vestlused

n: mul on Sinust kahju
n: miks ei räägi Sa, mis juhtus siis

p: hiljem, kui üldse mu armas
p: praegu pole tõesti tuju
p: on sitt värk ja kogu lugu

koera aasta

algas koera aasta... ja peksa
on saanud üks koer, nagu peab.
kaks koera ja saba, ja endagi
paneb mõtlema halba ja head.

kas vihaselt klähviks?
või saba ta jalgevahele
häbiga tõmbaks või vägisi
peksjale kihvad lööks säärde?

ei üht ega teist vali ma
ma minna võin asjadel lasta
ma patsutan purenud koera
ta lollused andeks saan anda.

roostetab? / ei roosteta?

mu armas, sind vaates, ma mõeldes
unistes analüüsin su liikumist ja väiteid...
kes olles, mis tahtes ja öeldes,
ja homme, kas minule mõtled sa näiteks?

vana arm...

kas vana arm ei roosteta?
küll ta roostetab...
kui oskad ikka solvata,
ei armas andesta...

midagi kerlu fotoblogist...

deemon in me
it's everything in the moment
deemon in me
I'm forgotten in the moment
deemon in me
got the vials and is sober,
deemon in me
it's a blackout in the kosher


/tänud kerlule/

every evening

schema of life,
complicated, hard,
schema of mine,
schema of blood.

it's evening, it's done.

ehk nii palju...

... et riimid on stressist lähtuvalt lamedad... õhukesed ja ... ära nüüd ütle, et kaledad :)

must lumi

kas päiksepaiste puudumine
võiks ollagi see tunne
rõskes talves vindumine,
surres musta lumme.

masendus viib mõtted ära,
kära meeltest käändub...
rõõmus müra päikse säras
jaanipäeva jäänud.

räimega

täna viisime räimega pudeleid ära...

õlut - 7 kastist jäi 5 pudelit puudu...
viina, viskit - üks pappkasti täis...
mingit siidrit ja muud kama - suur kilekott plastpudeleid...

see oli siis nüüd järelkaja soolakast

must auk

must auk... musta auku...
kaks on neid, kaks lõpmatust...
gravikonsentraat, ei armu,
kaunis neid, ei võimalust.

need mustad silmad mind on püüd,
see tõmme hävitav, on tusk...
ma valgusena pagend püüd...
mu vangistand su silme must.

/krt, miski asi vähegi parem olla võiks, siis andke mulle olemist/

riskialtis masohist

vaatamata riskile, et haiget saan,
kui jälle armun,
ma elan selle riskiga ja kui saan,
siis jälle armun.

kas kordan ennast? tõesti vist,
on rist küll olla masohist,
kuid ikka armun, siis kui saan
ning jäetuks saades valutan...

lihtne lahendus - jommis tüdrukule klubist

on armastus sul kohustus,
see pole rõõm vaid sund,
on ükslindus sul lohutus,
nii ammu oled tund.

kui tõesti sa ei armasta,
siis jäta asjad sinna...
nii tehtud on ka minuga,
las kohustustel minna.

rsk ... öö on käes ja ma ikka mõtlen tööle

nii väsinud, et ükskõik
on kõigest ja kondid
on liigestest lahti...

no mida... mõtleb pea...
või näpud... et vist
magama minema peab...

tuletan meelde

et... kurnav töö, on midagi, mis lihtsalt ei lase riimida, tuimestab.

ning seejuures tuletan meelde, et ma ei kandideeri luuletaja tiitlile, olen itimees, kes vahel riimib, luuletamine on midagi muud.

selge?

hööd

head ööd, head ööd,
seal ema suudleb ööd

head ööd, head ööd,
pätt ohvri kasti lööb...

head ööd, head ööd,
on jota sõnul h-ööd

head ööd, head ööd,
nii sosinad on öös

tänud...

tegelt ikka... ma tänan neid, kes kohale ilmusid ning minuga suht uskumatu kogemuse... ei, koguse viina ära jõid...

tänud... ma ütlesin küll, et täna ei luuleta... nii teengi... kuid samas jätan teile 'värviise' stiilis riimid siia, et kirjutage luuletus:

soolakas
pohmakas
joomakas
maks

vastlapäev

svenil on nii pohhui, tema mu pilte ei vaata, sest ta ei taha ennast liigutada... et tal on vastlapäeva piltidest nii pohhui...

miks ma jõin,

ütleb sven

musukesed - risti räime voodis

omikul ärkasin risti räime voodis...

ma ei luuleta täna, sest Sven mu kõrval on jätkuvalt täis... temasõnul ei ole:

- putsi, miks ma selle jänese ostsin...
- misasja....
- nohh, see jook mis ma jõin... jäänese jook.

mul hakka b kohe paha, ma jõin eile konkreetseltviina...

kilulinnas

maha saada miski koledaga võiks
ja vangi minna...
siis vast olekski ma põhjusega raisk
siin kilulinnas
ikka sama üksinda kui aachenis ... ja ongi kõik.

üksinda

kas tõesti ongi nii,
et üksildus on isikus
ja mitte kohas kinni?

kui nii ...

siis mida kuradit
ma peaks tegema,
et enam mitte olla üksinda...

nii üksinda

paar fotot popsessioonilt

et täna ma ei riiminud vaid tegin ühe sitase seebikaga mõned klõpsud

my ass is higher than your head, man!

tagumikk ja päkapikk,
päkal hüpe, kõrge, pikk
vaatab mari, vaatab mikk...
see, mis teeb on täitsa sick

your bike is blurry

high in the sky

horisontaalis

uncommon position

kõõludes serval

lendav aatomik

on öö

ööö, on ööö, hea ja tead,
see peabki vist olema...
mõnus kas mitte...
päevatöö ja õdus on olemine...
kas mitte...
hea, kas tead.

kolm tähte

kolmese rütmiga ja jalg käib,
löön tähti tüminal, häid
sõnu võib öelda või mõelda
kas sina või süda või mõlemad.

koormus... see oli see nädal
präegu.. on hea, ei häda
vaid mõnus... ohh mõnna lausa
ma istun, sa istud... ma laulaks.

munnis

sa oled kaunis... vist naeratuse pärast,
isa on mul sepp
väga tänuväärne amet...

silmad... nina ja naeratav suu.. veiniklaasi pärast,
me ei naudi veini vaid meid...
ja teised mängivad aliast...

su punakas oranžh seelik, ja läpak
on mu süles ja klaasid käivad kokku,
mu vennad, õed... mu ema on õpetaja...

naeratad ja pilkad, eitades lärmak
alt naerad, sa ei ole diskobeib...
su isa... lapsed on emasse - kunstiinimesed, mis parata :)

poppsessioon ja lahtilöök

on õhtu enne lahtilööki,
avatud saab poppsessioon,
suitsuga ma täidan kööki -
homsest suht mul suva on

vasak käsi täidab blogi,
paremas on vorstilõik,
valutab mul jalg ja ongi
seega mul vist ükstakõik


/mind akrediteeriti pop session'i blogijaks... milline õnn... ühesõnaga, käin seal ringi, hoian silmad lahti, söön, situn ja peeretan... ning tõenäoliselt naeratan... mõnele tüdrukule... ehk/

uut ja vana

head lõppu või ka
vana soovides sa ootad uut,
kuid vastamata jätab ta...

mhmm, möödub päevi viis...
ja soovida võib head uut...
kirjutangi siis, siin olles ikka priit

tra

puruks peeretad toa
ja seinad
kisud haisuga tükkideks,
mida sa naeratad boa,
sa keigar
kes kägistand pilbasteks.

tra ma annan sul tappa,
et raisal
kunagi enam ei kappaks
ei hobu, ei naer ega noks,
sa jobu,
su lu laibal saab tinane box


/ka see on tegelikult kerlule... ja viimane sõna riimub sõnaga noks ning ei oma abs. mingisugust mõtet luuletuse sisu osas/

kerlule

sa elus, sa abielus, sa abielus pisaratega
sa nutad ja halad ja kallistad leinaga...
sa nutad põranda, surma ja seinaga...
sa nutad ja nutad ja nutad sa ...

/siit on viimane sõna puudu... kolm silpi, riimub, leina või seinaga... ning omab väga sügavat sisulist mõtet.../

ma tahan Maalt ära, aga kosmoses ka ilmselt rahu ei saa... ehk siis teisisõnu: Kelluke!

noorelt jõin ja lakkusin,
vist järest küll kolm päeva,
möödus öö ning kakkusin,
ma sisikonda väega,
kui mitte lausa öelda, et
ma vägivaldselt välja,
oksendasin teed ja vett
ja viina, grapat, kalja...

siis alasti pooluneldes,
ma mõtisklesin murul häää,
sel sulnil maikuu suvedes,
mul kujutelm, kui oleks jää.

kuubik, jahe, klaasjas, plink,
libe, nagu vesijäine tükk,
mis kuklal sulades toob vist,
mul mõtte...
kui palju kosmonaute ja muid värke hetkel kosmoses võiks olla?


/Silku kogemustest... ja pealkiri on kah silkult/

väsitav päev

naeruväärepõletik
paskott ja karulimps,
pornograafiapõgenik,
pasasüü ja plastist kips.

ma miskit nõndaväsinud,
et klaabu kosmoses,
võib olla lennukäsinud,
mul täitsa pohhui sest.

lilla hommik

"Mu armas, äraka ülesse!"
su kõrvas armastatu hool
sa suudled, tõused ülesse,
nii lilla hommikune soov.

proosapõrsas

luuletaja omas mahlas
poeetiline paatospoot
väike purjus proosapõrsas,
kirjanduslik on despoot.

luuletades ühiskonda,
karjub mõtteid teistele,
tüütab seltsi, tüütab konda
proosapõrsas, milline!

75. aastavahetus

jood ja karjud, vana siga,
laaberdad ja oled hoos,
kepilkõnnilt paned riba,
elu kui promillitoos

PROmilline elu

kaugelt vaadates on päris kena:
neiu lakub maasikaid.
seega lähenedes on sul keha
unistamas armumail.

astud sammu, astud kaks,
kuid see tõbras kenamaks
ei lähe, vaid ta peeretab
ning joobnult sulle naeratab.

katsu olla

jäta ta siis... jäta ta siis...
lase minna, lase olla, katsu olla...
püüa olla, parem, mõistvam, kiin
dunud, armas, rahulik, ehk lolla
kalt järelandlik...

miks?

ta raisk on seda väärt.

/... 'jäta ta siis' ... oli mu esimene autotippimine ehk mõistmata, et ma midagi ka tegelikult kirjutan/

uuel aastal

aastal uuel
lootused,
et armastuse
leian teel,
mis määratud,
ja soovitud,
et tõesti uus
saab armastus.

/täna postitud 5 riimumist kirjutasin siiski eile, esimesel jaanuaril. Kohe näha, et piisavalt masendav päev, et õhtul kirjutama hakata. Neist viimasest viiest tõstaksin siiski esile promillise elu trio - läbiv teema on alkohol./