ma ei saa magada

Tilluke killuke taevast ja maad,
vaatan kas eluga edasi saan.
Kas keerab mu pea ja jõuab mu süda,
kas tuleb ka hea, et edasi rügan.

sirutad

Kaen tavase iluga naist,
nii lähedal on ta ja kaugel,
et siruta, ütleb sul vaist:
"Ja kuulub sulle ta armastus!"

Sa sirutad nikastes käe,
ja väänates südame välja,
sa teda veel lähemalt näed,
kuid hing jääb sul temaga nälga.

mis sa porised

No mis sa porised,
mu lillekene.
Mis tühjast torised,
mu kallikene.

On kevad käes
ja sul mu süda.
Kõik hästi läeb,
on maailm hüva!

ori

nõidus, sõltuvus,
voli olla ori.
Ma ei taha sellest vabaneda.

valu, armastus,
igatsuste ori

ei taha vardjast vabaneda.

karvakaru

Olen sinu karvakaru,
karvane ja isane.
Olen armas, olen maru,
olen pai ja vihane.

Kuna olen sinu karu,
sinu mõmmi, lihane
siis, sinuga vaid vahel pahur,
veike puhvis, tihane.

töö ja mõistus

Töö võib mehe murda,
katta keha vermetega,
viia vara mulda,
või ta hoopis vabastada.

Aga mees sa puhka,
õige küll on tööd ka teha,
aga see läeb luhta,
kui ei tehta mõistusega

metsaservas

Kusen vaikselt metsa servas,
suur vanker vaatab pealt.
Tegelt vist küll linna selvas,
ei keegi näe, vist veab.

Ja näe vedaski vist,
sest vaikib protest
ka peale vabana kusemist.

silm suudleb

Silm suudleb su nägu
ja huuled su keha,
sa võtad mind vastu,
lased rõõmuga teha.

Sa ihaled armu, kuni minuga saad,
nii ongi ju ühes me taevas ja maa.

üheks

Me käed põimuvad üheks,
me mõtted ja tunded nii kaa,
me kehad sulavad ühtes,
me kahest kõiksus nii saab.


või... kolmas nii saab.

pole kirjutanud

Pole sulle 2 päeva kirjutanud,
kas stress või töö, või mõlemad.
Pole sind kindlasti unustanud,
või jätnud sul sügavalt mõtlemast.

Aga su nägu tuhmub mu mälus,
on juba su rinna- ja puusajoon hägus
ja mitte terav, kui sinust ma unistan

Aeg ja distants teevad tööd,
valusam igatsus lootuses mõrasid lööb.
Kas sa ikka mõtled veel mulle!?

luulehingekene

Sul on luulehingekene,
nõnda armas koduloom,
nagu pehme kassikene,
vahel armu, rõõmu loob.

Ta on väike, pulstund, hea,
ainult sulle luuletab:
Peale salmi pausi peab,
siis jätkab, riime mõlgutab.

Nii sulle alati ja lambist -
heal tundel trükib sõnu,
rikumata hallist stambist,
nii lugemine pakub mõnu.

Muud moodi sa ei saa!

"Nu, muud moodi ma ei saa!"
Mis siis, see ikka hea,
sest muidu jäädki töötuks,
ilma varjust pea peal.

Muud moodi sa ei saa,
ja vahet polegi, on hea,
olla kasulik ja soovit,
olla nõutud, kas ka tead.

kas tead?

Tead, sa oled mulle nii kallis,
nii meeletult kaunis ja hea,
ma jumaldan sind minu kallis,
mu ingel, mu süda, kas tead?

Ma tahaks sulle karjuda

Ma tahaks sulle karjuda:
ma armastan sind naine!
Sõnad huulte taha varjuvad,
olen tasakaalukas ja kaine.

Peidan tundeid vastu tahet,
naeratan, tasandan häält.
Poeb pisar laugude vahelt:
oled piinu igatsust väärt.

poisu tomile

Vaene mees, sa armastad,
sa istud ja igatsed tühja,
piinu eneses kasvatad,
armastust eneses vihkad.

Sind elu, saatus ei säästa,
ei leia sa armu vaid valu.
Sind ekslikult alkohol päästab,
Mine eluga edasi! Palun!

saladus

Ma armastan sind,
see on mu saladus,
Sa armastad mind,
see on mu unistus.

Sind igatsen sääl,
nii kaugel ja üksi,
ja lootes ei jää
ma tunnetes üksi.

midakuradit ma teen

ohh karutüra ma ütlen
mida kukrukuradit ma teen,
kui mul sitt keeb üle,
sest ma miskit ei tee.

Vaaaaana vitt ja viiluvahe,
ütles kord üks jobu sõber,
mina istun kahevahel,
olla luuser või ta põder.


...

Täna pole ma midagi teinud,
eile ei teinud samuti midagi

kodune kasv

Sa oled kaunis ja rahul,
maailm on ilus ja turvaline.
Su kõhtu miskit ei mahu,
sest seal on looduse ime.

See ime on sinu ja minu,
me ühine lootuse laps,
Me ühine beebi, me tibu,
kel meie saab kodune kasv.

päev

Sul päev täis tööd:
pead nõu ja oled koos,
kõiges kaasa lööd,
koosolek on hoos.

Hommik nii möödub,
siis veidike söödud.
lööb viimane töötund
saad vastased löödud.

Öö mõtles unenägusid, sest nõnda mõtlebki öö

Öö mõtles unenägusid,
mõtles päevale tuules,
fantaseeris tal nägusid -
sina nägid neid unes.

Öö mõtles päevale,
ta armastust ihkas,
ta arm viis su unele -
end avada tihkas.

agar

Uinuv kaunitar, sa jätkuvalt magad,
oled alati ilus, ka magamisajal,
kuid ma olen mees, siht kindel mu rajal,
sest sind näen ma ees ja sind ainult vajan.

Olen mehine, karvane, räme ja vaga.
Mind katmas on veri ja pori ja laga,
võin surra siin metsas ja puhata, aga
liigun sest sina seal metsade taga.

Me elu reaalsus - on kurblikum saaga,
(lumi)valgukest päästmas üks närune naga
või okkane roos - printsiip on ju sama:
naine ta magab, aga mees olgu agar.

kallis olen sulle

Kallis olen sulle,
nii ütlesid vaikselt eile õhtul,
kas sa tead ka mida tähendab see mulle,
millised tunded see loob ja lootuse kõhtu.

See on kui paratamatult ärkav kevad,
see on võimas päikese ja värvide mäng:
rohelus maas, roosa puudel ja sinine ehas,
mäslev müha - lootus, armastus, äng.

Ma kallis olen Sulle!