavad.

hosnil oli facebookis 768 sõpra. noh, ega nad kõik päris sõbrad polnud, pigem ikka ainult tuttavad.

igatahes, 768 sõbrast 767 sõpra elasid egiptuses või usa's ja nende juurde ei saanud minna. hosnil oli aga üks facebooki sõber, kes ei elanud egiptuses.

see oli üks huvitav mees, kellega hosni tegelikult ei olnudki näost näkku varem kohtunud. see mees oli kunagi lisanud ennast tema sõbraks, tal oli lahe nimi ja ta kirjutas luuletusi.

hosni arvas, et igal inimesel peaks olema vähemalt üks sõber, kes on luuletaja ja võttis ta sõbrakutse vastu.

selle mehe nimi oli Contra. Contra oli endine postiljon, kes elas Urvaste külas, riigikeses nimega eesti. enamus eesti inimesi ei usu jumalat, kuid vastupidiselt mõnele teisele riigile sallitakse seal kõiki usundeid. hosnile kristliku moslemina see sobis väga.

"mehed!" hüüdis ta järsku teiste jutuvada vahele, "me läheme eestisse! seal elab mu üks hea sõber Contra. neil inimesed ja loodus ei mässa ja valitseb usuvabadus. mind seal eriti ei tunta, seal on palju metsa ja see tundub mulle turvaline koht."

turvaülem ja autojuht mõtlesid veidi ja olid siis kohe nõus. valitseja on tark.

autole pandi hääled sisse ja asuti sõitma. otsustati ka, et enne autot kinni ei peeta, kui Urvastes Contra ukse ees.

egiptusest sõitis hosni kaaskond oma rohelise mercedesega ida poole läbi liibüa ja alžeeria marokosse. sealt saadi turvaülema ühe sõbra, tädipoja kalalaeva peale ja seilati koos roheline mercedesega üle gibraltari väina hispaaniasse.

hispaaniast jätkus hullumeelne sõit läbi prantsusmaa, itaalia, šweitsi, austria ja jälgede segamiseks läbi saksamaa ja müncheni linna, kus autojuht tankis ja võttis kõigile brat-wurst'iga hot-dogid.

seejärel aina edasi eesti poole läbi tšehhi, slovakkia, poola, ukraina, veelkord läbi poola, leedu ja läti, kuni valgas ületati kell 3 öösel eesti-läti piir.

sealt oli urvastesse juba vaid kiviga visata ja autojuht enam kiirust ei ületanud. samuti tundus, et kõikvõimalikud jälitajad olid jäänud münchenisse oktooberfesti õllepidustusi ootama.

hommiku hämaruses veeres vaikse käiguga väga tolmune ja pigem pruuni värvi kui roheline mercedese buss Contra talu hoovile.

majast astus välja veel veidi unise näoga alukate väel Contra, kes läks vaatama, kas kaste on maas või võib juba lambad aedikust välja lasta. kastemärg muru on teadupärast väga libe ja isegi vaatamata neljale jalale võib sellel hullates kergesti libiseda ja mõne liigese nikastada. Contra lambad olid väga kepsakad.

Contra üllatus oli suur, kui ta avastas oma hoovilt tolmuse ja vaikselt podiseva soomustatud mercedese bussi ja selle eest seismas turbaniga turvaülema.

"luuletaja Contra?"

"jaaaaah, tuud ma ole," venitas Contra ja naeratas küll veidi äraootavat aga väga contralikku naeratust.

"teile on külaline, hosni mubarak egiptusest"

"ostke munarakke pikkuselt?"

"ei, hosni mubarak, tema kõrgus egiptuse vaarao."

"assoh," ja Contrale meenus see, kuidas ta ükskord nalja pärast oli vaarao omale facebookis sõbraks lisanud. vat kus lops.

"einoh, tulke edesi, kalli külalidse," ei hakanud aga Contra pikalt ootama: "astke no edesi!"

bussi tagumised uksed avanesid ja sellest astus välja hosni. ühes käes hoidis ta hellalt oma miisut ja teises käes kaheliitrist samba pudelit. toetades pudeli maha, sirutas ta Contrale käe ja ütles: "härra luuletaja, äärmiselt meeldiv," ja osutades oma kassile: "minu miisu."

Contra rõõmustas ja ütles: "tere hosni, ma ole contra" ja vaadates miisule otsa: "kae, viil üts tiidsu, meil tan naid neli, seltsin iks segätsemb."

hosni võttis seejärel kollase sisuga limonaadi pudeli ja ulatas selle Contrale: "vabandage, see limonaad ei kõlba küll juua nii, et valage see pigem lilledele väetiseks ja kus teil siin muidu tualett asub." hosnil oli väga suur pissihäda, sest autot ei oldud kogu sõidu ajal ju kordagi kinni peetud.

peale meeldivaid tervitusi ja külalise pissihäda rahuldamist tutvustas Contra hosnit, miisut, turvaülemat ja autojuhti oma lastele ja naisele, lammastele ja kassidele ning seejärel asusid kõik meeldivalt hommikust sööma ja kohvi jooma.

hosni rääkis oma seiklustest ja kurtis muret, et tal vaja varjupaika. Contra oli lahke inimesena nõus seda ka hosnile pakkuma. hädas olijaid tuleb ju ikka aidata.

miisu, kõigi üllatuseks, oli vastupisiselt hosni arvamusele emane kass. see sai selgeks juba peale mõnda luuletaja majas veedetud päeva.

kuna hosni oli hea valitseja kõigile oma alamatele ja miisu tiinus (see on see kui loomad ootavad poegi) arenes üleloomulikult kiiresti, jõudis hosni oma lõpliku järelduseni: "eestisse jääme me mõneks ajaks."

miisu poegis tõesti kiiresti terve pesakonna kiisupoegi, keda merekooli ei saadetud.

kuna hosni turvaülem, mõistliku mehena, oli kaasa pakkinud ka pool kuninga kullast, siis mõne aja pärast ostis hosni Contra naabritalu ülesse ja asus sinna oma kassi, turvaülema ja autojuhiga elama, et kiisuemal oleks koht kus oma pesakonna eest hoolitseda ja et suurenev kaaskond luuletajale tema kodus koormavaks ei muutuks.

miisu nägi, et tema vaarao on hea valitseja ja lisaks kõigele ka hea inimene. seepärast avaldas miisu oma tõelise mina. ta nimelt olla emane libakass, kes imbus vaarao kaaskonda valitseja vaenlaste agendina.

kõigi üllatus oli väga suur. vaarao oli sõnatu ja vaarao turvaülem unustas uudist kuuldes vöö vahelt isegi oma püstoli tõmmata, sest seda oleks ta pidanud hea turvaülemana reeturi juuresolekul otsekohe tegema.

"ma ei teadnudki, et libakassid olemas on," olid hosni esimesed sõnad.

"on. nagu eestlastel on libahundid ja hiinlastel libarebased, on egiptuses ammusest ajast elanud libakassid. libakassid on väga erilised ja mina olen üks selle haruldase rahva hulgast."

miisu vabandas ka otsekohe oma reetlikuse pärast ja vandus vaaraole igavest truudust. ta lisaks ka, et tal oli vaarao lemmikloomana väga raske moslemi vennaskonnale infot edastada, sest oli vaaraosse ta lemmikuna loomulikult kiindunud - keegi polnud teda niimoodi süles hoidnud ja silitanud kui hosni.

seejärel võttis miisu kena tõmmu naisterahva kuju ja hakkaski niiviisi enamasti ringi käima.

vaarao palus aga oma heldusele ja lahkusele vastuseks miisu kätt. miisu inimese kuju oli väga kaunis, miisu oli hosnile juba loomana väga südamelähedane olnud ning lisaks oli miisu kõige sobivam naisevälimusega kaaskondlane, kes sobis hosni väljamõeldud kattevarjuga kokku.

nimelt olid nad koos turvaülemaga välja mõelnud, et nad räägivad ülejäänud Urvaste ja eesti inimestele, et hosni on oma kahe teenri ja lemmikloomaga reisiv palestiina ärimees, kellele meeldib maarjamaa ja kes kavatseb kohalikest kaskedest uudsel viisil papüürust tootma hakata.

miisust saigi nii selle kattevarju väga oluline osa - ärimehe abikaasa. selleks, et kattevari oleks täielik, ehitas hosni kulla eest ka väikese papüürusevabriku ja võttis palju Urvaste elanikke sinna tööle.

Urvaste vallale oli see väga hea - tööpuudus sai seal järsku otsa. ja kui hosni surnud pole, töötavad kõik Urvaste valla elanikud tema papüüruse vabrikus veel tänapäevalgi ja tööpuudusest räägitakse ainult õhtuti hirmulugusid lastele, kes on laisad ja ei viitsi õppida.

ma pole kolm kuud
midagi olulist kirjutand
kontorist murdsin välja
aga ratta võtsin kaasa

nüüd istub see minuga
helsingi hotellitoas
vabadus ja teine hingamine
on sama kaugel kui enne

see,
et tartu unustama kipub,
et maailm on suurem kui emajõgi
või tema madalad majad,
on hea,
on armas,
on lõõgastav ja turvaline,
nagu ema süli või linnupesa,
nagu kodu, kus saad unustada,
et väljas käivad lained pidevalt
üle pea
ja et iga päev
tuleb tegeleda uppumisega.

/ andra järgmine raamat tuleb parem, kui eelmised. /

ma arvan et tartu
on valmis geiklubi jaoks
nimeks võiks saada
mustikas

/ sitast saia tegema /

emme
läks teise tuppa
issi
aevastas
jubedad vanemad