esmaspäev, veebruar 26, 2007

sind solvates
kriibin omaenda hinge,
sind sarjates
näen ka enda silmis pinde,
sind lüües
jooksen lihtsalt siirast verd,
sind jättes
ma murran oma südant, pettes ainult end.
at

2 kommentaari:

  1. Miialaupäev, märts 03, 2007 10:23:00 PM

    Mõjuv. Vähemalt mulle, täiesti luulekaugele inimesele, jäid need read kummalisel kombel kummitama mitmekski päevaks.

    VastaKustuta
  2. arstionupühapäev, märts 04, 2007 2:23:00 PM

    see on parim kompliment mida sa riimiseadjale üldse saad teha... aitäh.

    VastaKustuta